tag:blogger.com,1999:blog-7907369532713465692024-03-21T08:01:53.973-07:00Vaatame, mis välja tulebchttp://www.blogger.com/profile/06851773168332398534noreply@blogger.comBlogger370125tag:blogger.com,1999:blog-790736953271346569.post-46535160168363089412023-04-05T01:39:00.004-07:002023-04-05T01:42:24.574-07:00Äge talv oli tegelt!<span style="text-align: justify;">Suusahooajast pole midagi kirjutanud, mistõttu on kostunud pahameelt siit ja sealt, nii et eks ma siis katsun selle kuidagi kokku võtta. </span><br /><span style="text-align: justify;">Alguses läks mul palju lund raisku, sest töö vajas tegemist ja ainult vahel harva ja natukene jõudsin mõne tiiru teha, lihtsalt</span><span style="text-align: justify;"> toss oli täiega väljas. Aga kuskil jaanuarist edasi sain ikkagi juba suusatada enamvähem nagu tahtmist oli, </span><div><div style="text-align: justify;">Sõidetud sai igasugustes oludes, alates paduvihmast lõpetades lumetormiga, selles mõttes oli vaheldus- ja seiklusrikas, sai kihutatud ja koperdatud . Kraadides mahtus see vahemikku -20 kuni +9, hõlmates kõik muidugi, mis sinna vahele jääb.</div><div> </div><blockquote style="border: none; margin: 0px 0px 0px 40px; padding: 0px; text-align: left;"><blockquote style="border: none; margin: 0px 0px 0px 40px; padding: 0px; text-align: left;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhmqN9q3lsTM1SWX7i3-aGQCtmSH_SS3fn5DMORBVzQxaJ1dh325om6nQm6OPdpr7yRYY4zPs0RMuGNbdRctldsOWgN38v1t1Yc3yGSiEu-MLDNWo7V_4aP3-hWlWlydvb2AkxpcgqKm3ysU-1n4fG-wKMHETFWFDZ1ntK2rCber45xcUt8S1I888Oc5Q/s2000/334433538_178785181624642_6686288906526389771_n.jpg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em; text-align: center;"></a></blockquote></blockquote><p></p><table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><tbody><tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjGDl2aVXc_fSQ9IPAFZriV4zCIoto02FjXVYgFS98wIalCpXfvYZiT2wR667EzpuK1kmMsqWYzuYATqB1vtFeNB3HyNW4C4SP8awaxHI81vFyy65RiBTzClNvM0LGs5GXiqXeurafqldB-ZOuPrGhCdKQuE77bKxo-tK52xjhfXC6oyHgVFGyTjOgXxA/s2048/339392068_611323313898200_1644693536759538430_n.jpg" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="2048" data-original-width="2048" height="587" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjGDl2aVXc_fSQ9IPAFZriV4zCIoto02FjXVYgFS98wIalCpXfvYZiT2wR667EzpuK1kmMsqWYzuYATqB1vtFeNB3HyNW4C4SP8awaxHI81vFyy65RiBTzClNvM0LGs5GXiqXeurafqldB-ZOuPrGhCdKQuE77bKxo-tK52xjhfXC6oyHgVFGyTjOgXxA/w587-h587/339392068_611323313898200_1644693536759538430_n.jpg" width="587" /></a></td></tr><tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><i>Haanja, Kõrvemaa, Alausksta, Tallinn. </i></td></tr></tbody></table><br /><br /><p></p><div><div class="separator" style="clear: both; text-align: justify;"><span style="text-align: left;">Kui maratonidest rääkida. siis kõigepealt sõitsin Saksamaal <b><u>König Ludwig Laufi</u></b>. Soojenduseks oli plaanis 25km uisku, mis pidi olema selline kerge tore allamäge sõit, uskudes neid kes seda varem sõitnud on. Tegelikkuses oli lund vähevõitu ja rada lühendati 21 km peale, mis tähendas, et seda lossi, mis seal kuskil raja ääres pidi olema, ma tegelikult ei näinudki. Stardis +2 kraadi ja tugev vihmasadu, suusk üldse ei libisenud, lõpus oli paks lumepuder ja veelombid. Visuaalselt oli küll näha, et rada langeb, aga seda oli ikka päris vaevaline lükata. </span></div></div><div class="separator" style="clear: both; text-align: justify;"><span style="text-align: left;">Õnneks öösel külmetas ja järgmisel hommikul sõitsin sama rada klassikasuusaga ja kaks ringi. Esimene ring sellest oli kindlasti kõige toredam klassika, mis ma elus sõitnud olen. Ühtlasi ka ilmselt kõige kiirem. Laskumised olid toredad ja ma sõitsin neid üsna uljalt ka. Võibolla kihutasin isegi liiga uljalt inimeste vahelt läbi, hinnates silmaga, et mahub, ehkki teades, et kui üks neist kasvõi ühe suusa natuke sahka tõmbab, siis kohe enam ei mahu. Teisel ringil oli juba tugev plusskraad, päike väljas, rada pehme ja osaliselt ka ilma klassikajäljeta, mistõttu enam ei pidanud ega libisenud ega olnud enam sugugi nii tore, a kuna see esimene ring sai peaaegu maailmarekordi graafikus sõidetud, siis vaatamata teise ringi mõningasele uimerdamisele, sain ma ikka päris viisaka ajaga finišisse ja laias plaanis oli see ikka väga lahe maraton. </span></div><div class="separator" style="clear: both; text-align: justify;"><span style="text-align: left;"><br /></span></div><div class="separator" style="clear: both; text-align: justify;"><span style="text-align: left;">Siukse hea emotsiooni pealt sõitsin kohe <b><u>Alutagusele</u></b>, kus ma mõtlesin ka sõita elu parima "ringiaja", sest vorm oli hea ja sai just mägedest ju tuldud ja ilmselgelt pidi see veel parem aeg tulema kui Saksas. </span></div><div class="separator" style="clear: both; text-align: justify;"><span style="text-align: left;">Aga seal oli öösel sadanud korraga poole talve lumi alla ja klassikajälge oli vist alguses 7 km ja lõpus ka umbes samapalju. Vahepealses osas oli lihtsalt, vähe sellest, et ühtlaselt pahkluuni lumi, lume all ka siuke libedaks sõidetud rajapõhi, mis tähendab, et suusad käisid üpris kaootiliselt lippadiloppadi ja rohkem segasid edasiliikumist. Esimeseks joogipunktiks oli sellist ilma rajata maastikku olnud juba mõned kilomeetrid ja kui ma küsisin, et kas jälg ka kunagi tuleb, siis öeldi, et jajaa, juba varsti tulebki. Tegelikult muidugi ei tulnud. Poolel maal joogipunktis küsisin sama küsimuse, et kus kurat jälg on?! ja seal öeldi, et põdrajälg tuleb varsti. Siis ma mõtlesin küll, et johaidii, saaks minema siit kuidagi! A noh, kes tuleb sulle sinna metsa järgi, eriti kui ei oska täpselt öelda, kus sa oled ja kas sinna mõni tee ka tuleb. A siis ma tegin kuidagi rahu sellega, et ei jõua sõita ja matkasin lihtsalt lõpuni, saades kirja siis hoopis kõige kehvema aja, mis ma seal kunagi sõitnud üldse olen.<b> Tõe huvides olgu ära mainitud, et seal metsas oli ikka samal ajal pagana ilus ka</b>. Mul vist Alutagusel ei ole ühtegi sellist maratoni olnud, millega ma ise oleks rahul olnud. Kõik maailma hädad on mind seal erinevatel kordadel tabanud, a seda ma küll ütlen, et kui ma mingi joogipunktide edetabeli peaks tegema, siis Alutaguse oleks seal päris kindlasti top kolmes. No ikka inimeste pärast, mitte et seal midagi eriti spetsiifilist süüa oleks.