Sunday, January 29, 2017

Lund ikka ei ole

Oli jälle "erakordselt lumerohke" nädal.
Talv on jõudnud sellisesse staadiumisse, kus mulle aeg-ajalt saabuvad sõnumid: "lund sajab!", mis kogu traagilisuse juures on ka pagana armas. Eriti kui selline tuleb sõbralt, kes lund vihkab :)
Ühe korra panin suusad alla. Laupäeval Nõmmel. Olud olid nirud, 1,x km ring ja sellest üks sirge oli konkreetselt jääväli, Kuna seal miskit nauditavat eriti ei olnud, siis tundus olevat sobiv hetk suuski testida. Nimelt kinkisin ma endale sünnipäevaks uued suusad. Inspireerituna masendavast suusailmast ostsin endale skin-id, et eriti keerulistes oludes ei peaks oma pead suusamäärimisega vaevama. Ja eks ikka on natuke ägedam aknast vihmasadu vaadata kui sul rohkem suuski on! :)
Niisiis avasin pidulikult suusad ja vasaku käega tegin sellest hetkest edeva pildi ka. Sest kui pilti pole, siis pole olnud!
Võtsin kõik oma kolm paari klassikasuuski kaasa. Ja katsetasin.
Alguses need skinid tahtsid natuke harjumist, sest vahelduvat sõites jäi paar korda suusk kinni justkui korraks :) Võibolla ma olin lihtsalt klassika ära unustanud, sest need olid selle hooaja esimesed klassikameetrid üldse. Aga pidasid need suusad tõesti korralikult, tõusust üles sai ikka lõdvalt sõita või kasvõi otse astuda.
Mis libisemisse puutub, siis sealt Nõmme sillalt alla sõites libisesid nad umbes 3 meetrit vähem kui mu teised suusad ja umbes meeter vähem kui kolmandad suusad.
Sõitsin sama pulsiga ringe ja vaatasin, et ajaline vahe tuli umbes 0,2 km tunnis siis skinide kahjuks. Ehk siis ei ütleks, et üldse ei libise, aga vahe muidugi on. Tartu maratonile nendega ei läheks. Aga nõmeda ilmaga ja raskel rajal võiks ju õigustada ennast?
Elame-näeme.
Pärast sõitsin niisama mullasuusaga natuke uisku (värskelt määritud suusaga) ja avastasin, et need suusad kaotasid laskumisel kõikidele klassikasuuskadele :) Nii et suusal ja suusal on vahe küll.
Ja kui koos suuskadega suusakepid vahetasin ära, siis sain aru, et oleks vaja uusi klassikakeppe ka, sest need tundusid järsku jube rasked ja ebamugavad. Varem ma pole seda kordagi tähele pannud, aga ei ole ka keset trenni suusakeppe vahetanud vist kunagi, et vahe nii teravalt tunda annaks.
Üldiselt on praegu suusavarustuse hankimiseks õige aeg, sest igal pool on 50% aled. Midagi meeldivat ka lumevabas talves. Iseküsimus, et mida selle varustusega peale hakata..

Kuna lund ei ole ja vahelejäänud trennid ei ole hetkel eriti suur õnnetus, käisin kodust väljas korra ja otse J.M.K.E, Kurjami, Solidaarsuse ja Psyhhoterrori kontserdil. Mistõttu on hääl ära karjutud ja kaelaradikuliit juuste loopimisest. Vananemine ikka imeb vilinal.
Aga vahel peab seda olmejama natuke ikka maha loputama, röökima roppe laule ja kujutama ette, et oled kakskümmend :D



