Monday, April 23, 2012

Ainult neli nädalat veel

ja isegi juba vähem jääb maratonini. Päris kreisi kui kiiresti aeg läheb.
Möödunud nädalaga võib peaaegu et rahulgi olla.
Jooksud kirja siis:
E 1 h jooku+ harjutused 9,89km, pulss 156
K 42 min jooksu 5,37 km, pulss 146
L 1h 56 min jooksu 15,98 km, pulss 148

Vat.
Esmaspäeval ametlik trenn. Hästi mõnus trenn oli. Jooksime natuke, siis jooksime veel natuke ja pärast võimlesime. Selline täpselt paras oli mulle. Seekord polnud lihased ka kuskilt valusad. Väike ajaline märk sai ka maha pandud ja eks siis näis kuidas ja kas jooksuvorm sügiseks paranema hakkab.
Kolmapäevane trenn oli ka selline easy ja midagi põnevat ei toimunud. Lihtsalt nö kilometraazi kogumiseks.

Laupäevane trenn oli mitmes mõttes eriline. Esiteks ma praegu kaevasin oma gps ajaloos ja selgus, et ma ei ole mitte kunagi nii pikka jooksu teinud trennis. Endal ka raske uskuda praegu, aga nii see on. Teiseks tegin ma selle jooksu Tartus, kus ma käisin külas ja põhimõtteliselt oleks olnud ka kõike muud teha kui joosta. Ehk et see on selline trenn, mille kohta võib peaaegu et uhke olla :) Tartus oli seetõttu tore joosta, et jumala võõras koht mu jaoks. Eriti haagitada ei julgenud, sest pärast ei oleks osanud muidu tagasi minna. Ühesõnaga laias plaanis sai joostud Kivilinna Konsumi juurest Lõunakeskuseni pisikese haagiga ja tagasi. Riia mäest ei olnud raske üles joosta, täitsa kerge, tagasiteel alla joostes vaatasin, et opaa, ikka päris järsk mägi on. Jooksu lõpus polnud isegi väsinud eriti, tempo oleks veidi kiiremagi ehk võtnud, aga ootamatult oli Tartus alanud suvi ja mega palav oli, seega polnud mõtet tappa ennast. Järgmisel päeval midagi kuskilt tunda ei andnud, seega jooksuvorm on endiselt üllatavalt hea mingil arusaamatul põhjusel.

Eks alanud nädal saab otsustavaks maratoni mõttes. Kui õnnestub suurusjärgus 25-30 km jooks ära teha sel nädalal, siis ma olen kindlasti maratoni stardis. Kui ei, siis mitte.

Kaal 67,4.

Monday, April 16, 2012

Jääb Riia.

Niisiis sai plaan kinnitatud ja Riia on plaanis. Olenevalt asjaoludest siis vaatab, kas maraton või poolmaraton. Lõppenud nädal lõi järjekordse mõra mu treeningplaani, aga loobumismõtted ei ole veel ülearu tõsised. Nimelt tabas mind hirmus nohu, mistõttu ma pidin edasi lükkama pika jooksu, mis ma nädalavahetusele planeerisin.
Nädal kokku sai selline
E 45 min ametlik jooksutrenn
K 55 min kiire jooks 8,5 km
p 45 min rahulik jooks 5,5 km

Esmaspäevane trenn nägi välja selline, et algatuseks kõndisime väikse ringi, mis mul juba pulsi 170 peale viskas. Siis jooksime väikse ringi, mis oli jube raske. Eelmise päeva 10 km oli ikka selgelt jalgades. Lõpuks tegime mõned pealtnäha kerged harjutused, mis osutusid väga rasketeks ja kuigi ajaliselt ei kestnud see üldse kaua, olin ma täitsa läbi mis läbi.