</span></div><div class="separator" style="clear: both; text-align: justify;"><span style="text-align: left;"><br /></span></div><div class="separator" style="clear: both; text-align: justify;"><span style="text-align: left;">Ma olin sellest finišiajast ikkagi üsna traumeeritud ja toibusin tükk aega, mistõttu ma õnneks Tartu maratoni jätsin vahele. Õnneks sellepärast, et seal oli täpselt samasugune ilm, aga see oleks veel mitu tundi kauem kestnud ja ma ei tea, kas ma teist korda oleks viitsinud samamoodi ukerdada kohe ja kas ma siis suusad koju ka oleks toonud pärast või kuskile Elva mändide vahele loopinud.</span></div><div class="separator" style="clear: both; text-align: justify;"><span style="text-align: left;"><br /></span></div><div class="separator" style="clear: both; text-align: justify;"><span style="text-align: left;">Kolmanda maratoni tegin veel ja see toimus Lätis. Selle nimi oli <b><u>Apkart Alaukstam</u></b>. Sinna ma sõitsin üksi ja vot see oli alles reis, mille vürtsikam ja detailsem kirjeldus nõuab ikkagi vähemalt klaasikest veini, et kogu ilu ja valu õiglaselt ja täies mahus presenteeritud saaks, nii et hetkel lepitagu järgneva lühikirjeldusega ja ülejäänu las jääb seda veini ootama. </span></div><div class="separator" style="clear: both; text-align: justify;"><br /></div></div><blockquote style="border: none; margin: 0px 0px 0px 40px; padding: 0px;"><blockquote style="border: none; margin: 0px 0px 0px 40px; padding: 0px;"></blockquote></blockquote><blockquote style="border: none; margin: 0px 0px 0px 40px; padding: 0px; text-align: left;"></blockquote><div><div class="separator" style="clear: both; text-align: justify;"><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgC8UdBK1_dFi6qM1r9bqMWB1Zuzfx4ac9kKjvoBdQ0kvig65zuHkVyi8eTGfEiY5XTOfLVrJVUA1zj3bKgkfxB0BzAHzq4wpkuePH8Yxk8xmTveh7yB9n-V68pxJW3yWtj2gvXXjWPyaY7B8BoytxdyaCCbvcdYoYiXj8a6pMZpcVi4I9l3PErk5rZow/s1734/337167837_972731173887290_8890645560746080493_n.jpg" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em; text-align: left;"><img border="0" data-original-height="1734" data-original-width="1301" height="200" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgC8UdBK1_dFi6qM1r9bqMWB1Zuzfx4ac9kKjvoBdQ0kvig65zuHkVyi8eTGfEiY5XTOfLVrJVUA1zj3bKgkfxB0BzAHzq4wpkuePH8Yxk8xmTveh7yB9n-V68pxJW3yWtj2gvXXjWPyaY7B8BoytxdyaCCbvcdYoYiXj8a6pMZpcVi4I9l3PErk5rZow/w151-h200/337167837_972731173887290_8890645560746080493_n.jpg" width="151" /></a></div><span style="text-align: left;"><div style="text-align: left;">Muidugi algas öösel enne maratoni järjekordselt metsik lumesadu ja see jätkus terve maratoni aja. Maraton ise toimus ümber Alauksta järve ja profiili poolest on see vast üks toredamaid, kus ma uisusuusaga sõitnud olen. Oli tõusu, laskumist ja metsa ja muidugi oli ka 20 cm värsket lund, lakkamatu lumesadu ja 20m/s tuul. Täpselt nagu Alutagusel oli värske lume all libe (ja veidi keskelt üles sõidetud) rajapõhi, kus suusad jälle valisid ise rohkem, mis suunas neil parasjagu tuju liikuda oli. Sellega seoses kukkusin ma kahel mängu-laskumisel nagu esimest korda oleks elus suusatanud. Sellel maratonil oli veel selline huvitav start, et nii 22 kui 44km startisid korraga, sealjuures minu stardigrupp oli kõige viimane ehk ma pidin mööduma paljudest inimestest ja see oli väga keeruline. Kas ma juba ütlesin, et mitte midagi polnud näha, sest lund sadas korraga ülevalt, alt, vasakult ja paremalt nagu mingis halvas katastrooffilmis. Teisele ringile minnes oli ees täielik tühjus. Esimese tõusu otsas vaatasin, et ohhoo, ühtegi suusajälge ei paista, kõik oli täis tuisanud, Seisin seal korraks ja mõtlesin, kas pöörata ümber või ikkagi üritada teine ring ära sõita. Aga siis mõtlesin, et no misasja, ikka lähen lõpuni, kui juba tuldud sai, Kuivõrd rada läks ümber järve, siis väga palju ju eksimisvõimalust ei olnud, Mõnes kohas siiski paistsid aeg-ajalt õrnalt mõned suusajäljed, mis kinnitasid, et olen ilmselt rajal. Joogipunktid olid ilusti püsti ja inimesed ootasid mind, vahepeal ei näinud terve teise ringi ajal mitte kedagi. Teisel ringil oli see tore, et rajapõhi polnud enam libe ja oli veits isegi lihtsam sõita, kuigi aeglasem. No igatahes millalgi ma jõudsin ikkagi finišisse ka ja seal selgus, et sain vanainimeste seas auhinnalise kolmanda koha. Mis tõestab jällegi seda, et kui väga nagu ei jõua, siis tuleb lihtsalt hoolikalt võistlusi valida ja seda kehva vormi vähemalt võimalikult samal tasemel hoida ja terve püsida, küll siis poodiumid tulevad. No mingi 20 aasta perspektiiv võiks küll üsna optimistlik olla ju, ahh? :)</div><div style="text-align: left;">Tegemist on muuseas Euroloppeti sarja kuuluva maratoniga, aga mina leidsin selle üsna juhuslikult. Samas sarjas on ka Vuokatti, mida ma olen kaks korda sõitnud ja mul on tunne, et seal on veel nii mõnigi maraton, mida ma tahaks sõita. </div></span></div></div></div><div><div class="separator" style="clear: both; text-align: justify;"><br /><span style="text-align: left;"><br /></span></div><div class="separator" style="clear: both; text-align: justify;"><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiPVMf3RcP64gqV-RsgIWUHmv9sCfA0mt-8tBgesU-4gE9zsEYycR_x0oIMDyU37iW-eshXnLGOKiwC6gfaBWyFpciN8IP-7fvV-RMYudxJ9FaC6JuBKqZc6f2ZGNyrQtiJ_zA2e-FWqkjJgHCu0-lWwCMu8pF251Un5zA6NzdyRkGR4WzHB4R43yMm_A/s1734/336853570_623706119594567_3516258934854544949_n.jpg" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" data-original-height="1734" data-original-width="1301" height="200" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiPVMf3RcP64gqV-RsgIWUHmv9sCfA0mt-8tBgesU-4gE9zsEYycR_x0oIMDyU37iW-eshXnLGOKiwC6gfaBWyFpciN8IP-7fvV-RMYudxJ9FaC6JuBKqZc6f2ZGNyrQtiJ_zA2e-FWqkjJgHCu0-lWwCMu8pF251Un5zA6NzdyRkGR4WzHB4R43yMm_A/w150-h200/336853570_623706119594567_3516258934854544949_n.jpg" width="150" /></a></div><span style="text-align: left;">Vot. Eksklusiivsetest kohtadest, kus ma veel suusatasin, võiks ära mainida maakodusse viiva kruusatee, mis minu rõõmuks oli teehooldusest puutumata ja kus sai kilomeetrite viisi uisku sõita. Ja siis muidugi lauluväljak. Sest kui ikka siuksesse kohta rada maha pannakse, siis ei ole varianti, et inimene ei lähe sinna hullama. Muidugi läheb! Sõitsin sealt alla vist 8 korda, kui triibud õigesti said kokku loetud, päike paistis ja väljas oli 9 kraadi sooja, adrekas oli mõnusalt üleval, sest lihtsat trajektori nagu polnud seal laskumisel, ükskõik kustpoolt tulid, ikka polnud lihtne. A minusugune osav suusataja kukub ikkagi enamasti ainult sirgel