Sunday, November 28, 2010

Ühe trenniga nädal

Aiai. Saigi siuke nädal siis vahelduseks. Esmaspäeval oli kiire, teisipäev-kolmapäev oli ilm kehv (jaa, on muidugi nõrkade vabandus). Ja neljapäeval siis vedasin ennast trenni
Neljapäevasesse trenni läksin mõõduka hambavaluga. Väga ei seganud, aga tunda ikka andis. Seekord oli vahelduseks teine treener ja trenn ka selline kergem veidi.Üldiselt oli hää teha, jõudu oli millegipärast jälle ja igast jõu- ja ilunumbrid tulid jälle natuke paremini välja.
Seekord ükski lihas järgmistel päevadel tunda ei andnudki enam. Päris lahe.
Noh, aga selle eest hakkas hammas tegema põrguvalu ja reede õhtuks läks põsk paiste. Pärast seda, kui paiste läks, polnud valu enam eriti hull selle eest. Ja selle kuradi hamba nahka läks terve nädalavahetus. Väljas pool meetrit lund ja imeline suusailm, buraan tegi reede öösel rajapõhja juba.. ja kõik raisus.
Aga õnneks jääb see lumi nüüd märtsi lõpuni maha ilusti ja kohe-kohe, varsti-varsti läheb rajuks andmiseks.

Saturday, November 20, 2010

Metsas vol 6

Hommikune võitlus, kui akna taga sabistas vaikset vihma ja kogu ülejäänud perekond magas laupäevahommikust mõnusat und, sai edukalt võidetud ja jälle kenasti ennast trenni kohale veetud.
Vihm jäi kohe järele ja terve trenni püsiski kuiv. Alles viimasel kilomeetril hakkas tasapisi tibutama.
Trenn oli suht rahulik täna. Kui eelmisel korral Marius küttis üles igast võimalikust ja võimatust tõusust (ja enamusest kaks korda järjest), siis täna oli selline soft variant. Hää kerge ja poole vähem tõuse kui eelmisel korral. Kokku siis 2.35, kalorit kulus 1190 ja keskmine pulss oli 154. Max pulss selle eest ainult 177, eelmisel korral oli max pulss 192:)
Taastumine läheb järjest kiiremaks, järelikult miskit minuga toimub. Seekord neljapäevasest trennist mingeid erilisi tervisehäireid ei tekkinud enam. Kergel olid kõhulihased reedel valusad ja veidi annavad ka täna veel tunda, kui näiteks istesse tõusta, aga see on selline mikrovalu. Ja pärast laupäevast trenni olid varem jalad ikka pärastlõunal kanged- täna ei saa aru midagi, et oleks trampinud mitu tundi väljas.

Thursday, November 18, 2010

Vorm paraneb.

Täna käisin viiendat korda venttis. Minuti jäin hiljaks. Kodunt väljudes oli mul kohe tunne, et jätsin midagi olulist maha. Hendriksoni küürul ummikus seistes plahvatas järsku- tossud! No ikka ots ümber ja koju tuhvlite järgi, mis muud. Seega sooja täna jälle teha ei jõudnud ja läks jälle jooksupealt trenniks.
Aga täna oli kuidagi hoopis teistmoodi kui siiani. Harjutused polnud enam nii rasked, tegin neid tihedamalt ega väsinud üldse nii ära kui varem. Paar harjutust, mida ma siiani polnud korralikult teha suutnud, hakkasid ka tasapisi (küll värisevate jäsemetega) välja tulema. Rütmis hüpata jaksasin ka rohkem, kõrgemale ja kiiremini, kuigi pärast oli keel vestil ikka. Ühesõnaga hoopis teine tase. Väga lahe. Naised saunas rääkisid ka, et viiendal korral hakkad enamvähem pihta saama, et mis ja kuidas. Jutt jumala õige.
Peaks vahepeal vaatama oma menüüd ka vist kriitilise pilguga. Üldjoontes on kõik okei, aga kuna selgus, et selle neljapäevase trenniga ei kuluta ma mitte 600 kcal kanti vaid siiski 1000 kanti, siis trennipäevadel võib defka liiga suurgi tulla. A kesse viitsib arvutada? Mina mitte.

