Monday, May 27, 2013

KKK: Noh, kuidas tunne on?

Eelmisel esmapäeval jõudsin üle mitme aja jälle päris trenni. Trenn oli  siis jooks+ harjutused topispalliga. Topispalli sai päris pikalt loobitud, aga see ei tundunud nagu väga raske. Järgmiseks lõunaks olid kergelt ainult seljalihased valusad ja rõõmustasin, et vat kus on vorm :) Aga vara rõõmustasin, õhtupoole jäid valusaks käed (eriti randmest küünarnukini) ja jalad ja päev hiljem andsid tunda kõhulihased ja kogu see vaevatud olek möödus umbes laupäevaks. Vat siis sulle lihtsad topispalliharjutused. Ometi oleks justkui jõusaalis vahepeal käinud ja puha. Toimunu pani mind sügavalt kahtlema, kas mul üldse mingigi vorm on olemas või ma olen seda ainult endale ette kujutanud.
Ühesõnaga täitsa läbi võttis see trenn.Muidu oli ka kiire nädal ja olmelist jooksmist jube palju. Väsimus oli koguaeg kallal, seega otsustain mitte trenni teha, kuigi teisest küljest ikka kripeldas, et peaks natuke tegema. Aga ma ignoreerisin seda kripeldust üsna edukalt.
Kokku saigi ainult kaks trenni:
E 1h 5 min jooksu+ 40 min topispalli
L 32 min jooksu.

Laupäeval jooksin staadionil ja ma ei suuda välja mõelda ühtki igavamat trenni kui rahulik jooks staadionil. Õnneks lastel hakkas ka kiiresti igav ja tulime koju ära. Laupäeval oli jalg täiesti kange alles, kuigi pulss oli nagu õpikus, mingi 120 kopikatega. Kui maratoni päev ka selline on, siis.. tühja kah, lennukile pole õnneks vaja joosta.

No ei oskagi öelda ega arvata, mis laupäeval toimuma hakkab. Tunne on nagu alati, et trenni on liiga vähe tehtud, kuigi kui nüüd numbreid vaadata, siis pole nii palju enne maratoni kunagi jooksnudki. Kuna ma sel aastal olen enamus jookse teinud hommikul, siis nende hommikuste jooksudega ongi sellline imelik värk, et tegevus toimub nagu poolunes alles, lõunaks on juba ununenud, et sai trennis käidud ja koguaeg on tunne, et üldse midagi pole teinud.


Aga kui nüüd järgi mõelda, siis juba vigastusteta starti jõudmine oleks  päris kõva sõna ja sellele ma olen praegu väga väga lähedal :)

Monday, May 20, 2013

2 nädalat stardini

Eelmisel nädalal tegin kolm trenni:
T jooks 7,4 km, 57 min
N jooks 7,5 km, 59 min
L jooks 2+7+2km, 1h 5 min

Eelmise nädala väsimus sai seljatatud ja teisipäeva hommikune jooks oli jälle väga mõnus. Neljapäeval oli ka täitsa tore joosta.


Laupäeval käisin Maijooksul, kuigi ma lubasin, et sinna kunagi enam trügima ei lähe. Aga siis mõtlesin, et võiks ju enne 21 000 startijaga jooksu natuke trügimisvormi ja tempo muutustele reageerimist proovida. Lisaks olin ma reganud jooksule ema, õe ja õetütre, kes küll vahepeal kiunusid, et liiga pikk ja nad ei saa ega jõua, kuid lõpuks olid kõik ilusti stardis ja siis mul oli moraalne kohustus ka joosta ju.

Mulle tundus, et ma päris gaas põhjas ei alustanud, aga kui esimene km täis piiksus, näitas kell 4.52, mispeale ma ehmatusest kohe tempot maha võtsin. Kolmandal kilomeetril läks ikka korraks raskeks ka kui rada natuke tõusis ja 5. km tõusul lasin juba päris lintalönta üles, aga laskumisega kosusin ilusti ära ja mõtlesin, et hoian lõpuspurdi jaoks nats tagasi. Tagantjärele tundub, et natuke isegi oleks võinud varem lõpuspurdiga alustada, aga 7 km osutus ootamatult lühikeseks ja finišitõus kergmaks kui kartsin :) Igatahes jooksin täitsa korraliku aja 36.57 ja koht oli vist 490. Täitsa tubli minu arust.
Maijooksu kronoloogia siis selline:
2010 45.53
2011 40.55
2013 36.57
Ühesõnaga läheb paremaks küll, kui trenni teha.

Ülejäänud perekond oli ka tubli, eriti emps, kes tegi ikka väga tubli aja ja kelle koht vanuseklassis on selline, mida ma kunagi ilmelt üle ei suuda maijooksul joosta. Kui ta finišis oma jooksust rääkis, siis ma sain aru küll, kust mu võitlusvaim pärineb :) Üldiselt tuleks emps rohkem kaasa võtta jooksudele, sest tal oli kaasas oma küpsetatud lihaleib ja kommid, mida me pärast jooksu mõnuledes pugisime. Jooksu finišis anti ka muidu süüa, aga väga kummaline menüü oli. Külmsupp ja sojajook! Möhh? 



Vat. Nüüd siis polegi rohkem midagi jäänud kui hoiduda lollidest olmevigastustest. Kontsaga kingi ei kanna ja katusel õlut ei joo. 