Vahepeal ma võtsin ette maratonijooksu treeningplaani (myasicsist) ja avastasin, et tugev 5-6 nädalat olen juba maas. Seega mõtlesin, et panen "otse üle põllu" ja lõikan sisse plaani umbes sinna kohta, kus jääb kuus nädalat maratonini. Seega kolmapäeval oli vaja joosta 12 km, keskmise km ajaga 6.21. Nuh, proovime, mõtlesin. Panin kella käima ja jooksin oma arust üsna normaalselt, aga kell näitas jube kehva km aega. Tõstsin muudkui tempot ja mõtlesin, et issand küll, kas ma tõesti nii kiiresti jooksin eelmisel sügisel. Ikka nagu väga raskeks läks. 6.21 nagu ei olnud vanasti tappev tempo juu. Ühesõnaga jooksin ja jooksin ja kuskil teise km lõpus avastasin, et gps oli mingi mõttepausi võtnud, mistõttu ma lidusin 2 km tempos 5.20 hoopis :) Noh, mõnes mõttes oli kergendus, et ikka nii kiiresti ei olegi veel vaja joosta. Teisest küljest rikkus see kogu jooksuplaani ära. Edasi jooksin enamvähem planeeritud tempos. Viimased 2 km muidugi enam ei jõudnud tempos püsida tänu sellele killer-algusele. Vahepeal jäin korraks seisma, et värv näkku tagasi tuleks :) No ja oligi korras. Järgmine päev oli nohu platsis. Ja kokkuvõttes ma ei saanudki teada, kas ilusti ühtlase tempoga oleks jaksand selle 12 ära joosta või mitte.
Edasi kolm päeva laksasin sudafedi ninna ja trenni ei teinud.

Pühapäeval tegin taastusravi mõttes kerge jooksu. Higistasin mis hirmus, kuigi joosta raske ei olnud ja tempo ka kõndimisest eriti ei erinenud. Aga pärast seda suurt higivalamist läks olemine tunduvalt paremaks. Täna võib juba nohu enamvähem lõppenuks lugeda.

Kaal 68,1.

Monday, April 9, 2012

Peaaegu graafikus

Nädal kirja:
T jooksin 1h 15 min, keskmine pulss 138 8,5 km
R jooksin 1h 11 min, keskmine pulss 160 9,3 km
P jooksin 1h 21 min, keskmine pulss 148 10,4 km

Täitsa okei nädal trenni poolest. Veidi sai juurde ka võimeldud ja kontrollitud lihaste olemasolu. Lihaseid eriti ei ole, aga see ei üllata ammu enam kedagi.

Jooksmine ei ole raske sel kevadel. Ei teagi, kas asi on selles, et lihtsalt aasta jagu rohkem trenni tehtud või siis selles, et sai ju pikalt puhatud. Igatahes tagumik justkui ei ole nii vastu maad kinni kui eelmisel aastal. Ja eelmisel aastal ma mäletan, et ikka mitu esimest nädalat oli jooksmine vastik. Seekord ei ole vastik. Täitsa mõnus on algusest peale. Vaatasin ajaloost järgi, et tõepoolest, enne 1. maid 10 km veel ei jooksnud. Seekord 10 km ei ole mingi teema aprilli alguses. Tempo on kehv muidugi, aga läheb iga korraga paremaks, seega vorm tuleb.
Sportlyzerisse toksisin huvi pärast viimase kahe nädala jooksud sisse ja see teatas, et ei ole võimalik, et 20. mail maratoni alla 6 tunni ära jooksen. Hmm. No mis mõttes nagu? Ma esialgu olen küll üsna optimistlik. Ainus küsimärk mu enda jaoks on varvas. Ei saa öelda, et see oleks sada protsenti paranenud. Selle nädala lõpus plaanis üks pikem jooksuots teha, siis vast hakkab mingi ettekujutus ka tekkima.

Aga noh, eks näis. Plaan B, juhuks kui maratonile ei lähe on Tatu jooksumaraton ja plaan C on roheliste rattaretk mööda Mulgimaad. Kõik kattuvad ajaliselt loomulikult. Valikuid kui palju. Registreerunud kuskile veel ei ole.