maal või siis mingitel laste laskumistel, kus pole ei hoogu ega nurka, ei stiili ega klassi, mitte mingites päris-kurvides, seega läks seal kõik ilusti. Tõus oli valus muidugi, a no alla ju ei saa sõita, kui üles ei lähe :)</span></div></div><div class="separator" style="clear: both; text-align: justify;"><span style="text-align: left;"><br /></span></div><div class="separator" style="clear: both; text-align: justify;"><span style="text-align: left;">Muidu ma vist suusatasin lõpuks kõige rohkem äkki Nõmmel. Viimased paar nädalat käisin hommikuti suht samal ajal ja leidsin sealt sama diagnoosiga inimesi, kes nühkisid seda halliks läinud rada kuni kannatas. Algul mõistvalt naeratasime, kuskilt maalt ütlesime tere, lõpuks sai pikalt juttu aetud ja sain veelkord kinnitust, et on hullumaid, palju hullemaid suusahaigeid :)</span></div><div class="separator" style="clear: both; text-align: justify;"><br /></div><div class="separator" style="clear: both; text-align: justify;">Edasi tuleks alla võtta kuidagi jõulupekk ja siis 1. mai jookseme ümber Viljandi järve pildituks. Ja siis vaatame edasi, kuhu me vaadata tahame :D</div>chttp://www.blogger.com/profile/06851773168332398534noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-790736953271346569.post-22060275933832913082022-11-13T05:45:00.000-08:002022-11-13T05:45:28.852-08:0012. Porto<div>Vahepeal ma olen teinud igasuguseid asju, lihtsalt mul pole olnud aega väga kirjutada, sest töö, olme ja trenn on võtnud väga palju aega ära ja pole nagu olnud väga hetke, et vot nüüd istun maha ja kirjutan. </div><div><br /></div>
Kuna see 10 km ei andnud mulle ikka rahu, proovisin seda veel Tartus korra joosta, et no mis kuradi mõttes ma ei jõua joosta seda närust kümmet kiltsa. Mul oli seal enne starti kõik välja arvutatud ja mõõdetud, et saaks tunnile natuke lähemale. Enne starti kõndisin ringi seal ja tunne oli nii kerge, et ma mõtlesin, et no nüüd küll tuleb raudselt alla tunni aeg. Ja kui see jooks siis algas, oli mul ikka kogu aeg selline hea ja kerge tunne, aga kui ma kella vaatasin, siis km aeg muudkui kukkus ja kukkus, kuigi ma oma arust nagu jooksin kergelt ja kiirelt ja mis põhiline- samas tempos! <b>Finišis oli kell kuidagi 1.06 </b>ja ma pole fiksitud ajaga elus varem nii aeglaselt 10 km jooksnud. Isegi mitte siis, kui mul seal samal rajal jalg pooleks läks, suutsin minut kiiremini koju jõuda. Ei tea, kuidas sellist jama kommenteerida. Kui keegi oleks tahtnud intekat finišis, siis oleks tulnud üks-ühele Tujurikkuja kuulsa "kuhujäidneedminutidjatunnid" klipiga. See oli vist kõige arusaamatum jooks, mis ma üldse kunagi jooksnud olen. Ma olen selle peale mõelnud väga palju ja mul puudub igasugune idee, miks see nii pekki läks, sest ma ju tegin ikkagi kogu aeg trenni ka.<p><table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: right;"><tbody><tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj-LNsDlPl_hoyddlTgG5kaKpTxguc7Ch4r-vWt3wNE2MZWDwBqvfBfR2PhZWZk20gWps4vwGV4JF8Vs_5rF7ikO78_n60Mxd9V3Wiaddc6u3koxRFYcj-Eoqw7uRJfzpofdy8K06LIwrxuOJ_KcV-tjhprujLhjjrfkNkEQmMzs1hN2oehGlG1kn-pLA/s1734/315324289_2293510870827640_1862786041118796349_n.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="1046" data-original-width="1734" height="121" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj-LNsDlPl_hoyddlTgG5kaKpTxguc7Ch4r-vWt3wNE2MZWDwBqvfBfR2PhZWZk20gWps4vwGV4JF8Vs_5rF7ikO78_n60Mxd9V3Wiaddc6u3koxRFYcj-Eoqw7uRJfzpofdy8K06LIwrxuOJ_KcV-tjhprujLhjjrfkNkEQmMzs1hN2oehGlG1kn-pLA/w200-h121/315324289_2293510870827640_1862786041118796349_n.jpg" width="200" /></a></td></tr><tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;"></td></tr></tbody></table>Murelikuks tegi mind kõige rohkem see, et kuna ma niimoodi poolsalaja plaanisin minna maratoni<br /> jooksma ja see 10 km jäi viimaseks märgiks, siis see tõmbas enesetunde üpris õhukeseks. Sest maratoni limiit oli 6 tundi ja kui ma oma ajaloos tagasi lappan, siis sellel ajal, kui ma jooksin oma esimese maratoni ajaga 5.56, oli mu 10 km aeg 1.02 ja ma olin siis eee.. äää.. <span style="font-size: xx-small;">12 aastat noorem ka ikkagi.</span></p><p></p><table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: right; margin-left: 1em; text-align: right;"><tbody><tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjQVRgMjP6zQY281uJmIfQbXxQ2hYUTyAexSXiPtMhaviPIITyUYR40gcQYeuPNgtd-e7ZMRPB58OOT99WW5HGFjuiZnGv2P4RxpZG3y27OS9_gFWlMJ4EYZl_O9tmdKjVWHRy_H6QFEyRwSEanmpGZ1GkiFufUM9uFW-kNHZ6TKyDkFlaVpUa10-K2qg/s2312/315306287_432020139100790_3788550993839488982_n.jpg" style="clear: left; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="1734" data-original-width="2312" height="150" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjQVRgMjP6zQY281uJmIfQbXxQ2hYUTyAexSXiPtMhaviPIITyUYR40gcQYeuPNgtd-e7ZMRPB58OOT99WW5HGFjuiZnGv2P4RxpZG3y27OS9_gFWlMJ4EYZl_O9tmdKjVWHRy_H6QFEyRwSEanmpGZ1GkiFufUM9uFW-kNHZ6TKyDkFlaVpUa10-K2qg/w200-h150/315306287_432020139100790_3788550993839488982_n.jpg" width="200" /></a></td></tr><tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><i>Vaade "koduaknast", umbes <br />täpselt 21.km peal</i><br /><br /></td></tr></tbody></table>Aga rääkides asjast, siis jaa: <b><u>Mitte kunagi kestis 5 aastat!</u></b> 12. maraton sai joostud Portos, ookeanivaadetega (aga mitte ainult!) imeilusal päiksepaistelisel rajal. Kui mu jalg oli stardijoonel, polnud mul vähimatki ettekujutust, kas ma selle lõppu jõuan. Kas konstruktsioon peab vastu, kas vaim peab vastu ja mismoodi see pull üldse välja nägema hakkab. Ilm oli selline kahtlane. Enne starti sadas vihma, aga see jäi järele ja edasi oli ideaalne jooksuilm. Välja arvatud siis kaks viimast tundi, kui saabus mu lemmik lauspäike ja kuigi temperatuur vist oli 19 ainult, siis ikkagi oli veits palav. Esimene pool sellest maratonist oli üllatavalt kerge jooks, arvestades neid suremisi, mida ma siin viimased kaks kuud trennides teinud olen. Mul ei olnud küll veel sellist kiirust jalas nagu ma soovisin, aga see oli ikka oluliselt- oluliselt parem kui viimased mitu kuud. Poolel maal, ookeanivaatega joogipunktis ma teadsin, et ma jõuan igal juhul finišisse, ükskõik, mis edasi juhtub või ei juhtu ja seal ma lihtsalt pugisin apelsine, nautisin lainete vaatemängu ja kuidagi mõnulesin mõtte käes, et ma teengi selle ära, raisk. No nii tšill oli. Ja eks edasi muidugi juhtus ka seda ja teist, aga maratoni kontsekstis olid need kõik ikkagi pisiasjad. Kõik jäi