Friday, December 30, 2011

Joon alla aastale

Ongi ta kohe läbi.
Ei oskagi kohe kokku võtta seda aastat niimoodi lühidalt, et hea või halb.
Ühest küljest ei saa öelda, et aasta, kus nii palju kui oli starte, oli ka isiklikke rekordeid, oleks nüüd kehv kuidagi olnud.
Teisest küljest jäid kaks suurt põhieesmärki just saavutamata. Ehk siis Tartu jäi alla 6 tunni suusatamata ja jooksumaratoni aega alla 5 tunni ka veel ei tulnud. Nii et ülearu põhjust rahuloluks ka ei ole. Vaeva sai just nende nimel nähtud, aga mis teha, veits ebaõnne käib spordi juurde.
Aga positiivse poole pealt veel- hirmus lahe suusagrupp on meil Spartas. Nii talvine suusalaager kui suvine rullsuusalaager olid väga mõnusad ja andsid palju infot ja lihvisid oskusi. Lahe on treenida koos fanaatikutega. Ja lahe on treenida kui on head treenerid.

Selle aasta uus armastus ongi rullsuusk. Tõsiselt kift asi. Ja kusjuures nendele kõigile, kes mulle terve aasta on saatnud pilte kukkuvatest rullsuusatajatest, infoks, et sel aastal ei kukkunud ma kordagi rullidega. Kuigi jah, trennis meil kukuti küll mõned korrad ja lõhkiseid põlvi ja murtud luid ikka tuli ette.
Ratast ma ikka veel armastama pole hakanud ja hetkel ei ole mingit rattaplaani ka uuel aastal. Või kui, siis kuskilt triatlonil võiks teha ratast, kus ei ole grupisõitu ja saaab pidur põhjas laskuda :)

Üldine seis on praegu selline, et eluisu hakkab tagasi tulema :) Väsimust enam ei ole, värv on näkku tagasi tulnud, söögiisu on tagasi ja silm särab jälle. Eile tegime Ruthiga imika Järve metsas, eeskujulikult aeroobses tsoonis pulsiga ja puha. Algne plaan oli sörk teha, aga lõpuks ikka mõtlesime, et pärast suuri jõulupidustusi ei maksa kohe jooksma minna vaid võtame rahulikult.
Kokku 7,5 km, keskmine pulss 125, aega läks 1.12.

Nüüd siis tuleb vana aasta väärikalt ära saata ja oodata, et uue aasta algusega sajab maha ka kauaoodatud lumi ja saab lõpuks ometi suusatada. Õudselt mage küll, kui sellise ettevalmistuse peale nüüd talv ära peaks jääma. Tahaks ju näha, kas rullitrennist reaalset kasu ka on olnud või hakkab päris suuskadel jälle kõik nullist peale.

Mis siis veel?
Loodetavasti õnnestub sel aastal tehtud vigadest õppida ja uuel aastal enam ennast infarkti äärele ei treeni.

Thursday, December 22, 2011

Kus siis lumi on?

Niisiis on kuuke kadunud nagu vilksti ja veidi juba pealegi.
Esimene katsetus august välja tulla algas sellega, et paar korda käisin jõusaalis mitme päevaste vahedega. Kõik tundus nagu tipsen- topsen olevat. Pulss oli normaalne, enesetunne hea. Kuna väga hea oli, siis läksin korra venttisse ja punnitasin muidugi silmamunad pealaele, mistõtte pärast trenni kadus pilt eest ja oli selge, et korras pole ikka veel midagi. Ilmselt pani põhilaksu siiski karm saun, kus ma pärast trenni ultrasportlastega liiga kauaks istuma jäin.
Noh ja edasi siis sundpuhkus. Mõned korrad tasapisi olen käinud sörkimas ja imikat tegemas. Sellise eeskujuliku pulsiga. Seda siis umbes korra nädalas. Jõulueelne möll on ise juba arvestatav koormus ja rohkem pole julgenud esialgu. Pool päeva möödub niikuinii vedades lapsi ürituselt üritusele ja kammides kaubandusvõrku. Aga eks jälgib mängu ja tasapisi keerab juurde.
Lund ka pole õnneks, nii et väga hull ei ole see puhkus praegu. Enamasti sajab vihma ja väga ei kisu niikuinii välja aeroobset trenni tegema.

Erilisi plaane ja lootusi algavaks suusahooajaks polegi (tegelikult muidugi on ja päris suured, aga kõik on küsimärgi all hetkel). Selline pessimistlik olek on. Lund ka niikuinii pole, misasja sa siin ikka suure suuga maha lubad. Millegipärast on mul selline tunne, et sel aastal see tali taeva jääbki ja tulebki kuskil eelmise aasta lumel 1 km ringi uhada kevadeni.

Menüü on mul täitsa käest läinud. Ei tule meelde süüa ja kui söön, siis suht ükskõik mida- ühesõnaga vähe, aga ebatervislikult. Kaalu pole juurde tulnud. Kõigub seal 63,5-64,5 vahel.

Nüüd plaanis mõned päevad seapraadi vitsutada ja siis katsetaks uuesti trenniga. Et kas juba kannatab teha.

Vot.

Äge talv oli tegelt!

Suusahooajast pole midagi kirjutanud, mistõttu on kostunud pahameelt siit ja sealt, nii et eks ma siis katsun selle kuidagi kokku võtta.  Al...