Monday, January 23, 2017

2017

Pole ammu plaane teinud ja kui pole plaani, siis ma ei viitsi ka eriti midagi teha, sellest ma olen igatahes ammu aru saanud. Kuna ma stressasin teleka ees maha nii jõulud, aastavahetuse kui sünnipäeva, siis aasta masendavaim päev (mis olevat jaanuari kolmas esmaspäev) tundub olevat just õige hetk nö uue aasta alustamiseks ja generaalplaani tegemiseks. Kokkuvõttes võib mu uus aasta hakata siis, kui ma ise tahan! :)
2016 aasta kokkuvõtet ei tule seekord. Oli keeruline aasta ja eks see kajastus ka sportlikes hetkedes.
Lähme edasi.
Mis suusatamisse puutub, siis see on muutunud nii eksklusiivseks spordialaks, et ei ole mõtet eriti midagi ette planeerida. Nädalavahetused mööduvad lund otsides erinevates Eestimaa otstes ja üldiselt on see üpriski väsitav, aega- ja rahanõudev. Aga no 700 meetrine kunstlumeriba ka ühegi suusamaniaki südant ei rõõmusta. Vähemalt mitte minu. Niisiis tuleb otsida ikkagi paremaid kohti. Noh, 2,2 km kunstlume ring on ikkagi mõnevõrra parem kui 700 meetrit või kilomeeter. Eelkõige sellepärast, et kui on kahe tõusuga ring, siis 2 km peal on vahepeal juba natuke sirget maad ka ehk siis jõuab ka puhata vahepeal.
Ega ma isiklikult väga viriseda ei tohiks, et ei saa üldse suusatada, sest arvatavasti on päris mitu talve olnud, kui ma jaanuari lõpuks olen veel vähem suusatada saanud kui sel aastal, sest vigastused on seganud. Aga tahaks ikkagi viriseda, et vähe ja põhiliselt plusskraadides.
Paar päris ägedat nädalavahetust Ida-Virumaal detsembris kasvatasid kilomeetrite hulka päris viisakalt. Ida-Virus oli 7,5 km ring päris lumest, mis oli täitsa nagu kaugest muinasjutust, sest Jõhvist siinpool polnud lund mitte kuskil.
Vat nii. Ja siis on veel olnud suusatatavat lund tegelikult Järve metsas, Harkus, Kõrvemaal, Valgehobusemäel ja Jõulumäel. Muudesse kohtadesse pole jõudnud. Aga kokkuvõttes midagi justkui ikka on nagu suusatatud. Ma ei ole täpselt kokku viitsinud lugeda, aga kuskil 300 km kanti peaks küll tabelis kirjas olema.

Plaanin sel talvel kaks maratoni suusatada.  Ühe vaba ja ühe klassika. Eks näis, kas õnnestub plaan ka ellu viia. Selline rahulik plaan siis seekord, aga selle plaani juures on ka ikkagi if.. et siis juhul, kui mõni maraton ka üldse kuskil toimub.

Ühtlasi olen ma terve talve ka kergelt jooksnud esimest korda elus ja vahelduva eduga (rohkem ei kui jaa) käinud sügisest alates Evelin Taltsiga tõuse või treppe jooksmas korra nädalas. Ja ma pean ütlema, et see on mulle täpselt paras trenn. Täpselt vastikult raske, aga meeldivalt lühike. Ehk siis tapab täpselt parasjagu ja taastun sellest piisavalt kiiresti ära. Ma kahtlustan, et see on hästi mõjunud. Vähemalt esimest korda elus jõudsin ma Jõulumäel kõikidest tõusudest üles sõita esimesest viimase ringini. Seetõttu ma plaanin neid jooksuasju ikkagi jätkata ja püüda kuidagi laiskusest võitu saada.

Vot. Ootame lund edasi.

Thursday, January 19, 2017

Lumepuudusmasendus

No mismõttes lund ei ole?
Mis mõttes noh?!
Appi!

Kilo kaalu ka juures! Appi! Ma olen täitsa kindel, et see on stressist, mis omakorda on tingitud sellest, et seda kuradi lund ei ole kurat üldse noh. Ma ei usu, et need kümme kilo trühvlikomme, mis ma kontoris viimase kuu jooksul ära olen söönud, kuidagi kaaluga seotud on.







Äge talv oli tegelt!

Suusahooajast pole midagi kirjutanud, mistõttu on kostunud pahameelt siit ja sealt, nii et eks ma siis katsun selle kuidagi kokku võtta.  Al...