terveks ja vanad asjad ka ei andnud kuidagi tunda. Aeg oli mingi 5.45 vist, a mu enda jaoks ei oma see mitte mingit tähendust. Kuna rekordi vormi ilmselgelt ei olnud, siis polnud mingit vahet, kas see on 5.10 või 5.50, ainult finiš oli oluline, seega suruda polnud vaja ja apelsinipausid kindlasti olid pikemad kui vältimatult vajalik oli. Ma lihtsalt võiks häid apelsine süüa umbes lõpmatuseni. Kergelt olid vahepeal krambid ja päike tegi liiga, a see oli kõik kuidagi kergesti talutav. Rada muidu ei olnud väga lihtne, tõusumeetreid tuli kokku 424 isegi. Aga rada jälle keerutas palju ja kohtusime Viigi ja Pillega pidevalt ja sai nö silma peal ka hoida, et mingit jama ei oleks. Kui midagi häirivat otsida, siis minu arust peaks olema keelatud maratoni viimasel kilomeetril tõusud ja eriti veel ei tohiks finiš tõusu otsas olla. Lisaks oli finiš umbes 300 meetrit kaugemal, kui see minu arvestuste kohaselt pidi olema, aga lõpuks ta ikkagi tuli ja ma üle selle joone sain. Siukse laia naeratusega. Pärast vahtisime Pillega rannas lihtsalt laineid, medalid kaelas, ja selles hetkes oli nii mõnusat süüdimatut muretust ja rõõmu.<div><p></p><p><table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: right;"><tbody><tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgk70xY5PuRZE-NDeEhyFAWV3boiuF0xwy_KYOMHSxSApMEgDrcvIn4h5Dktq6ZD7phMVn-e7yakECD4kOzR-3GKE4mOgE38l6UnTAAoLNzy7n0pW_AJ4_KLB-qTt1rYpMjNIg_o0dknoW213ZbfGmSAhW4wGgSv4nzwBdPjwAUPmTsvTkJTmWv3n6iLw/s2312/314369716_1814277498941743_6486627114700156549_n.jpg" style="clear: right; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="2312" data-original-width="1728" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgk70xY5PuRZE-NDeEhyFAWV3boiuF0xwy_KYOMHSxSApMEgDrcvIn4h5Dktq6ZD7phMVn-e7yakECD4kOzR-3GKE4mOgE38l6UnTAAoLNzy7n0pW_AJ4_KLB-qTt1rYpMjNIg_o0dknoW213ZbfGmSAhW4wGgSv4nzwBdPjwAUPmTsvTkJTmWv3n6iLw/w238-h320/314369716_1814277498941743_6486627114700156549_n.jpg" width="238" /></a></td></tr><tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><i>Paiva trepid</i></td></tr></tbody></table>Ausalt öeldes ma ikka viimase hetkeni ootasin, et tuleb mingi mugav põhjus alt ära hüppamiseks, et ma ikka kuidagi saaks seda maratoni vältida, aga no ei tulnud ega tulnud ja lõpuks ma sain aru, et pean ise kuidagi oma tripi ka veel kokku panema, kuna ma juba mingid mugavad võimalused olin lasknud mööda lootuses, et midagi juhtub. Kõigepealt mõtlesin, et olen siis veel ühe päeva Portos ja võtan öise lennu, sest asi see üks öö siis enam üleval olla on. Kui ma siis otsima hakkasin ideid, millega oma päev Portos sisustada, alustades erinevatest muuseumidest ja kohvikutest, jõudsin kogemata avastuseni, et seal väga lähedal on üks imeilus org, kus ühtlasi on ka 516 meetrine rippsild ja mega vaated, ainut et sinna on vaja kõigepealt 4 km treppidest üles ronida. Ma pidin sinna lihtsalt minema, sest kui on mägi, siis sa pead sinna otsa ronima ja kui on sild, siis sa pead sealt üle minema, eks, sest need ei ole ju ilmaasjata seal!</p><p></p><div><br /></div><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj3D64lE3nxha30MrQkrGiiSYYWOMKEhif1UgVQy4f2D8_7OIvlT22TbLh426gtedosVS1pohwrNBGH6RtiBspX3Sv4rf2pWBSCBh2zsdS4xd29GiLhL0XXkVA0n0sDa5rUgPnqga-6HYGPp7m33meq6X078prM3ZryvPCwDMHbut9M_rvcD1HIPwJMwg/s2312/314919325_807138323830723_7986708658413245129_n.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1734" data-original-width="2312" height="240" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj3D64lE3nxha30MrQkrGiiSYYWOMKEhif1UgVQy4f2D8_7OIvlT22TbLh426gtedosVS1pohwrNBGH6RtiBspX3Sv4rf2pWBSCBh2zsdS4xd29GiLhL0XXkVA0n0sDa5rUgPnqga-6HYGPp7m33meq6X078prM3ZryvPCwDMHbut9M_rvcD1HIPwJMwg/w320-h240/314919325_807138323830723_7986708658413245129_n.jpg" width="320" /></a></div>Ja muidugi ma läksin ka. Ma ütlen ausalt, et esimesed 10 trepiastet olid ikkagi kergelt ebamugavad ja kõhklustega, kas ma tõesti jaksan need trepid ära ronida. Aga esimese poole tunniga kadus see kangus ära kehast justkui poleks maratoni oludki. Lihtsalt nautisin vaateid ja see kõik oli seal nii õudselt ilus. Giid oli megatore ja ühtlasi sain kiire ülevaate kogu Portugali geograafiast ja ajaloost. Samal ajal olin 700 meetrit tõusumeetrit niimoodi märkamatult ära roninud mööda treppe, et ei saanud nagu arugi. No igatahes minul kõrgusega mingit probleemi pole ja ma oleks võinud seal sillal tuule käes vaikselt oru kohal kiikuda pool päeva, kui graafik poleks surunud :)<br /><div><table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: left; margin-right: 1em; text-align: left;"><tbody><tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiV_4JcCfLbRYM3wPpYxVcUk6wF6kdAvlld3gjoKaERp29IVs158HmrGfBVfNZP7u_HYgELbNaSv6mcOQAZZ414jsUAs6F6QNqW1Qli2RN8_OZD05tranZpVUV6efKfk4NUDI51Q2w1tSA6clzJhnKZnSw1EwOP6OBdNibYsTjsYUGGA00eU8jHi-lKeA/s2312/315433112_834796494520818_5215866306455656169_n.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="2312" data-original-width="1728" height="200" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiV_4JcCfLbRYM3wPpYxVcUk6wF6kdAvlld3gjoKaERp29IVs158HmrGfBVfNZP7u_HYgELbNaSv6mcOQAZZ414jsUAs6F6QNqW1Qli2RN8_OZD05tranZpVUV6efKfk4NUDI51Q2w1tSA6clzJhnKZnSw1EwOP6OBdNibYsTjsYUGGA00eU8jHi-lKeA/w149-h200/315433112_834796494520818_5215866306455656169_n.jpg" width="149" /></a></td></tr><tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><i>176 meetrit orupõhjani</i></td></tr></tbody></table><i><br /></i><div>Matkarada oli kokku 11 km, kuigi kirjade järgi pidi ta olema 8 ja kuskil 8 km peal ma tundsin siiski kerget väsimust ka juba. A no igatahes midagi ülejõu käivat ei olnud, piltidel paistab hullem kui see tegelikult oli. </div><div><br /></div><div>Õnneks ma tegin need asjad just niipidi järjekorras. Kui ma oleksin teinud matka enne, oleksin kindlasti maratoni emotsioonidest palju kaotanud. Ja kui ma neid niimoodi koos vaatan, siis see org pakub mulle ikkagi palju rohkem kui asfaldil jooks ja ma tulevikku vaatavalt tahaks öelda, et.. haahaa, midagi ei ütle! :D</div><div><br /><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"></div><br /><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><br /></div></div></div></div>chttp://www.blogger.com/profile/06851773168332398534noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-790736953271346569.post-51327188434194759692022-09-19T01:19:00.000-07:002022-09-19T01:19:57.632-07:00Ma olen juba näinud värskeid suusapilte internetis<p>Pole