Hea uudis on see, et üks suusagrupi trenn on lõpuks ometi esmaspäevale tõstetud, mis tähendab, et on lootust jälle teistega koos ka trenni jõuda.

Kaal 68,5. Nuh, pühad ikkagi ja nii :) Ei õnnestunud kartulisalatit ja lihapirukaid veel maha joosta.

Monday, April 2, 2012

Villaste sokkide lõhna

Nädal läks peaaegu täitsa kenasti.
T jooks 53 min
K jooks 45 min
R jõusaal 1 h
L suusatamine

Jooksuhooaeg siis sai ametlikult stardipaugu. Esimene jooks oli täitsa okei. Lihased olid laupäevasest jõusaalist haiged ja seega sai ilusti aeroobses tsoonis joosta. Kolmapäeval olid lihased veel valusamad ja jooksin veel madalama pulsiga (keskmine 132). Lihtsalt jalad ei võimaldanud kiiremini joosta. Kahe jooksuga seega on kuskil 10 km tehtud ehk siis rohkem selline niisama jala proov esialgu.

Kolmapäevase jooksu tegin uute tossudega ja esialgu tundub, et tossu ost läks kogemata õnneks. Sai siis seekord ostetud ekspromt jalga proovimata tossud :) Eelmine kord proovisin mitukümmend paari jalga ja lõpuks ostsin ikka pool numbrit väiksema kui oleks pidanud. Iga pika distantsiga on suurte varvaste küüned maas. Vaatame siis, mis uutega saab. Ostsin Asicsi seekord. Netist leidsin konkreetse mudeli kohta negatiivset vastukaja päris palju, aga hetkel ei oska sellest midagi arvata. Keegi kirjutas, et rasked tossud jooksmiseks ja et kõige ebamugavamad Asicsid ja mis seal kõik oli, aga esimese jooksu järgi küll miskit halba ei ütleks. Eks esimene pikem jooks annab mingi pildi.

Laupäeval oli ametlik suusahooaja lõpetamine Jõulumäel. Vahva üritus oli. Näidati päris suusatajaid ka lähedalt ja sai igasgu vahvaid teatevõistlusi teha. Lumeolud olid väga kehvad. Üldse ei libisenud suusk. Selline märg lumi, tõmbas suusa kinni ja ainult jõu najal sai edasi liikuda. Kokku ma kukkusin vist kolm korda. Pole sellel aastal kokku ka nii palju kukkunud varem. Vahepeal sõitsin läbi 2,5 km võistlusraja ja nentisin, et üsna korralik tõus on seal. Et kui peaks seal 4 ringi sõitma, siis oleks ikka suht julm. Õnneks ei pea :) Nalja sai palju ja kokku tuigerdasin suuskadel pea 3 tundi vahelduva eduga.
Õhtul sai maakera pöörlemisele veidi hoogu juurde lükatud ja poole aasta norm korraga ära pidutsetud. Ebaõnnestunud hooaeg on nüüd korralikult alla loputatud ja välja elatud, saab rahulikult selge pilguga maailma vaadata uuesti.

Selgem pilk on siis selline, et nüüd tuleb joosta nii palju kui võimalik. Vaatame, kuidas jalg harjub ja enesetunne on. Riia maratoni poole piilun. Treener küll ütles, et see on liiga vara ja jalg ei harju nii kiiresti põrutusega ja küllap tal on õigus. Aga ma vähemalt proovin, kui kiiresti jooksuvorm tuleb ja eks otsus tuleb viimasel hetkel kas lähen või mitte. Eelmise aasta esimesed jooksud olid küll väga vaevalised, ma mäletan. Eks näis.

kaal 68,0
tasapisi pekk väheneb. Naiss.

Äge talv oli tegelt!

Suusahooajast pole midagi kirjutanud, mistõttu on kostunud pahameelt siit ja sealt, nii et eks ma siis katsun selle kuidagi kokku võtta.  Al...