Monday, April 25, 2011

Värske kala, nohu ja jalgratas

No nüüd võib siis suvehooaja lõplikult avatuks kuulutada. Meri on lahti ja värske kala tuleb. Nämm. Ühtlasi sain ka juba kala puhastamise trauma. Sellise klassikalise, koha-kala trauma.
Pühad algasid meie peres totaalse nohuga ja jätkusid veel vingema nohuga. Ühesõnaga otsustasin, et pühad lihtsalt puhkan ja trenni ei tee. Siinkohal siis tuleks defineerida, misasi on trenn. No minu definitsiooni järgi on trenn siis, kui dressid seljas on. Seega ma trenni ei teinud :) Aga muidu ajasin ma garaazist välja oma jalgratta ja uuendasin sellega tutvust. Sõitsin niisama teksadega tund aega linnavahel, aga kella panin ikka käele ja seega tean, et sõitsin 17 km ja keskmine pulss oli 117. Pühapäeval sõitsin ka veel 6,66 km rattaga ja siis oli keskmine pulss 112. Nojah. Selleks, et rattaga aeroobsesse tsooni sõita, peab ikka korralikult litsuma. Sõitsin selle käiguga, mis seal parasjagu sees oli, käikude põhimõtteid pole ma viitsinud endale selgeks teha. Ja mõtlesin, et tegelt, mis see 100 kilti siis vändata pole ja igasugu imelikke mõtteid käis jälle peast läbi. Õnneks said pühad läbi, ratas jäi Pärnu ja ühesõnaga on ohutus kauguses.

Nohu siiski Pärnusse maha ei jäänud, aga paranemismärkidega siiski. Eile õhtul käisin proovisin väikse jooksutiiru. Algul oli täitsa kohe mõnus, aga tasapisi hakkas pulss kõrgemale ronima ja lasin muudkui tempot alla. 8. km lõpus mõtlesin, et kurat ma ei viitsi rohkem joosta ja täitsa rahulikult kõndisin koju viimase kilomeetri. Igal muul juhul ma oleks selle ära kannatanud ja lõpuni jooksnud, aga see kergelt tõbine olek veidi hirmutas. Jooksin siis 8,2 km, keskmine pulss oli 153 ja aega läks 1.02.
Noh, täna hommikul pakib nohu oma viimaseid asju ja täitsa inimese tunne on jälle.
Niisiis pühapäeval Viljandisse.

Wednesday, April 20, 2011

Elektrooniline mälu

Infoühiskonna üks kindel miinus on see, et inimesed lähevad laisaks ega viitsi enam mõelda ja mäletada. Kõik on ju kirjas kuskil. Kui palju telefoninumbreid te peast teate? Ma tean vist umbes 20 numbrit, kuhu ma tihedamalt helistan. Samamoodi ei tea ma enam peast, millal ja kuipalju ma täpselt trenni olen teinud ja millise pulsiga.
Nüüd igatahes juhtus nii, et suures laiskuses ei viitsinud ma viimase nädala trenne kohe arvutisse tõmmata ja ühel mitte eriti ilusal hetkel lõpetas mu udupeen gps lihtsalt minuga koostöö. Küll ma olen talle siin laulnud, teda silitanud ja kõikvõimalikel muudel meetoditel reanimeerida üritanud, aga ei võta pilti ette.
Mul läks mingi pool päeva, enne kui ajus lambike põlema läks, et ilma kellata on ka tegelikult võimalik joosta ja et jooksmiseks on esmatähtsad siiski jalad mitte kell.

Vahepeal on mulle peetud terve rida epistleid, et ma ennast lõhki ei treeniks ja kõik muu sellega seonduv. No põhjendatud hirm vist minu puhul. Mul kipub olema nagu seal laulus, et optimaalne kiirus ei tule kõne alla. Aga ma arenen. Ülemineku suusahooajalt jooksuhooajale olen teinud oma arust küll väga rahuliku, arvestades seda kui kannatamatu ma muidu olen. Muidugi pole ma teinud trenne just päris täpselt nii nagu soovitatud on ja muidugi olen ma paar korda ka teinud täpselt nii nagu kindlasti ei tohi teha, seepärast ma ka detailidesse ei lasku oma viimaste trennide kirjeldamisel:P

Lühidalt olen ma vahepeal käinud korra venttis ja 5 korda jooksmas. Jooksnud olen kokku nende viie trenniga umbes 34 km. Pluss/miinus kilomeeter umbes, sest komakohti km taga enam ei mäleta peast ja viimase jooksu tegin üldse kasutades köögikella (tervitused Tartusse) ja regio kaarti.
Aga üldiselt olen ma juba peaaegu jooksulainel. Tempo on kehvake ikka, aga küll ta paraneb. Tunne on täitsa hea juba. Ainult et mingi rõveda nohu olen saanud kuskilt. A noh, see on Viljandiks nuusatud ja unustatud.