mingi sada aastat kirjutanud ja eks osalt ikka sellepärast, et asjad ei ole läinud ootuspäraselt ja meeltmööda, aga osalt ka seetõttu, et poolik asi on nagu valmis kirjutatud ja siis jäänud sahtlisse vedelma, sest pole olnud seda õiget kirjutamise tuhinat või on mingi asi vahele tulnud, mis pole lasknud seda punkti panna. Ma olen üldse vaadanud, et need tuhinad käivad niimoodi kordamööda. Et kui tahad joosta, ei viitsi kirjutada ja kui tahad kirjutada, siis ikkagist (selle sõnaga tervitaks Teemantliiga ja kossu EMi kommentaatorit, keda ma ilmselgelt liiga palju kuulanud olen) ei viitsi joosta. Aga igasuguse optimeerimisega läheb alati nii, et mõlemad osad kannatavad. No siin ta on siis, kiire pilk suvele, meeldiva tõdemusega, et see on nüüd möödas ja ma sain seekord tervena läbi sellest, mida võib omaette juba väikseks võiduks pidada</p><p>Sel aastal otsustasin ma lõpuks ikkagi proovida mingit comebacki laadset asja ja julgesin vaadata ka reaalselt numbritele otsa, et palju siis kaod ka on pärast pikki vigastusi ja mõningast vananemist. Parem ikkagi sitad jooksuajad kui vererõhutabletid või no palju sul ikka neid variante siis kokkuvõttes pikemas perspektiivis valida on.</p><p>Algatuseks jooksin <b><u>ümber Viljandi järve</u></b>. Viimati jooksin Viljandit 2016. aastal ja ma mäletan seda jooksu päris hästi. Et ma sellest ajast jään üpris kaugele, oli selge, aga kuna ma mõtlesin, et lähen jooksen ikkagi korraliku aja, siis tibakese tõmbasin trenniga ka üle ääre, nii et poolteist nädalat enne Viljandit pidin taastuma hakkama juba ja pakun, et ära ei taastunudki päris sinna kohta tagasi, kus ma enne olin :) Aga noh, ära ma selle jooksin ja täitsa tore oli ja puha. Ja nii palju lahedaid juhuslikke taaskohtumisi ja rõõmsat itsitamist oli ka Viljandis, Milleks ma ei olnud valmis, oli see, et joogipuktides anti ainult vett ja oleks tahtnud spordijooki vist. Osasid tõusukesi ma üldse ei mäletanud, aga vist on rada natuke ka muudetud. Üldiselt suured tõusud olid samad nagu alati ja suuri üllatusi polnud. Minu arust oli mul sel korral esimest korda elus täitsa reaalne plaan, et jooksen 1.18, aga no ei jõudnud, neto aeg oli 1.19.11. Enda eelmisele Viljandi järve jooksule kaotasin peaaegu 9 minutit. Nooh.. ei ole vähe, ei ole, aga ma suudan sellega elada küll.</p><p>Ja siis ma jooksin <b><u>Kõrvemaa kevadjooksu</u></b> 16km. Ja vot see oli täielik üllatusvoor selle eest. Kui me sinna minekut alles planeerisime, siis Pille küsis, et päriselt 16 jooksed vä, seal on ju rämedad tõusud. Ja ta rääkis autos ka veel terve sõidu aja, et seal on rämedad tõusud, aga ma ei võtnud seda üldse tõsiselt. Ei ole midagi hullu, ütlesin mina. Sest ma olen seal käinud korra (aastal 2015!), olin kodutöö ilusti ära teimud ja lugesin üle, mida ma pärast jooksu olin kirjutanud tookord: <span style="font-family: inherit;">"<span style="background-color: white; color: #333333; font-size: 14.85px;"><i>10.km kahest tõusust siiski kõndisin üles, aga muus osas oli täiesti meeldiv isegi, ma ütleks</i>". Ja üldiselt terve rajal viibitud aja olid mul silmad üllatusest ruudukujulised, et WTF?? Oli see tõesti seesama jooks või? Aastal 2022 ma ütleks umbes, et<b> need kaks ainsat sirget lõiku rajal olid enamvähem meeldivad, ülejäänu oli täitsa kreisi </b>:) No ikka täitsa kreisi. Esimene kauss oli kuskil 4. kilomeetril vist, kus ma otsustasin üles kõndida. Edasi oli minu arust ainult tõus ja tõus ja tõus jne. Ja kuskil metsavahel läks järsku eriti ebamugava astmevahega trepp kuristikku, siis edasi oli pikalt laudtee ja sama jälk trepp üles. Ma võin vanduda, et elus ma pole seda rada jooksnud. Selliseid treppe ei ole võimalik unustada ometi??!!</span></span></p><p></p><table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: left;"><tbody><tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhSim0_kcWBzRQhZ9tQfA9l-VjCXOE4p2oBwMGwYsJF2mY90pOONMo9M7f0tuSg7HiGj6tJ5qJ7wYlLY0q3QMuwDO7tyk65nraWGZkdaUcfVLKqC8a0VjigqJQz90jAubbdIj3XtobNkJ0RQ2zz6JdaZHn-2Ck54q22W_CK_hF2CUDmmknHF81yBc1_aQ/s915/k%C3%B5rvemaa%20trepp.jpg" style="clear: left; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="915" data-original-width="515" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhSim0_kcWBzRQhZ9tQfA9l-VjCXOE4p2oBwMGwYsJF2mY90pOONMo9M7f0tuSg7HiGj6tJ5qJ7wYlLY0q3QMuwDO7tyk65nraWGZkdaUcfVLKqC8a0VjigqJQz90jAubbdIj3XtobNkJ0RQ2zz6JdaZHn-2Ck54q22W_CK_hF2CUDmmknHF81yBc1_aQ/s320/k%C3%B5rvemaa%20trepp.jpg" width="180" /></a></td></tr><tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><i>pilt on internetist leitud, <br />aga tundub õige trepp olevat</i></td></tr></tbody></table>Või keegi arvab, et on? Igatahes oli kogu see rada nii ootamatu, et kui alguses ma mõtlesin, et mis see 16 km siis ära pole ka visata (sealjuures khmm, olles ainult vist üks kord viimase 4 aasta jooksul pikema maa jooksnud, aga see ei loe!), siis reaalselt pole mul elus mitte kunagi nii raske olnud joosta. Tuleb ausalt tunnistada, et ikka päris palju oli neid tõuse, kus ma otsustasin kõndida. Alguses ma mõtlesin, et üritan joosta sama aega, mis ma seal kunagi jooksnud olen, sest see aeg tundus 16 km kohta suht kehvake, aga õnneks ma taipasin üsna kiiresti sellest mõttest loobuda ja keskenduda rohkem looduse nautimisele ja sellele, et see on lihtsalt pikk ja natuke kallim trenn :) Kui ma juba hoo maha võtsin, oli tegelikult väga ilus seal metsavahel ja kui see pull lõpuks läbi sai, siis ma mõtlesin, et niimoodi kannataks veel tükk aega tiksuda. Enda 2015a ajale kaotasin 12 minutit.<p></p><p>Ma siiamaale juurdlen selle üle, kas rada on tõesti nii jube palju raskem kui 2015 või mu ise olen lihtsalt niiii palju kehvemas vormis. Eks pigem ikka see teine variant on tõenäolisem, aga jube kehv on seda fakti nagu tunnistada :) Kahjuks olen eelmine kord vana kellaga jooksnud ja see ei ole lugenud tõusumeetreid ja pole ka kaarti näha, kust joostud sai. </p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg182fC-CT81VBOAELQDAC4kq4m3jbVYGOVP_-jnEfKvUEDEHBm2_IRvROymnJzPQ8DO1SJSUVUgiJcV-muEGQoZDZxfV--Z3nx_VfBluxHy7FGqM_mgh1N28O94XZMrapikrMqXkLzmgpfvguRispXZlGHUW1YhxDnwPTSTK8PfAO-A9OC36hY-USdpA/s900/281036897_545649963638737_1049362555734258936_n.jpg" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" data-original-height="900" data-original-width="405" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg182fC-CT81VBOAELQDAC4kq4m3jbVYGOVP_-jnEfKvUEDEHBm2_IRvROymnJzPQ8DO1SJSUVUgiJcV-muEGQoZDZxfV--Z3nx_VfBluxHy7FGqM_mgh1N28O94XZMrapikrMqXkLzmgpfvguRispXZlGHUW1YhxDnwPTSTK8PfAO-A9OC36hY-USdpA/s320/281036897_545649963638737_1049362555734258936_n.jpg" width="144" /></a></div><p>Aga selle aasta jooksul oli 198 tõusumeetrit mu kella järgi. Ja kirja ma katsun selle kõik nii õudselt panna, kui see tegelikult oli, et enne kui ma sinna järgmine aasta uuesti regan mingite keeruliste mõttekäikude või mõistuse vaheaja tulemusena, oleks meeldetuletus, et see oli tõesti sigaraske rada ja <b>ei, see ei kulgenud kuidagi küngaste vahel</b>. Ja et võibolla peaks vähekse rahulikumaid asju üritama teha.