Monday, July 29, 2013

Ja läheb paremaks

Põletik hakkas lõpuks ikka järgi andma ja natuke olen juba liigutanud kah.
Eelmisel nädalal alguses veel jalutasin, aga nädala lõppu mahtus juba võrkpalli ja muid sportlikke elemente ka. Avastasin, et paljajalu kruusateel ja murul kõndimine mõjus pagana hästi.
Võrkpalli sai ka maal muruväljakul paljajalu mängitud. Võrkpall oli muidugi selline paras tsirkus rohkem, aga mõned kiiremad liigutused tuli ka ikka teha. Nii ammu pole palli puutunud, et esimesed kolm servi läksid täiesti metsa ja vastuvõtt ka selline, et käed sain küll alla, aga 100% maandus kartulivagude vahele. Pärast hakkas jälle meelde tulema kuidas see vigur käis.

Pärast võrkpalli sai välja otsitud kuul, ketas ja oda, mida pole aasta aega näppinud (kuigi oleks ju võinud, sest tegelikult on need lahedalt keerulised asjad) ja läks võistluseks.
Tulemused olid umbes sama lootusetud kui aasta tagasi: meeste oda 19.00 (eelmisel aastal 13.24), meeste ketas 10.15 (eelmisel aastal 12.04), 5kg kuul 6.63 (eelmisel aastal 6.14). Nuh, toore jõu pealt natuke on tulnud kuuli ja oda juurde, aga tehnikast ei ole muidugi õhkagi. Kettaheiteks oli endal juba nii palju pöördeid sees, et kettasse enam ei jagunud :)

Järgmisel päeval loopisin pool päeva oda. Lõpuks oli käsi haige ja karta on, et enne järgmist aastat jälle meelde ei tule, et meil oda on.

Edasi oli mul nädal aga puhkust, mis möödus põhiliselt autoga mööda Eestimaad paarutades. Algul mõtlesin, et sporti ei tee puhkuse ajal. Aga kuna ma sõitsin sõbranna juurde, kellega me koos rogainil käime (ja kes sellest märtsi rogainist siiani vigastatud on), siis selge see, et kaks hullu koos ikka ööpimeduses jooksma hiilisid. Jooksime 7 km kruusateel ja mõlemad rõõmustasime, et ajee, saabki joosta. Jalad pärast valutama ei hakanud. Väga cool.
Järgmisel päeval sõitsin rattaga natuke ja endiselt oli kõik hästi.

Nädalavahtusel oli suusatajatega perematk Setumaale kus sai metsas matkatud, tõuksiga sõidetud, füüsilist tööd tehtud ja orienteerutud kaks päeva. Korraldajad olid palju vaeva näinud meie lõbustamisega ja emotsiooni oli ikka kogu raha eest :) Planeerimata situatsioonikoomika ja uute legendide sünd niikuinii. Oli väga tore ühesõnaga. Eriti tore oli, et jalad ei hakanud valutama. Korraks andis tunda kergelt teise päeva hommikul ja teine moment oli kui pärast viimast trenni kuskil Räpina järves vette läksin, kus vesi oli nii külm nagu jää oleks alles hommikul läinud. Aga see oli tõesti korraks ja üldiselt on hästi. Vist.

 


2 comments:

  1. kuulis, kettas ja odas olen valmis võistlema, sest oman võiduvõimalusi duellis:)

    ReplyDelete
  2. karta on jah :)
    aga rullsuusas saaksid pähe

    ReplyDelete

Plaane ikkagi veel eriti ei ole, aga..

..jooksmine läheb juba palju lõbusamalt ja tundub, et hakkan oma laulu jälle üles leidma ja kuidagi kuskile järje peale tagasi saama. Kui ...