Wednesday, April 13, 2011

Punkt üks: kaalust alla

Nädalavahetusel toimus suusahooaja lõpetamine. See üritus läks veel rohkem untsu kui suusahooaeg ise:) Suuski alla ei saanudki. Vahel lihtsalt on nii, et kui mingi asi hakkab untsu minema, siis ta läheb kah, pinguta ja leiuta palju tahad. Siis kui oleks pidanud suusatama, istusin lastega skypargis sünnipäeval. Lastel oli lõbus muidugi. Mul polnud. Korraks söögi ajaks ikka jõudsin jala ukse vahele pista ja suusasõbrad üle vaadata. Aga see selleks. Järgmisel aastal teen hooaja paremini ja jõuan ka lõpetama hooaega. Ausõna.

Eile siis sai plaane tehtud suviseks hooajaks. Lisaks siis oli väike loeng jõusaalist ja toitumisest. Jõusaalist ei tea ma midagi, sest ma pole seal kunagi käinud. No olen käinud mingeid aeroobseid asju sõtkunud, aga mitte jõudu teinud. Eks saab näha, kuidas ja mismoodi seal üldse asju teha tuleb.
Söömise osas võisin rahulolevalt nentida, et kõik on tehtud targasti. Nipet-näpet, veidike muudan ja täiendan vast vastavalt koormusele, aga üldiselt olen õigel teel. Hea teada.
Suvise hooaja põhieesmärk saabki olema sügiseks võimalikult heasse vormi saada. Ja selge on see, et selle jaoks tuleb kõigepealt kaalu langetada. Ülekaalu küll valemite järgi enam pole, aga nii pakse sportlasi tavaliselt stardis ei ole siiski :) Mida vähem ülearust massi kaasas vedada, seda parem on pikki otsi joosta ja suusatada. Praegu olen mitmeid kuid istunud kaalu mõttes mugavustsoonis ja pole selle teemaga tegelenud. On aeg end käsile võtta.

Aprillis suusatajad puhkavad, seega hooaja alguseni veel veidi aega. Vahepeal mõned trennid ikka teen, aga need on sellised kaootilised ja mitte eriti süstemaatilised. Omaenda tarkusest.
Aga nii palju katsun ikka jooksuvormi taastada, et oma eelmise aasta Viljandi järve aja üle joosta suudan. Kasvõi sekundiga, aga peab saama:) Õnneks on aeg kehva ja peaks olema teostatav. Aega veel on harjutada kah paar nädalat. Tuleb siis joosta kiiremini kui 1.25.17

kaalunumber ka kirja: 67,1

Friday, April 8, 2011

Jooksmine on igav

Vahepeal olen teinud kolm jooksu
L 1.03 ja 6,9km
P 1.05 ja 7,2km
K 1.07 ja 7,77km
jooksude kohta pole midagi põnevat kirjutada. Uimerdan seal aeroobses tsoonis, tempot pole ollagi. Igav ja tüütu. Mõistusega võttes ilmselt vajalik. No pärast jooksu on ikka mõnus tunne, aga see ei ole võrreldav üldse emotsiooniga pärast suusatamist. Aju veel ei võta avstu infot, et suusahooaeg ongi läbi ja nüüd peabki jooksma või midagi muud tegema. Aga mida muud? Ratas on veel igavam ja rohkem variante polegi. Mäletan eelmisest kevadest ka seda vastumeelselt tunnet. Mingil hetkel läks kergemaks ja varsti oli juba päris tore joosta. Ehk hakkab nüüd ka meeldima uuesti.
Eile käisin venttis. Paar tundi enne trenni algust (täpsemalt 2h ja 42 minutit enne) käisin spordiklubist läbi ja noh, siis oli juba trenn täis. Lõpuks siis jälle 5 mintsa enne trenni algust olid mõned bronnid lahti läinud ja sain pileti. Aga noh, see viimase minuti pilet on ses suhtes veits kehv, et sooja teha ei jõua, paar mintsa jään ikka hiljaks ja sellega seoses tuleb ennast pressida kuskile inimeste vahele ja suht kitsas on.
Aga trenn ise oli mõnus. Jaksasin teha küll. Mõned harjutused, kus peab oma keha ühel käel ja jalal kuidagi püsti hoidma, on mu jaoks endiselt rasked. Ja mõni harjutus on veel raske. Aga kui treener hõikab, et C- kannata, kannata, jõuad! siis muidugi jõuan, isegi kui tegelikult ei jõua :). Samas jätkuvalt üllatas see, et kettaga harjutused olid jälle kerged. Igatahes jõuan ma neid sama kiiresti uhada, kui mu ümber seisnud meeskodanikud. Ja teen neid sama raske kettaga kui mehed. Aga point on muidugi selles, et mu ümber suusatajaid ei seisnud. Suusapoisid teevad ikka kaks korda tihedamalt neid harjutusi.
Pärast tegin veerand tundi ratast peale ja täna pole ükski lihas kuskilt valus. Ma ei mäleta varasemast ajast sellist reedet, kui nii kerge oleks olnud pärast venttit. Võibolla siis tõesti see kolmapäevane kerge jooks teeb neljapäevase trenni kergemaks. Või siis hakkavad lõpuks mõned lihased tekkima?