</p><p>Ja et kaks ilma kolmandata ei jääks, jooksin <b><u>ümber Harku järve</u></b> ka. Polnud seal kunagi õnneks varem jooksnud. Rada oli ülikerge võrreldes kahe eelneva jooksuga, aga jooks ise oli nii õudselt jube raske ja võttis palju rohkem aega kui ma arvasin. Kahjuks kinnitas ka see pigem seda teooriat, et vorm ongi lihtsalt nii õudselt kehv. Nüüd sai see siis nagu ametlikult ka fikseeritud.</p><p><br /></p><p>___________ </p><p>Siis ma tegin suurema pausi jooksust ja sõitsin rohkem rattaga. Võibolla tegin veel midagi, aga kes seda enam mäletab, Kindlalt ma sõitsin rattaga ümber Saaremaa kolme päevaga ja see oli väga tore üritus. Kaardil nägi see välja umbes niimoodi</p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEimjy_5U-bvD26-zeDC49AsTnz_aAYykOxS1escTJtEizfvhZVaH6opac0wHnHVgFb8KoWe7WLeFnwq2bNfiuuqoXa8knxrcYXPHLnZQDORCwnqV7xQ1G-ELrGpfXEMOPHDge8MXiGY6ZS8qaI8TDtWhWYAhpdcFVAcXzwHACiPiICFLDzmufceIZInoQ/s1021/Saaremaa.jpg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="653" data-original-width="1021" height="205" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEimjy_5U-bvD26-zeDC49AsTnz_aAYykOxS1escTJtEizfvhZVaH6opac0wHnHVgFb8KoWe7WLeFnwq2bNfiuuqoXa8knxrcYXPHLnZQDORCwnqV7xQ1G-ELrGpfXEMOPHDge8MXiGY6ZS8qaI8TDtWhWYAhpdcFVAcXzwHACiPiICFLDzmufceIZInoQ/s320/Saaremaa.jpg" width="320" /></a></div><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><br /></div>Pärast seda Saaremaa matka vedeles mu ratas kuu aega seal, kus ta maha jäetud sai, kuni ma ta siis ükskord koju sõidutasin. Ühesõnaga sai isu täis sellest. Ma kahtlustan, et ma pole pärast seda rattaga sõitnud. Või kui, siis lastega Piritale kiikuma korra vms. Aga ajalugu teab ka fakti, kuidas ma kunagi ratta kaheks aastaks sinna seisma jätsin, kuhu see bussist maha tõsteti, nii et teatavat arengut võib siiski nagu märgata.<div><br /></div><div>Nii. Siis ma hakkasin uuesti vaikselt jooksma ja kohe tuli ka kuumalaine loomulikult, mistõttu oli kogu aeg nii raske ja vaevaline see jooks ja niimoodi ülejala, aga päris pikka vahet ka ikkagi sisse ei lasknud.</div><div>Tahtsin kindlasti joosta paar ringi Heavy Metal Ultral ja see sundis natuke ikka harjutama.</div><div><br /></div><div><b><u>Heavy Metal Ultra</u></b> oli tore nagu eelmisel aastal. Ainult et ilm oli selline ligi 30 kraadine lõõskava päikesega, mis tähendab, et mul oli max pulss juba teisel ringil 196, kuigi ma jooksin oma arust nii aeglaselt kui oskasin. Kolmandal ringil jooksin justkui kogu aeg sama tempoga, aga kilomeetri aega näitas kell nagu järjest kehvemat, mis oli imelik. Neljandal ringil see jätkus ja lõppes sellega, et neljanda ringiga ma ei mahtunud enam napilt aega, mis oli hämmastav, sest ma ei tundnud end nagu nii kehvasti. Kokkuvõttes siis tabelisse sain kirja 3 ringi, mis on üks vähem kui eelmisel aastal, aga tegelikult jooksin täpselt sama palju, lihtsalt 3 minutit kehvemini. HMU-l lõhkusin ära jooksutossud ehk siis endale meeldetuletuseks, et ei ole vaja ikka sileda tossuga ronida sinna. Koperdasin iga ring mitu korda juurikate otsa ja kolmandal ringil käisin ikka täies pikkuses korra kõhuli ka, aga midagi ära ei lõhkunud. Pärast jooksu oli mul kaks päeva naturaalselt süda paha, milles ma süüdistan seda ilusat päikselist ilma.</div><div><p>Pärnus tahtsin joosta kiired <u><b>10 km Jaansoni jooksul</b></u>, aga seal ma sain aru, et vot seda kiiret käiku pole lihtsalt olemas praegu. Kokkuvõttes sai selline jooks nagu joostakse umbes siis, kui üldse esimest korda 10 km joostakse ehk iga km oli aeglasem kui eelmine. Põhimõtteliselt oli see mu elu kõige aeglasem 10 km, ainult üks kehvem aeg on tabelis, aga siis ma sain vigastuse ja viimased kilomeetrid pidin kõndima, nii et see ei lähe arvesse. Ühesõnaga ei tule see jooksuvorm tagasi nii ludinal nagu mulle meeldiks. </p><p><b><u>Tallinna maratonil</u></b> jooksin <b><u>21 km</u></b>. Ja kuna see Pärnu oli just tuurid alla tõmmanud, siis mõtlesin, et jooksen selle lihtsalt rahulikult 2.30ga läbi. Ja sellest tuli ka selline ülimõnus jooks. Esimesed 12 km oli lausa tore, edasi läks raskemaks, aga kuni lõpuni välja oli mõnus joosta. Aeg oligi vist 2.32 äkki ja jäi veidi varu ka, näiteks ei saanud ma lahti magneesiumit ja lõpuks joogipunktis üks tüdruk aitas, aga sinna läks kõvasti aega. Ja viimase kilomeetri alguses otsisin õiget lugu oma mp3-s, millega ma tahtsin üle lõpujoone joosta ja pidin ka selle jaoks korra seisma jääma:) Aga mis ma ütleks Tallinna kohta, et mega palju kaasaelajaid oli. Sõpru, tuttavaid, aga ka jumalast võhivõõraid ja polegi Eestis näinud varem näinud sellist möllu raja ääres. Täitsa nagu välismaal! Viimati jooksin ma poolmaratoni 4 aastat tagasi ja kuna see läks täiega pekki erinevatel põhjustel, siis seekord tuli isegi natuke normaalsem aeg.</p><p>No vaatame, mis nüüd saab siis edasi. Hetkel kõige rohkem häirib mind see kehv 10 km aeg, mida ma tahaks parandada, aga mis parandamise käigus on kaks aastat järjest läinud iga korraga kehvemaks. Muus osas tundub, et enesetunne hakkab minema vaikselt paremaks, aga see on võtnud ikka väga kaua aega. Eriti see osa, kus ma olen pidanud hakkama korralikult võimlema ja venitama, mis on tegelikult täitsa tore, kui seda koos teistega teha, aga mida ma üksi iialgi ei viitsi ülemäära korralikult teha. Aga tundub, et kasu sellest midagi on, sest jupid on ilusti praegu koos püsinud ja see teeb rõõmu.</p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p></div>chttp://www.blogger.com/profile/06851773168332398534noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-790736953271346569.post-31584200708562060382022-05-30T10:41:00.001-07:002022-05-30T10:54:16.087-07:00Tartu rattaralli<p>Haah! Elus ma poleks arvanud, et siukse pealkirja kunagi kirjutan, aga siin ta on! Ja kuigi ma omaarust läksin sinna ikkagi üpris salaja ja isegi mitte oma autoga, juhtus ikka nii, et ma olin vist ainult ühe jala autost jõudnud välja tõsta, kui üle parkla kostus röögatus, et "C rattarallil,wtf?!!" No siuke wtf emotsioon vist on mul endal ka ikkagi selle ralli kokkuvõttev märksõna.