Tuesday, November 16, 2010

Väike jooks ka vahele

Eile oli plaanis rullsuusk ja tegelikult see toimus ka, aga kuna oli märg ja palju lehti (pime niikuinii), siis mingi sisemine tunne käskis mul selle vahele jätta.
Käisin hoopis jooksmas. Polegi kaks kuud jooksnud. Mõtlesin, et tuleb selline vaevalise jooks, nagu ikka, kui pole üle nädala käinud. Aga ülla-ülla, joosta oli kuidagi imelikult kerge. Jalad nagu tõusid kõrgemale kui kunagi varem ja mõnus kerge oli. Kokkuvõttes sai algsest plaanist läbi sörkida 4-5 km, pea 9 km. Pulss oli jube kõrge, aga selles süüdi kehvasti magatud öö ja veits väsinud lihased. Tunde järgi ei usuks küll, et nii kõrge pulsiga jooksin. Km aeg läks järjest kiiremaks, aga pulss on stabiilne olnud terve jooksu.
Kokku siis 1.03,11, läbitud 8,85 km, km aeg 7.08, keskmine pulss 163.
No mina ei viitsi seal aeroobses tsoonis uimerdada. Kui juba, siis juba.

Saturday, November 13, 2010

Metsas vol 5

Täna oli kuidagi raske ennast kodust välja vedada. Laupäeva hommik, öösel veits vähe maganud ja üksi kodus. Oleks võinud mõnuga lõunani põõnata. Aga siiski läksin.
Hommik üllatas mind sellega, et lihased polnudki märkimisväärselt valusad. Kergelt andsid tunda kõhulihased ja vaevumärgatavalt jalad, aga see oli ka kõik. Väga cool. Aga selle eest oli tänane trenn Mariusega ja kui ta meid neljapäeviti ei hellita, siis ei olnud alust arvata, et laupäeval peaks kuidagi teisiti olema. Ja ega ei olnudki. Täna oli selline tõsine mägironimistrenn. Kõige hullem oli Vanaka kõige järsem nõlv, kus on selline mõnus liivane ja pehme pinnas. Sealt kütsime kaks korda järjest üles. See liiv on ikka täitsa tappev. Kõval maal pole pooltki nii raske mäest üles saada. Tõuse sai tunduvalt rohkem kui varasemates trennides ja vahepeal läks ikka päris keeruliseks asi kätte. Viimaseks (tegelikult vist päris viimane siiski ei olnud, aga järgmised olid selle kõrval titekad) tõusuks sai ronitud üles hüppemäe nõlvast, mis alt vaadates tundus ikka täielik sein, aga polnudki nii hull kui see Vanaka nõlv.
Väga väsitav oli.
Trenn kokku siis 2.40, keskmine pulss 154 ja kalorit kulus veits üle 1200.

