Tuesday, June 28, 2016

3 nädalat


Eelmine nädal oli halb nädal. Väga halb. Kõige halvem aastal 2016 ja loodetavasti see nii ka jääb.
Suhteliselt tüüpiline muidugi, et täpselt kuskil 3 nädalat enne maratoni, kui peaks jooksma nagu Forrest, hakkab elu sulle korraldama nii et vähe pole ja sa tegeled hoopis teistsuguste asjadega kui plaaninud oled.

Aga keskendudes nendele asjadele, millega on hästi:
1. jalad on endiselt terved
2. pühad said alkoholivabad ja eriti ei söönud ka üle
3. roosades tossudes joostes on vastu tulevad pärisjooksjad hakanud teretama

Eelmisse nädalasse jäi kaks jooksu:
K jooksin 9,15 km
P jooksin 8,05km
Pühapäeval oleks pidanud tegelikult tegema viimase pika jooksu, aga kuna sellel hetkel oli mul kindel info, et ma ei saagi maratoni jooksma minna üldse sel kuupäeval ja lisaks oli 30 kraadi sooja, siis tegin lühikese jooksu ja hakkasin juba vaatama nädal hiljem toimuvaid maratone.

Aga eilse päeva jooksul palju asju muutus, fookus läks ikkagi tagasi Mulgi maratonile ja kuna vihm jäi ka järele, läksin tegin oma pika jooksu ikkagi ära. Kui uksest välja astusin, oli just Itaalia löönud Hispaaniale esimese värava. Kui tagasi jõudsin, oli Island Inglismaa koju saatnud juba, kuigi ma jooksin arvestusega, et lisaajaks jõuan koju ja siis naudin penalteid. Vat sulle siis.
Uus trennirekord sündis ja jooksin 27,2 km. Eks paistab siis hiljem, kas jäin juba natuke hiljaks ka selle jooksuga või mitte. Jooks oli raske. Aga see ei olnud ikkagi nii raske- raske, et oleks pidanud hakkama kõndima. Kuskil 21. km alates oli mul mitmeid kordi kiusatus minna järgmises peatuses ühistranspordile, aga samal ajal tabas mind täiesti selge teadmine, et täpselt see hetk, siin ja praegu, võibki otsustavaks saada maratonil ja õnneks ei sõitnud sobival hetkel, kui parasjagu peatustest möödusin, ka ühtki bussi.

Vot. Nüüd siis peaks olema kõik oluline tehtud, edasi juba lihtsad jooksud ja puhkus fookuses. On nagu on ja midagi paremaks vist enam ei lähe. Küll aga võib alati minna hullemaks, nagu me kõik teame.

Monday, June 20, 2016

4 nädalat


siis kui ei viitsi maal muhvigi teha
Palun tuled-viled ja fanfaarid!
õhupalle palun mitte tuua!

Kuus, mu kaalul on kuus!


Küll veel väga-väga ülemisel äärel, aga sellegipoolest olemas. Ei ole just väga palju asju, mis mulle rohkem rõõmu valmistada suudaks. Mitte et mu elus midagi sellepärast oluliselt teistmoodi oleks, aga niiii hea on, kui sa pusid  terve igaviku millegi kallal, vahepeal lööd sada korda peaaegu käega, aga siis võtad ennast kuidagi kokku ja palun väga: seal ta on. Vahepeal mu kaal ei allunud üldse mingile tavaloogikale ja see keevitas mu juhtme totaalselt kokku. Mulle ei meeldi, kui asjad ei ole loogilised.
Aga noh, kõik see oli eile ja praegu on hästi. Muu ei loe.


991 päeva läks aega, et kuus tagasi saada. 



Kui trennidest rääkida, siis
T sõitsin rulli 15,8 km.
ega ma vist ei olegi maininud, et mulle natuke nagu meeldib rulli sõita :) Eriti kui mitu nädalat ainult tuima jooksutrenni teinud, siis rullitrenn toob ikka  kohe kergelt kohtlase naeratuse näole. Eriti kui vahepeal sõita nii nagu tahad, mitte nii nagu peab.
K jooksin 5,22 km
see oli üks mu selle aasta kangemaid ja raskemaid jookse. Ma arvan, et selle tõukeratta harjutuse pärast, mida ma rullidega tegin eelmisel päeval.
N jooksin 10,74 km
oli jälle enamvähem hea jooks, natuke kiirem kui võibolla oleks pidanud sellel päeval jooksma ja tegin kilomeetri lühema kui alguses plaanisin.
P jooksin 25,63 km
oli päris kerge jooks, lõpp läks vähe kangeks, kõht läks tühjaks ja kuna õues oli praktiliselt pime, koperasin järjekordselt mingi oksa taha ja panin jälle laheda lennuki. Õnneks midagi ära ei lõhkunud, ainult käed olid kui põllutöölisel.