</p><p>Alustades sellest, mida kõik küsivad, kuidas ma sinna üldse sattusin, siis see oli umbes nii, et Pille vist pressis, et lähme sõidame pool rallit ja ma ütlesin, ei iial! ja et kui ma üldse kunagi sõidan, siis pika. Pille ütles, et davai, teeme pika siis. Küll ma üritasin vingerdada hiljem, et mul pole ratast, aga Pille oli just uue ratta ostnud ja ütles, et laenab mulle vabalt oma vana ratast. Siis ma ütlesin, et klippidega ei sõida, Pille pani rattale pedaalid tagasi jne. Lõpuks mul nagu polnud enam ühtegi head põhjust keeldumiseks. Seda ratta laenamist lükkasin siiski kogu aeg edasi ja lõpuks esimest korda sõitsime kaks nädalat tagasi koos väikse tiiru sellega. Too päev oli veel mingi eriti jälk tuul ja ma mõtlesin,et ma pole midagi nii rumalat väga ammu lubanud ja kahetsesin juba kogu südamest. Siis ma lükkasin seda ratta harjutamist ka veel edasi, sest sain mingi tuumanohu ja ratas oli nii kuradi ebamugav jne nii et kokkuvõttes saingi vist kolm korda hädaga sõitmas käidud enne. </p><p>Erinevalt Tartu maratoni teistest aladest, mida ma olen kõiki teinud ja mis on lihtsalt siuksed, et mine kohale ja naudi, siis rattarallil pidi ikka korralikult juhendi läbi lugema, kinnitama mingeid asju ja üldse mõtlema, kus sa oled ja mis sa teed. Põhimõtteliselt oli vist valida, kas startida oma vanusegrupist või siis kuskilt tagant tempogrupist. Kuna ma polnud elus ühtegi meetrit grupis sõitnud, siis selle grupi ma välistasin kohe. Lisaks startis see 15 mintsa hiljem ja ajalimiit oli kriitiline. Samas ma mõtlesin, et kõik need grupid sõidavad pärast mööda ja see mõte oli ka nagu õudne, Lõpuks ma ikkagi startisin oma vanusegrupist ja algul oli kõik väga tšill. Proovisin sõita ühe paari tuules ja läks nagu ludin. Kuni mingi suur grupp tuli tagant ja sõitis nii lähedalt mööda, et see oli õudne. Päriselt ma ei saa aru, et kui sul on nagu terve maantee käes kus sõita, no misjaoks sa pead vastu õlga sõitma inimesele, eriti kui võiks ju arvata, et ta võib ka kukkuda sulle ratta ette selle liigutuse peale. Õnneks ei kukkunud, aga need kaks "minu inimest" said selle operatsiooni käigus eest minema. Tagumised grupid sõitsid normaalsemalt mööda. Või siis ma ei olnud ise enam nii paanikas, sest selleks ajaks ma olin juba migid õudsed laskumised ka ära sõitnud, kus ma kuskil 45 km/h kiiruse juures juba hirmust piduritele olin mitu korda hüpanud :) </p><p>Kuni esimese joogipunktini oli kõik väga hästi. Aga edasi läks huvitavaks. Kui ma joogipunktist minema sain, nägin, et üks suurem punt just tuli sinna. Kütsin kohe veel mööda ühest naisest, ise rõõmustades, et ma olen ikka veitsa parem rattasõitja kui ma arvasin ja panin veits tempot juurde heast meelest. Olles sõitnud ära mingi ühiku aega, hakkasin mõtlema, et oot, a kus see grupp on, mis mu selja taga oli. Jõudsin ühte teeristi, kus näitas otse Tartu 22 ja siis ma sain aru, et midagi on valesti. Ühtegi rattaga inimest kuskil ei paistnud. Võtsin telefoni välja, rajakaardi ette, google mapsi ette ja sain aru, et olingi pannud mööda mingist pöördest. Kui see mulle kohale jõudis, kaalusin esimese mõttena otse Tartusse sõitmist. Esimese šokiga tundus mulle, et ma olen mingi 5 km mööda sõitnud, mis tähendab, et kui ma sõidan tagasi, on mul pool tundi aega juba läinud. A siis ma ikka arvutasin natuke nii ja naapidi ja mõtlesin, et hea küll, sõidan tagasi, võibolla ikka jõuan aega. Hiljem sain aru, et nii suurt ringi ei olnud ka, 6km ainult. Tõe huvides ma ütlen, et see oli ainus koht terve selle 128 km peal, kus ei olnud inimest, kes oleks öelnud, et ära peab keerama. Ülejäänud raja ulatuses oli kõik väga hästi sellega. Aga kirjeldatud sündmus leidis aset justnimelt suurel ja ohtlikul Jõhvi-Tartu maanteel.</p><p></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEjLnec8CJxB6exTrpYQfYxKBvvVuLoquAcusNtdDaHu-QKKo94AYOAjEooDdM3j3X-wQZ2FxpN1VtD3kBGuy-q5yfuER1m6P_jnkNs4GZZPfWwh6MHi0wzzV4ytV1uRQIBj9IMW3zj_Ur-g6orws8a_SgE-i_0VPU_-bzU9yTloN1DdZYJ9bdP_Mqnehw" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img alt="" data-original-height="538" data-original-width="827" height="208" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEjLnec8CJxB6exTrpYQfYxKBvvVuLoquAcusNtdDaHu-QKKo94AYOAjEooDdM3j3X-wQZ2FxpN1VtD3kBGuy-q5yfuER1m6P_jnkNs4GZZPfWwh6MHi0wzzV4ytV1uRQIBj9IMW3zj_Ur-g6orws8a_SgE-i_0VPU_-bzU9yTloN1DdZYJ9bdP_Mqnehw" width="320" /></a></div><br />Leidsin selle pöördekoha ülesse. See oli mäe otsas, pisikeste kollaste siltidega nooleke mõlemal pool teed liiklusmärgi küljes, suurusega 20x40 cm, keset laiuvaid kollaseid rapsi- ja võilillepõlde. Mõni ime, et ma seda tähele ei pannud. Tagasi sõites tuli selja tagant üks jalgrattur ja küsis, kas ma tean, kus me oleme. Ehk ma ei olnud ainus inimene, kes sealt mööda sõitis, aga ma taipasin seda veidi varem. Pärast seda, kui ma olin juba õigest teest ära keeranud, möödus minust veel üks rattur, järelikult oli tema ka valesti sõitnud ja tundub, et veel kaugemale. Ma olin ikka üsna traumeeritud sellest, et selline asi sai üldse juhtuda sellise kaliibriga üritusel. See võttis tuju ära. Edasi sõitsin 40 km täiesti üksi, kohtamata ühtki korraldajat ega sõitjat ega üldse mitte kedagi. Aga parasjagu olin just jõudnud selle ainsa tee peale, kus ma elus käinud ei olnud, mis oli pikk ja üksildane ja risti voortega. Polnud seal ei loomi ega inimesi ega ülepea mitte midagi. Iseenesest oli seal väga lahe tee, aga tõusud olid sellised, et käigud said otsa ja alla sõites pressisin hoolega pidurit, sest kogu aeg olid kurvid vasakule ja paremale. <p></p><p>Mingil hetkel jõudsin Alatskivile ja seal olid kõik keeramiskohad ilusti inimestega märgistatud, kuigi ma selleks ajaks juba paaniliselt vahtisin kõike silte tee ääres ja poleks enam vist valesti läinud. Kui toidupunkti jõudsin, oli seal üks poiss ja kõik need viimast sõitjat turvavad kiirabid ja möllud. Ühesõnaga ma olin jõudnud järele viimasele võistlejale :D</p><p>Olime kõik võrdselt üllatunud seal punktis. "Kust teie tulete?" küsisid nad hämmastunult, sest kellegil polnud aimugi, et siuke asi võis ka juhtuda. Mul läks ikkagi inimesi nähes tuju paremaks ja raam ka polnud enam nii kange justkui. Kiirabionud küsisid, kas sõidame edasi ja ma kõhklemata