Friday, November 12, 2010

Mõni lihas ikka kuskil on

Nii.
Esmaspäeval jäi rullsuusk ära, sest jää oli. Asemele pandi spin, aga ma ei viitsi ratast sõtkuda ei sees ega väljas. Tegemist on suures osas muidugi eelarvamusega, sest ma pole kunagi üheski spini trennis käinud. Lisaks oleks pidanud 17.30 kohale jõudma, aga see ei sobinud kuidagi. Ühesõnaga istusin kodus ja sõin teleka ees shokolaadi. Teisipäev ja kolmapäev molutasin ka niisama maha. Tunne oli, et peaks trenni minema, aga hääled mu peas sosistasid, et "tegelt sa ei viitsi". Noh, ei viitsind jah.
Eile läks motoorne rahutus juba suureks ja oli vaja minna. Kuna eile juhtus olema selline päev, et lapsi polnud kuhugi jätta, siis võtsin kaks väiksemat junsut kaasa ja paigutasin spordiklubi lastetuppa. Lapsed olid väga rahul ja lapsehoidja sõnul olevat tublid olnud. Ühesõnaga täitsa arvestatav variant. Kui teinekord häda käes, siis läheb jälle käiku.
Aga trenn siis ikka ventti. Nagu poisid ütlevad, on see trenn, kus peab pass koguaeg avatuna kõrval olema ja enne igat harjutust tuleb pilk visata sünniaastale. No mul peaks seal kaalunumber ka olema suurelt kõrvale kirjutatud. Muidugi juhtus jälle see, et algul sai vähekse liiga hoogsalt hüpatud ja lihtsalt ei jõudnud vahepeal. Samas kosub ruttu välja nendest nõrkadest momentidest ja punnitab jälle edasi. Lisaks oleks seal trennis hea mitte omada rütmitunnet. Kui hüpata on vaja, siis paratamatult hakkad rütmis hüppama ja rütm on muidugi kiirem kui füüsiline vorm lubaks :) Vahepeal läks ikka jõle raskeks jälle. Aga mõnda harjutust on juba lihtsam teha. Eile sobisid eriti hästi hantlitega harjutused. Samas jälle vehid veits liiga palju nendega, siis järgmine harjutus on kätekõverdustega ja ongi jälle toss väljas.Kokkuvõttes ikka nõrk alles. Aga läheb paremaks.
Muidu mulle reede hommikud meeldivad. Lihased veel ei valuta ja selline mõnus toonus on.
Kaal tiksub vahemikus 69,1-69,8. Seitsmega algavaid numbreid pole enam tükk aega näinud.

Saturday, November 6, 2010

Jälle metsas

Laupäevahommikune trenn on tõepoolest tahtejõutrenn. Sest all on neljapäevane ventti, mis kõige hullemini annab tunda justnimelt laupäeva hommikul. Ja reedesel õlled. No ja tegelikult on ju laupäevahommik nädala esimene hommik, kui saaks süüdimatult magada. Novat ja siis paned ikka kella ilusti helisema, teed oma pudrukese ja oled kell 10 trennis. Kui juba kohale vead ennast, on raskeim osa läbi. Tavaliselt.
Noh. Täna hommikul tagurdasin trenni minnes soojenduseks vastu aeda. No teate küll, siuke tavaline roheline traadist aed. Lihtsalt jalg libises veits ja vahtisin naabri autot ja samal ajal tirisin istet ettepoole, sest jalg väga ei ulatunud sinna kuhu vaja ja nii ta läks. Arusaamatu lugu. Maastikujalats jalas, mis tegelt ei libise eriti kuskile. Pärast trenni tirisin aia enamvähem normaalsesse asendisse tagasi. Suht koomiline, kuidas mul viimasel ajal on igas päevas mingi ebameeldiv nüanss. Mul on juba traditsiooniks saanud, et keeran selliste asjade peale Belka plaadi karjuma ja lõugan kaasa laulda, et "oh mind ja minu asju- neid juhtub, juhtub, juhtub.."
Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida. Vaid et trennis otsustati soojenduseks alguses väike sörk teha. Oma kangete jalgade ja veits väsinud olekuga polnud ma just oma parimas jooksuvormis. Lisaks kukkus mul iga 100 meetri tagant korra veepudel maha ja tuli tossupael lahti, mis omakorda lõi rütmi segi ja pidin jälle kiirendama, et järgi jõuda. Õnneks pikalt ei joostud, miski 2 km ja veits peale. Edasi matkasime siis tavapärases liikumisstiilis. Kui 40. minutil hakkasid pihta tõusud, olin ma juba üsna küpse. Higi voolas ja pulss läks kõrgeks . No ja siis, kui tunne oli päris väsinud, (siis kui üle tunni oli juba liigutatud) tulid kiiruslõigud. Sellised lühikesed, aga nii kiiresti siis kui torust tuli. Pärast kiiruslõike tuli kohe kolm pikka tõusu ja sellest kolmandast ma küll enamvähem roomasin üles kuidagi keppide najal. Millegipärast läks siis järsku tunduvalt paremaks. Tuli vahelduseks veits siledat maad ja kosusin ära ilusti. Pärast jaksasin trenni lõpus veel kiireid lõike ja muid trikke ka teha.
Kokkuvõttes oli raske täna. Üksi ma poleks elusees sellise tunde pealt sellist trenni viitsinud teha. Aga kui pundis teed, siis on kuidagi ikka lihtsam. Ei lähe ju poole trenni pealt koju, et ahh, ma ei viitsi ikka täna nii hullult pressida. Ja sealt see areng just tulema peakski. Lisaks muidugi see klassikaline element, kus lolli kiites loll rabab rohkem.
Trenn siis kokku 2.17, kulus 1203 kcal, keskmine pulss 159 ja max pulss 182. Max pulss on üllatavalt madal. Ma arvasin, et lükkasin ikka kahesajani ära. Aga võibolla mul siis pulss ei lähegi enam nii kõrgeks.

