Monday, September 26, 2016

Saue sügisjooks

Vat sellise jooksu valisin kõikidest nädalavahetuse jooksudest seekord, et paar kiiremat liigutust teha,
Varem ei ole ma sellisest jooksust midagi kuulnud ja pole sinna ka kogemata mitte sattunud.
Aga seekord sattusin.
Ega mul väga ettekujutust ei olnud, missuguse ajaga ma suudan sprintida 6,6 km, sest pole sel aastal ühtki nii lühikese jooksu starti teinud.
Jooks oli selline armas nunnu ja meeldivalt väheste osalejatega (100?) kohaliku tähtsusega sündmus.
Selline elutervet spordirõõmu levitav sündmus, kui nii võib öelda. Osavõtutasu ei olnud ja pärast anti tomateid.

Niih. Stardist kihutasin ma kohe minema, ei olnud vaja trügida ega midagi, ainult küta. Noh, esimese kilomeetri ma jooksin ma alla 5 minuti, mis tähendas, et järgmised 4 km püüdsin kuidagi toibuda sellest esimesest kilomeetrist ja tempo muudkui kukkus. Aga siis kui 5 km täis sai, olin lõpuks kuidagi õiges rütmis ja kannatas jälle juurde keerata tempot. Ühesõnaga klassikaline viga, mida ma idioodi järjekindlusega iga kord teen. Selles mõttes on minuga kohe kindlasti kõik väga hästi :)
Tegelikult oli rada ainult 6.3 km minu kella järgi, selline mõnus ühtlane tõusudeta rada. Päris mugav.
Aeg oli vist 34.48 enamvähem, ametlikku protokolli pole leidnud, aga no paar sekundit siia/sinna ei oma ka väga tähtsust.
Tähendab, et vorm on päris hea,

Tartu jaoks on strateegia sama, mis eelmine aasta. 4.45 jänesega jooksen kuni jõuan ja kui 5 tunni oma järgi jõuab, siis on jälle pekkis :) Tore on see, et mõlemad jänesed on samad, kes eelmisel aastal ja ka stardis suht samad näod, kes eelmisel aastal. Nii et tuleb selline päris muhe jooks arvatavasti.


Tuesday, September 13, 2016

SEB 21,1 km

Ma ei tea, kas siin on üldse vaja midagi rohkem kirjutada, kui et oli järjekordselt täiesti kohutav ilm.
Vedas, et pikali ei visanud raja kõrvale. Kui Tartus kevadel oli umbes sama soe, siis Tartus oli vähemalt võimalik varjus joosta. Aga see Pirita tee lauspäiksega on ikka totaalne killer. Ja asfalt!

Alguses oli kõik väga hästi. Stardist minnes pidin ennast kõvasti tagasi hoidma, sest jalg oli nii kerge ja tunne nii hea. Mulle tundub, et mul pole AASTAID sellist kerget tunnet olnud kui seekord. Püüdsin hoida, et ei jookseks alla 6 minuti kilomeetrit, aga mõned ikka natuke läksid.

Jamaks läks pärast tagasipööret Pirital. Siis ei olnud enam ühtegi puu varju ega ühtki pilvepoegagi. Ainult päike lagipähe. Õudne lihtsalt. Õnneks ma kodunt välja astudes keerasin ümber ja võtsin nagist mütsi ja see ikka natuke leevendas.
Tempo muudkui langes, aga kui kuumafaktor kõrvale jätta, siis vist ei olnud väga raske, sest kõndida ühtki sammu vaja polnud, kuskilt kangeks ega valusaks ei jäänud ja kui oleks ikka väga vaja olnud, oleks vast natuke veelgi joosta jaksanud. Viimane kilomeeter oli küll vaevaline ja tundus nagu oleks jõhkrast seinast vaja üles minna olnud. Tegelikult siis Eesti Draamateatrist Vabaduse väljakuni, kus justkui kerge mõtteline tõus võib-olla tõesti on :)
Pärast finišjoont kaanisin kolme sekundiga sisse pudeli spordijooki ja tundsin, et kerge värin on kehas ja tahaks veel juua. Oleks tahtnud korraks pikali visata, aga selles suhtes see Tallinna finish eriti võimalusi ei paku.
Niisiis trampisin koju ja pikutasin seal. Kergelt oli süda paha. Aga pärast ohtrat vee kaanimist ja mõningast pikutamist oli kõik okei. Vaatasin oma numbreid ka ja ossa raks, mis mu pulss teinud oli. Keskmine pulss 177 ja viimase kilomeetri pulss 189. Voaaah. Pole ammu selliseid numbreid näinud. Kusjuures ma oma arust jooksin rahulikult ja väikse varuga. See vist on täpselt see, mismoodi kuumadel jooksudel pilt tasku visatakse. Nagu üks tuttav jooksja rääkis, et jooksed-jooksed ja polegi nagu väga häda ja siis järsku plaks jalapealt lihtsalt kukud ümber. Õnneks tuli finišjoon enne vastu.

Kui nüüd siit edasi vaadata, siis eelmisel aastal jooksin Tallinnas pooliku 2.15, sellel aastal 2.17. Kolm nädalat hiljem jooksin Tartus maratoni 5.05, nii et väljavaated alla 5 tunni joosta ei ole just eriti roosilised, aga ei maksa sellest väga kaugeleulatavaid järeldusi siiski ka teha.

kkkk
HAAH! Esimene võistlus koledate roosade tossudega. No siis polnud keeruline ka enam neoonsärk selga tõmmata. Kui juba, siis juba! :D
Õnneks see mure, mis mind nende tossudega algusest peale on seganud, seekord ei seganud üldse. Võib-olla siis tõesti jalg hakkab harjuma.







Tuesday, September 6, 2016

Tartu paneb šampused külma

Suvi märkamatult mööda hiilinud ja selle suve koondnimetus oleks vist ilusad tühjad rannad, sest neid sattus sel suvel kuidagi ootamatult palju ette.
Näitkeks selle aasta lemmik rand oli selline ja see asub kuskil, kus Kurzeme, Vidzeme ja  Zemgale kokku saavad. Ehk siis lahedaid kohti leiab ikkagi ka väga lähedalt, oska ainult otsida.

Ja eelneva väite kinnituseks veel üks tühi ilus rand ja see on Osmussaare rand ehk siis veel lähemal. Väga sheff saar. Kohe kahju oli tagasi sõita.


Muidu ei maksa arvata, et ma niisama nina nokin. Õhtuhämaruses on nähtud juhtumas selliseid ennenägematuid asju.


Tallinnas on plaanis joosta üks ring ehk 21,1 km ikkagi, kuigi ma enne ütlesin, et 10 joosken. Start on väga halval kellaajal kui kindlasti paistab päike lagipähe, aga noh, kannatame ära.
 
10. maraton tuleb Tartus.








Äge talv oli tegelt!

Suusahooajast pole midagi kirjutanud, mistõttu on kostunud pahameelt siit ja sealt, nii et eks ma siis katsun selle kuidagi kokku võtta.  Al...