Lumi tuli, lumi läks

Kahjuks.
Ja kui juba kord on suusad alla pandud, ei kutsu enam kuidagi jooksma. Õudne. Külm. Märg. Pime. Ebamugav :DAga suutsin ennast ületada ja selle esimese korra ära teha. Edasi peaks lihtsamalt minema juba.
Vahepealsed trennid:
T ventti 1h
N jõusaal 45 min
L 50 min spinni
P 55 min spinni+ 30min lihast
T 45min jõusaal
N 45 min jooks (5,5 km)+ 30 minlihas
R 41 min jooks  (5,6 km)
P 45 min lihas

Ettenähtud trennigraafik ei sobi mu muu graafikuga absoluutselt kokku praegu, millest on pagana kahju. Teisipäevasesse venttisse jõuan ma ainult siis, kui ma eelnevalt detailselt läbi mõtlen, kuidas ma liigun, mis ma süüa teen ja mis skeemiga lapsed transpordin sinna kuhu vaja. Ja siis, kui ma olen kõik täpselt välja arvutanud, mismoodi ja kuidas ja lähen väikse varuga isegi, siis a) on mingi ummik koduteel b) ei tööta raudtee ülesõit c) parkimiskohad on täis ja tuleb kaugemale parkida jne et kokkuvõttes ma jään ikkagi  hiljaks. Või siis tuleb miski ootamatu asi ja ma ei saa üldse minna. Aga kaks korda olen vähemalt juba kohale jõudnud. Reedesed ja laupäevased trennid tuleb praegu ohverdada. Niuks. Aga samas on motti küll, et iseseisvalt treenimisega hakkama saada ja see on tore.

Ventti oli tore jälle. Esiteks jäin ma minuti hiljaks ja seetõttu jäi esimene hüppamise harjutus tegemata. Ma olen varem ka vaadanud (krooniline hilineja, eksole), et kui seda esimest ei tee, on kogu trenn nagu oluliselt kergem. Kuigi vahe on ainult paar minutit. Hämmastav. Trennijärgsetel päevadel tunne seekord enam kangeks ei läinudki. No veidi ikka, aga esimese korraga võrreldes nagu öö ja päev.

Muudes trennides midagi ülearu märkimisväärset ei ole olnud. Muskel kasvab. Kaal kõigub kilo piires, aga mingist langusest rääkida ei ole põhjust. Oma osa on selles mardisantidel, kelle jaoks ma kilo komme varusin ja no lõpuks ei tulnud mitte mardisandipoegagi. Lapsed ei jõudnud piisavalt kiiresti neid komme ära süüa ja sain oma ahned näpud ikka vahele.

Muidu on kõik hästi.