Mida edasi teha?

Kuna suusahooaeg saab vaatamata sellele, et hetkel palju lund on, ikkagi kohe läbi, peaks hakkama natuke vaatama ettepoole ja mõtlema, mida suvel peale hakata eluga?

Kas ma joosta saan? Sellele küsimusele mul vastust ei ole, sest ma pole kordagi proovinud viimase 5 kuu jooksul. Ja ma  isegi ei tea hetkel, kas ma olen valmis proovima. Pigem vist mitte.
Aga mida ma siis suvel tegema hakkan? Rattaga sõitma või? :) Mismoodi on võimalik tegeleda nii igava asjaga nagu rattasõit, seda minu aju endiselt ei võta. Ühes asendis tundide kaupa mingi kipaka sadula otsas.. kus on point, mis minule kaduma läheb?

Üks on selge: maratoni ma rohkem ei jookse. Lihtsalt vigastuste paranemine võtab nii kaua aega ja ei viitsi enam jamada.  Edasi ma peaks hakkama jooksma juba mingite tugitaldadega, ülimalt võimalik, et sama vigastus hakkab korduma ja mu jaoks selle koha pealt jookseb piir mõistlikkuse ja mittemõistlikkuse vahel. Kui see jama poleks mu suusahooaega ära rikkunud, siis ma ilmselt ei oleks ka niimoodi veel otsustanud. Aga rikkus. See, et saaks talvel suusatada, on mu jaoks ikkagi kordades olulisem, kui see 5 ja pool minutit kiiremini jooksmata maraton. Ja ravi oli nii jube, et ma ei soovi seda rohkem korrata.
Selles mõttes on blogi jõudnud oma orgaanilise lõpuni ja võib kuulutada maratoniprojekti läbikukkunuks.
Tänan kõiki kaasaelajaid!