Thursday, November 4, 2010

Super Mario vol 3

Eile siis käisin ikkagi Intervallventtis ära.
Väga kergelt teatud liigutustega oli lihas enne trenni veel valus, aga läksin ikkagi. Ja kannatasin ära ilusti. Alguses võtsin rahuliku tempo ja väga ei sahminud. Mõned harjutused tegin vähe lõdvemalt kui jõudnud oleks ja lõpus paar viimast killerit pidin ikka ära jätma. Aga üldiselt oli tunne tunduvalt parem kui eelmistel kordadel. Arenen. Higi muidugi lahmas liitrite viisi.
Täna on lihased veits valusad, aga midagi hullu pole.
Eriti meeldib mulle see peegelsein saalis. Esiteks on hea vahepeal pilk visata ja vaadata, kas asend on enamvähem okei. Ja teiseks muidugi saab seal peegli ees aru küll, kustohast 10 kilo alla peaks võtma. Taustsüsteem on täitsa vale noh, kui seisad parajasti mingi kribala 52 kilose sportlase kõrval.
Trenni lõpus jäi pilk peatuma kõrvalseisva neiu käel ja selle kell näitas kalorikulu nats üle 700. No ega ei imesta kah. See võiski umbes nii olla.

Monday, November 1, 2010

Rullsuusk, neljas katse

Niih. Nädal läind nagu niuhti. Erilist trenni ei teinudki, nats vehkisin iga õhtu hantlitega ja kõhulihast ka servast natuke katsetasin. Põlve hoidsin.
Trenni minnes mul põlv veits isegi valutas. Aga trennis nüüd aega midagi valutada.
Trenn oli väga- väga mõnus. Tunne oli kindlam jälle natuke ja lõpuks uhasin paaristõukeid pikalt. Nii vägev tunne on, kui asjad välja tulema hakkavad. Tõeliselt fun oli. Trenni lõpus hakkas vigastatud kõhulihas ikkagi veits tunda andma. Eks vaatab, kuidas järgmised päevad on. Võibolla tuleb see neljapäev ka veel see hull trenn vahele jätta ja kodus vaikselt nina nokkida.
Vaatasin, et mõned on ikka päris hulluks keeranud trennigraafiku. A noh. Tark ei torma. Tõlge on, et ma nii palju trenni ei viitsi teha ja lisaks on mul ka esimesed väiksed vitsad ületreeningust kogetud. Eks siis pärast rajal näha ole, kelle taktika paremini töötab. Päris põnev. Praegu pakuks küll, et näen mõlema H-i kandu stardijoonel ja kui finishisse jõuan, on neil juba supp söödud ja lõunauinak ka tehtud. Aga sport on sport ja seal võib igatmoodi olla. Alla ei anna igatahes võitluseta. Alati jääb veel variant, et poistel keeratakse määrdega suusad peesse ja minul on siuksed, mis ise sõidavad :) Noh, eks see võistlusmoment on rohkem niisama mäng muidugi, tegelikult käib võitlus ikka iseendaga.

Äge talv oli tegelt!

Suusahooajast pole midagi kirjutanud, mistõttu on kostunud pahameelt siit ja sealt, nii et eks ma siis katsun selle kuidagi kokku võtta.  Al...