Monday, May 13, 2013

3 nädalat stardini

Nonii. Jooksust sai mul vahepeal kergelt kõrini. See 5 km võistlus oli liig mis liig, aga samas.. mine tea, milleks hea.
Igatahes esmaspäeval ja teisipäeval olin ma täitsa väsinud. Edasi läks paremaks, aga kuna ootamatult algas suvi, siis tuli ka suvehooaeg ja maakodu avada, mistõttu oli vaja tööd teha ja eriti aega ka polnud trenni jaoks. No midagi ikka, aga pikk jooks jäigi tegemata. Kuna töö oli füüsiline nagu maal ikka, siis vast pole hullu kokkuvõttes. Ausalt öeldes oli ikka räigelt palav ka, mis igasuguse soovi joosta ära võttis. Eks selle kuumaga ilmselt tuleb harjuda, aga praegu on küll raske. Muud asjad tundusid palju atraktiivsemad. Rullsuusad näiteks, aga neid ma vist ei julge enne maratoni alla panna. Ma käisin isegi kuuri all jalgratast silitamas ja nõudsin, et see ära remonditaks.
No tühja kah, las ta siis jääb. Või siis ma vaatan, kui väsinud ma õhtuks olen, äkki viitsin pikemalt tiksuda.
Ühesõnaga sai selline nädal:
K jooks 5,8 km 45 min
R jooks 6,8km 47 min+ jõud 45 min
L jooks 8km 1h 5min+ batuut 20 min+ jalgpall 1h
P spinning 30 min+ batuut 20 min

Haah, batuut on väga hea trenn minu arust. Ei olegi vaja palju hüpata, aga lihased annavad päris hästi tunda pärast. Kindlasti saab seal lastega suvel palju hüpatud.

Ehk siis liigutud nagu täitsa sai, aga jooksukilomeetreid veidi vähevõitu. Muid kilomeetreid koguneb maal muidugi kiiresti ja palju. Kunagi vaatasin, et isegi laua katmisega toa ja grilli vahet taldrikute ja kahvlitega käies tuli kilomeeter nagu naksti kokku.

Tunne enam väga optimistlik ei ole.



Monday, May 6, 2013

4 nädalat stardini

Sel nädalal kaldusin plaanist välja natuke. Alguses plaanisin teha kolm jooksu ja viimase siis pikemalt, aga kuna mind laupäval räägiti kuidagi ära 5 km võistlusele, siis pühapäeval oli jalg tiba kange ja igaks juhuks väga pikka jooksu ette ei võtnud.
Sai siis selline:
K jooks 41 min, 5,47 km+ lihas 30 min
N jooks 52 min, 7,01 km
L jooks 38 min, 6,5 km
P jooks 1h38 min, 12,83 km+ lihas 25 min

Nuh,  vist mõned kilomeetrid võiks veel olla. Samas las siis olla natuke alla kui üle.
Aga laupäevase jooksu kohta siis kirjutaks lahti, et käisin Järve metsas talgutel. Joosta polnud plaanis, küll aga oli plaanis laps lastejooksule saata. Kuidagi siiski juhtus nii, et ühel hetkel oli nimi kirjas ja  tegin metsa all soojendusjooksu. Stardis ringi vaadates oli kohe selge, et erilisi šansse võita ei ole :) Ja kui stardipauk käis, jäingi kohe maha. Enamvähem mingi 500 metrit jaksasin Ruthi sabas ära kannatada, siis hakkas vahe tasapisi muudkui venima. Pressisin nii nagu jõudsin, aga mida pole, seda pole. Esimese ringi lõpus oli mul toss täista väljas ja korraks isegi mõtlesin, et ei lähegi teisele ringile. Aga siis Marius karjus raja äärest, et kõige suurem võit on võit iseenese üle ja ma mõtlesin, et ei kurat, kui ma juba tulin, siis nii kergelt alla ei anna. Teise ringi esimesel tõusul oli mul hapnikukraan juba nii kinni, et kõndisin tõusust üles ja mäest alla ka, et natuke hapnik jälle liikuma mahuks. Edasi kannatas joosta jälle ja teise tõusuga enam selliseid raskusi ei olnud.  Noh, läbi ta lõpuks sai ja finišis selgus, et enda kohta tegin super jooksu. Aeg 26.09 on kindlasti kaugelt kaarega mu elu parim 5 km.
Kuna rahvast oli millegipärast väga vähe, siis vaatamata sellele, et olin pika vahega viimane, õnnestus saada naiste klassis auhinnaline kolmas koht :) Uhh, sprint on ikka raske mu jaoks. Huvitaval kombel hakkasid kuskil 3. km alates tunda andma kõhulihased, täitsa enneolematu kogemus.
Ühesõnaga natuke ikka see ulmeline aeg ehmatas ära ja võtsin pühapäeval rahulikult. Tuul oli ka suur, kui veel vabandusi otsida, miks pühapäeval jooks plaanitust lühemaks jäi.
Sel nädalal vaja kindlasti ära teha üks pikk jooks ja siis edasi vaja ainult terve püsida.
Teoorias ei tundu ületamatult keeruline.


Äge talv oli tegelt!

Suusahooajast pole midagi kirjutanud, mistõttu on kostunud pahameelt siit ja sealt, nii et eks ma siis katsun selle kuidagi kokku võtta.  Al...