Nii.
Ja täna ma ostsin endale uued tossud. Jooksueksperdist. Väga kasulik käik oli, sain päris palju targemaks. Jooksin alguses lindil ja siis tund aega erinevate tossudega mööda poodi ringi. Siis istusin lõpuks nukralt veerand tundi pingil, mõlemas käes erinev toss ja pidin langetama otsuse, kas ilus või mugav. Kuna ratsionalist minus ikkagi võitis ja lootuses, et äkki siis on, raisk, maailmarekordi toss, on mul nüüd ikkagi roosad tossud. Või isegi täpsemalt öeldes roosa ja oranži vahepealsed :D. Aga jalas olid nad kõige paremad. Pilti ei tahaks panna. Kes tahab, guugeldab ise gel kayano 22 coral. A noh, nagu müüja itsitas, ongi jooksmine edevate inimeste ala ja trendid on sinnapoole, et ikka neoonimaks ja kirevamaks.
Oehh.

Monday, June 13, 2016

5 nädalat

Sai siis kuidagi otsast hakatud klaarima oma untsuläinud nädalaid. Seega esmaspäeval kohe panin tossud jalga ja alustasin kõige lihtsamast.  Joosta oli millegipärast kerge, kihutama ei hakanud ja lõpuks ei väsinud ka ära. Siuke mõnus vaikne tiksumine. Jooksin 20,8 km. Ega ei ole olnud väga palju trenne, kui ma oleksin viitsinud nii pikalt joosta. Pakun, et ühe käe sõrmedel võib neid ikkagi kõigest kokku lugeda. Selles mõttes uhke trenn :)

Kolmapäeval  tegin kiire lõuna Järve metsas ja kihutasin 4,8 km umbes 170 pulsiga. Vihma sadas ja palav ei olnud. Mõnus. Õhtul sõitsin olude sunnil umbes 6 km jalgrattaga ja need on mu selle aasta esimesed (võimalik, et ka viimased) jalgratta kilomeetrid.

Neljapäeval jooksin 5,2 km ja see oli korralik intervalljooks, kus ma pidin vahepeal lapse kaugenevale jalgrattale jälle järgi liduma nagu jalad võtsid kuna ta ei oska pidurdada :)

Pühapäeval jooksin Pärnus 12,5 km ja oli jälle täitsa mõnus jooks. Kohe isegi natuke kahju oli, et nii kähku otsa sai. Pärnus on muidugi hea lihtne joosta ka, sest seal ei ole ju ühtegi tõusu ja rannas mõnus tuuleõhk sahistab juustes:)

Aga tossud on endiselt ostmata ja seda väga lihtsal põhjusel. Nimelt on kõik tossud sel hooajal nii eriõudset värvi. Kus on mustad tossud, ma küsin? Ühest spordipoest sain tegelikult normaalse vastuse ka sellele: nimelt inimestele pidid meeldima värvilised tossud, et siis tulevad ilusad värvilised fotod võistlustelt.
Ahah.
Ühesõnaga pikkade otsingute tulemusel olen jõudnud tõsiasjani, et kui ma tahan Asicsi tosse osta, siis pean ostma enamvähem kas neoonroosad või -rohelised ja ma ei suuda selle koleda mõttega veel kuidagi harjuda. Samas pressib aeg peale ja edasi pole eriti võimalik enam ostu lükata, sest neid oleks vaja hakata ka sisse jooksma. Niisiis on uue nädala kõige keerulisem teema üle saada oma neoonvärvi põlgusest.

Wednesday, June 8, 2016

6 nädalat


Raske on leida õigeid sõnu eelneva nädala kirjeldamiseks.
Kui, siis vast teeks lühidalt ja lakooniliselt, et kiirendusega üheksa koma kaheksa meetrit sekundruuudus hävis mu "jooksen alla 5 tunni" plaan.
Trenni alla rohkem ei saa eelmisest nädalast kirjutada kui:

E jooks 7,2km+ jõud
sellest trennist olid mul reedeni käed ja kõhulihased valusad. Päriselt.
N matk u 6km

Aga uus nädal algas taas põhjendamatu optimismiga, et see nädal tuleb parem.
Ja et aega veel on!

Sel nädalal tuleb teha kõvasti järeleaitamistunde trennide või siis vähemalt sotsiaalsete suhete osas, muidu läheb maraton perse ja nutta pole ka pärast enam kellegi õlal.

Äge talv oli tegelt!

Suusahooajast pole midagi kirjutanud, mistõttu on kostunud pahameelt siit ja sealt, nii et eks ma siis katsun selle kuidagi kokku võtta.  Al...