Monday, July 31, 2017

Mis nüüd saab?

Nii.
Eile ma käisin rattaga sõitmas ühe tundmatuks jääda sooviva kodanikuga :) No me oleme mõned korrad varem ka koos käinud, aga kuna see "koos sõitmine" reeglina tähendab seda, et esimesel ristmikul on sada meetrit vahe, siis edasi on umbes nägemisulatus ja järgi ootab ta mind umbes seal, kus on plaanis ümber keerata, siis ma ei tea, kas see kvalifitseerub just koos sõitmise alla. Mina terve tee tavaliselt pressin järgi olematus tempos, samas on see tempo mul juba meeldivast tsoonist selgelt üle ja suurema osa ajast mõtlen, et milline kuradi jupp selles protsessis küll tore võiks olla. A üksi ma ei viitsiks elus nii pikka ringi rattaga teha. Ja pikk ring tähendab ikkagi, et suurema osa parimast söögiajast olen külmkapist ohutus kauguses. Nii et rohkem selline arstirohi- ei meeldi, aga saan aru, et kasulik.

Krt ma olen ammuilma imestanud, et mismõttes inimene ostab endale jalgratta, suht olematu vormi pealt istub selga ja paneb siukses tempos, et ma ei jõua lihtsalt järgi, ometi mul võiks ju olla ka mingi vorm olemas. Siiani ma arvasin, et ma lihtsalt ei oskagi rattaga sõita. Aga eile me vahetasime korraks rattad ära ja siis ma sain aru, et krt see ei olegi vist üldse päriselt nii! Lihtsalt rattal ja rattal on nii suur vahe, et kui ma enda rattaga pean päris korralikult punnima, et sõita 20 km/h, siis selle teise rattaga oli 25 km/h väga kerge vändata. Isegi 30 km/h ei olnud mitte midagi ülemäära surmavat, kui natuke joonele panime, tuli 35 km/ h ka nagu naksti korraks. Oi ma nautisin seda, kui hübriidimees kõrval väntas nagu jaksas ja näost järjest punasemaks läks, samal ajal kui ma kõrval kolm korda rahulikumalt vändates vilet lõin.

Ma olen siiani täitsa šokeeritud sellest infost. No ma uskusin enne ka, et rattal ja rattal on vahe, aga et see niiiiijubekuradisuur on, see on ikkagi üllatus. Kusjuures tegemist ei ole ka mingi väga fancy esimese otsa udupeene rattaga vaid sellise keskmise korraliku hübriidrattaga.
Vahetuse käigus selgus ka tõsiasi, et mu rattal on lisaks muule veel rehvid ka tühjad, pärast pumpamist polevat nii hull olnud, a siis ma enam ei proovinud oma ratast. No kes neid rehve katsub noh :)

Kohe ei teagi, mida arvata või kuidas selle infoga edasi elada.

Friday, July 21, 2017

Suvised värgid

Ahoi!
Vahepeal on poolest suvest saanud juba sujuvalt ajalugu :)
Jõlä kiire oli vahepeal, aga nüüd on juba pool stepslit väljas ja peaaegu puhkus (st teksadega tööl, korralikud lõunad ja kell 17.00 pastakas kukub).
Olen vahepeal tegelenud natuke igasuguste asjadega: rulluisutanud, rullsuusatanud, jooksnud, roomanud mööda saali põrandat, hüpanud hüppenööriga, sõitnud rattaga ja võib-olla isegi veel midagi, mis mulle praegu meelde ei tule.

Üldiselt on mulle väga sobilik suvi olnud, pole palav ega midagi. Sellegipoolest ei ole spordiga just ülearu hästi läinud.
Rattaga muidugi kukkusin algatuseks nii et terve külg oli sinine ja radioloogid ei suutnud otsustada, kas mu pöidlas on mõra või mitte. Ilmselt ei olnud. Või kui, siis väga väike :) Igatahes nädal aega läks trenni mõttes täiega metsa ja teine nädal oli ka selline hädaorg. Ei saa öelda, et intsident oleks kuidagi minu ja rattavahelisi suhteid parandanud. Samas ei teinud ka hullemaks. Ei pakkunud enne mingit rõõmu, ei paku ka nüüd. Niisama, pulsiga 110 umbes, mulle tegelikult täitsa meeldib rattaga tiksuda, aga kohe kui natuke on vaja tõusu sõita või tempot teha, kaob mul igasugune huvi ära ja on jube ebameeldiv. Sellegipoolest olen ma mõned korrad rattaga tööl käinud, no et sõita vähem autoga ja lisaks avastasin, et rattaga saan kiiremini tööle, kui ühistranspordiga, isegi kui sõidan kilomeetri võrra suurema ringi. Niisiis olen ma juba sada kiltsa sel aastal rattaga maha sõitnud, mis tähendab, et liigun isikliku rekordi graafikus, mis on vist 199,x km ühel aastal. Põhimõtteliselt on mul selle ületamiseks vaja veel 10 päeva rattaga tööle sõita, mis on täiesti tehtav.