Friday, April 1, 2011

Juba linnukesed väljas laulavad

Sai siis vahepeal tehtud esimesed jooksutiirud. Otsustasin, et seekord hakkan tasapisi peale. Jooksin nii, et pulsi hoidsin alla 140. Ma pole mitte kunagi elus varem sellise pulsiga jooksnud. No kurat, see pole jooks ju vaid mingi uinamuinatamine, mis on kohutavalt igav ja tüütu. See on selline tempo, et kannataks samal ajal suitsu ka teha :) Aga no hea küll. Olen kannatlik siis vahelduseks. Mine tea, milleks hea.
Õues on muidugi libe. Põlv hakkab kuskil kolmandal kilomeetril veidi tundma anda, aga tundub,et läheb järjest paremaks siiski.
Aga mida ma panin tähele- kui eelmisel kevadel jooksmas käima hakkasin, oli tagumik raske ja jalgu raske tõsta. Sel aastal.. ohohoo.. on hoopis teine minek sees. Uskumatult kerge oli joosta.
Niisiis jooksin ma teisipäeval 49 minuti ja läbisin selle ajaga 5,6 km. Kolmapäeval 52 minutit ja 5,9km. Liialdamata võib äelda, et ma olen võimeline lapsevankriga samas tempos kõndima. Aga jah, keskmine pulss siis 138. Tavaliselt jooksen 153-154 pulsiga.

Eile käisin venttis. Esimest korda oma ventti-ajaloos jõudsin ma kohale 20 minutit enne trenni algust ja mõtlesin, et vat täna teen korraliku soojenduse alla. Pähh. Neiu administratsioonis teatas kena naeratuse saatel, et trenn on täis. Mis mõttes?! Appi! Soovitas oodata, et äkki mõni ei tule ja bronnist vaanevad mõned kohad. Nii me siis nukralt ootasime seal mitmekesi ja õnneks-õnneks leiduski selliseid, kes ei tulnud ja õnnestus ennast trenni pressida. Noh, uksest sain sisse jälle siis, kui teised juba hoogsalt hüppasid ja läks jälle jooksupealt trenniks. Ja vastupidiselt eelmisele nädalale oli seal eile väga kerge. Uhasin kettaga kaks korda tihedamalt kui eelmisel nädalal, hüppasin, surusin, punnitasin. Ja hüpata oli ka millegipärast enneolematult kerge. Ei teagi, kas asi selles, et kaal umbes kilo väiksem kui nädal tagasi (ni väikse kaaluga pole varem venttis käinud) või selles, et mul oli kiire ja läksin siukse pooltühja kõhuga, autos sõin ühe võileiva enne.
Eile mul oli esimest korda venttis kell käe peal ja pulss oli teises pooles hüppeharjutuste ajal 180. Esimesed 50 minutit tuli pulss väga kiiresti 155 peale alla tagasi, viimased 10 mintsa alla 165 enam ei kukkunudki. Keskmine pulss tuli 159.
Pärast tegin 11 mintsa spinni otsa ja jalalihased ei anna absoluutselt tunda täna. Selle eest annab kõik see, mis vööst ülespoole jääb. Järelikult tuleb jooksulinti või ellipsit peale teha.
Nii et hoog sees ja suveks saledaks.

Äge talv oli tegelt!

Suusahooajast pole midagi kirjutanud, mistõttu on kostunud pahameelt siit ja sealt, nii et eks ma siis katsun selle kuidagi kokku võtta.  Al...