Jooksust.
1) Kõigepealt tahtsin ma joosta Elva südaööjooksu. Aga lõpuks läks see projekt nii keeruliseks ja kalliks kätte ära, et loobusin. Jõle kahju oli, sest ma treenisin selle jaoks spetsiaalselt ja tahtsin seal 10 km isikliku reksi joosta.
2) Jooksin Võidupüha maratonil 21,1 km ja see jooks oli halb ja raske. Ei oska öelda, miks see nii vaevaline oli, aeg oli 5 mintsa kehvem kui Riias ehk siis 2.22 ja taastusin ka pikalt sellest. Võib-olla (aga ainult võib-olla) oli oma osa ka selles, et eelnevalt sai tehtud kole pikki tööpäevi ja magamamineku kellaaeg läks ka tavapärasest suvisest 02.00st kuskil tunnike edasi. Ja sinna starti sai ka otse kontori laua tagant kihutatud pärast poolikut tööpäeva ja need "otse roolist jooksud" ei ole eriti minu teema. Palav ja tuuline oli ka. Aga Riias oli ka palav, nii et see ei lähe justkui vabandusena arvesse.
3) Plaanisin joosta Mulgi maratoni 21,1 km, aga see võistlus jäeti lihtsalt ära.
Nii et kokkuvõttes pole mul mitte ühtegi sellist võistlust olnud, millega võiks rahul olla kasvõi natuke.
Aga iseenesest jooksukilomeetreid ikkagi tasapisi koguneb.

Rullsuuskadega olen ka sõitnud mõned korrad (kilomeeterid on hetkel umbes sama paju kui rattaga) ja tegin isegi ühe võistluse vahepeal, niisama trenni ja funi mõttes. Noh, rullivõistlusega on nii, et seal käib võistlus ainult iseendaga, sest see on nii marginaalne ala ja selline tavaline suusasõber eriti ei taha rulli sõita millegipärast. No ja nendega, kes sõidavad, ei ole jälle midagi võrrelda :) Aga tegelikult oli see väga lahe. Esiteks oli väga soe ilm, teiseks sai rullid korraldaja käest ja üpris lahe on üritada sõita kiiresti rullidega, mida sa pole kunagi varem alla pannud. Kokku oli vaja sõita 5 ringi Pirital ja mul oli enda jaoks eesmärk nr üks see otsast lõpuni püstijalu läbida ilma uute vigastusteta ja eesmärk nr kaks oli sõita see 14,5 km ära ajaga 1.05. Mõlemad õnnestus ära teha- ei kukkunud, midagi ei lõhkunud ära (väljaarvatud suurel hulgal vesiville kätel) ja aeg oli isegi gramm alla tunni. Tegin enamvähem kõige kiiremaid liigutusi, mis ma elus üldse teinud olin ja üldiselt olin rahul endaga. Väikse ajalise nihkega võiks natuke asju ümber hinnata kuna vahepeal olen ma saanud natuke targemaks ja võib-olla ka natuke osavamaks, aga tühja kah, las ta jääb. Igatahes oli tore ja muu ei ole oluline.

Järgmisena oli mul plaanis joosta Rakvere ööjooks. Aga nüüd ma avastasin, et mul on siis täpselt päriselt puhkus ja no kes teab, mis sellest saab :) Ühesõnaga planeerimises olen ma täiega feilinud järjekordselt.
Aga noh. Eks neid jookse tuleb veel ja veel.

Äge talv oli tegelt!

Suusahooajast pole midagi kirjutanud, mistõttu on kostunud pahameelt siit ja sealt, nii et eks ma siis katsun selle kuidagi kokku võtta.  Al...