ütlesin, et muidugi. See poiss, kellele järgi jõudsin, ütles ka, et paneme ikka edasi. Oli ikka lõbusam kahekesi sõita küll. Lisaks oli meil tohutu eskort sabas turvamas. Alguses sõitsime ilusti kordamööda ees ja sai selline paras õppesõit, mida normaalsed inimesed teevad tavaliselt enne kui nad rallile ronivad. A noh, millest sa siis kirjutad, kui sa elus kõiki asju õigesti teed, ahh? Mu tempo oli nats kiirem kui sellel poisil, eriti vastutuult ma kuulsin, kuidas tal oli raske, aga ma sain aru, et targem on ikkagi koos minna. Sellegipoolest kilomeetril 82 (minu järgi siis 88) sai mul järsku väga kõrini sellest rattast ja asfaldist ja kuna tempo vastutuules kukkus ja ajalimiit oli nii nibinnabin, siis ma plaanisin järgmises joogipunktis maha tulla. Kõik oli kange ja normaalset asendit enam ei olnud nagu kuidagi. Aga enne kui ma seal üldse jala maha toetasin ja jõudsin suu avada, teatas kiirabimees, et no nüüd on juba kohe lõpp, enam pole mingit varianti ka, et ei sõida lõpuni ja ma ei julgenud siis ka enam midagi öelda. Mingid inimesed hoidsid mu ratast, keegi täitis mu joogipudeli, ma lihtsalt seisin ja sõin seal. Ja mõtlesin, et nüüd sai küll kõikide Tartu maratoni osalustasude eest söödud, kus ma kunagi käinud olen. Pärast vaatasin, et 20 minutit olen söönud kokku raja peal. Ok, seal sees on ka orienteerumise aeg paar minutit.</p><p>Kui ma seal uuesti jala pedaalile panin, siis ma juba teadsin, et ma jõuan lõpuni . Poisil oli veits raskem ja ta ütles, et ma sõidaks eest ära, aga ma ütlesin, et ei jäta teda maha, istugu lihtsalt seljataga. Viimases joogipunktis siiski jätsin, sest siis oli selge, et maha enam ei võeta ja mõtlesin ainult, et oi kurat, ma pean saama selle medali. Viimased 10 kiltsa oli päris tore, polnud enam neid lagedaid tuulevälju ja mulle hakkas kohale jõudma, et ma teengi selle päriselt lõpuni. Mingi suur maantee pandi mu pärast korraks seisma, see oli ka lahe :) Üks veidramaid hetki oli, kui avastasin, et olen Annelinna sillal, sõidan keset kaherealist autoteed vastassuunas ja mul polnud vähimatki aimu, kustpoolt ma tulin ja kuidas ma sinna sain. Aga noh, siis oli kohe finiš ja medal ja kõikvärk tehtud, suht napilt aga kindlalt ajalimiidis sees ilusti. Jube hea meel oli millegipärast!</p><p>Mida ma tahaks ära märkida, on kõik need inimesed, kes olid raja ääres ja viitsisid viimastele kaasa elada, see oli lihtsalt nii äge ja liigutav. Kõik need vabatahtlikud koolilapsed ergutasid ja plaksutasid, poe ees õlut libistavad mehed Peipsi ääres, kaasaarvatud see teed mööda taaruv pidune tüüp, kelle ma oleks peaaegu alla ajanud, tee ääres istuvad vanaprouad, igaüks ütles mõne hea sõna. Väga kift!</p><p>Vot. Siuke lugu juhtus. </p>chttp://www.blogger.com/profile/06851773168332398534noreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-790736953271346569.post-91748215557353363412022-03-14T14:39:00.002-07:002022-03-14T23:48:56.364-07:00Siuhti ja säuhti<p>Vahepeal on peaaegu täies tükis möödunud suusahooaeg ja ühe lausega kokku võttes võiks see kõlada nii nagu me kõik oleme harjunud tihti spordiuudistest lugema, et kõik oli kogu aeg õudselt hästi, aga siis kui tulemus pidi tulema, oli kuri saatus ja ennenägematu, minust mitteolenev ebaõnn ja välja tuli ikka nagu alati.</p><table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: left; margin-right: 1em; text-align: left;"><tbody><tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEj0RTNrNsCdxmeufOSP2JKioiklXYapPGkrHW5WP-Upu6Ie7vuxs0dKr_MuYsOZ5t_7TkKBAoieV8haEaQWTFgo-CNFxX5GsAH2jW8UBI3f6LcPtT5DxaCH-DFMt7NWSOQC2d9Fq2bYtfL2dLkpKSIawfRyT-2ShmPL9Hnr0Qxk6UsbBS0tgECxEviRxA=s1440" style="clear: left; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="1080" data-original-width="1440" height="240" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEj0RTNrNsCdxmeufOSP2JKioiklXYapPGkrHW5WP-Upu6Ie7vuxs0dKr_MuYsOZ5t_7TkKBAoieV8haEaQWTFgo-CNFxX5GsAH2jW8UBI3f6LcPtT5DxaCH-DFMt7NWSOQC2d9Fq2bYtfL2dLkpKSIawfRyT-2ShmPL9Hnr0Qxk6UsbBS0tgECxEviRxA=s320" width="320" /></a></td></tr><tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Vuokatti, märts 2022</td></tr></tbody></table><br /><p><b>LUND OLI KÕRIAUGUNI!!</b></p><p>Suusatada sai juba teist talve järjest igal pool, kus tahtmist oli. Erinevalt eelmisest talvest ma tegin suurema osa trenne ikkagi Tallinnas, sest samal ajal oli ka tööd kõriauguni ja viskas järjest peale sünkroonis lumega, nii et tuli ikkagi nuputada ja planeerida korralikult.</p><p>Sõitsin ka sel aastal Raplamaa suusasarja trenni mõttes ja see oli ka sel aastal ülimalt tore. Esimese etapi magasin maha, aga teistel käisin. Kui ma nüüd tagant järele mõtlen, mis seal halvasti läks, siis <b><u>Pirgu klassika</u></b> oli väga okei ja seal ei läinud muud valesti, kui et ma vaatasin jälle vale rajamärgistust nagu eelmisel aastal ja tegin paarisaja meetrise ringi, aga muidu suusk lippas ja ise jõudsin ja <b><u><i>jube tore oli</i></u></b>. </p><p><b><u>Märjamaa vaba</u></b> läks tulemuse mõttes untsu, sest oli sadanud 10 cm värsket lund ja ma ise olin ka eee.. kehvades oludes rajale sadanud ning tulemus ka vastas sellele. Igatahes oli see aeg kehvem kui klassikasuusaga sõidetud aeg. Aga <i><b><u>ikka oli veel tore.</u></b></i> </p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEjPmFhA-zyuYvAePFeKUf4g8Gwx4RdHlYJfN9DQJiaa9DoFBmzWV0WQlCI-wArA8BfFrWs3l22MeQ2CYZYt7GFFQejl5KC9g4r1tf3WkqR4_uJQTLqbyWSDs6qpD5NHaaDVm7VhUwHxeT7is_X5ahIRv2DG9PoQ15FXFb8Q7u8dCeY-DgY4o5BQFBtPiQ=s867" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="867" data-original-width="640" height="200" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEjPmFhA-zyuYvAePFeKUf4g8Gwx4RdHlYJfN9DQJiaa9DoFBmzWV0WQlCI-wArA8BfFrWs3l22MeQ2CYZYt7GFFQejl5KC9g4r1tf3WkqR4_uJQTLqbyWSDs6qpD5NHaaDVm7VhUwHxeT7is_X5ahIRv2DG9PoQ15FXFb8Q7u8dCeY-DgY4o5BQFBtPiQ=w148-h200" width="148" /></a></div><span style="color: black;"><span style="text-align: left;"><div><span>Viimane etapp toimus </span><b>Palukülas</b><span>, see oli ka klassika, aga siis juba hakkas juhtuma rohkem. Nimelt oli eelmisel päeval see kuulus lumetorm. A no sa ei jäta ju sellepärast suusatama minemata, et päästeamet ütleb, et ärge sõitke kuskile (eriti kui loed, et rajameister ajas kell 4 ööselt jälje sisse uuesti). Muidugi otsustasin ikkagi sõita otseteed kuskilt ja lõppes see mõningase auto kaevamise, lükkamise ja poole kilomeetrise tagurdamisega, millele järgnes hiigelsuur tiir ümber selle suusakeskuse, siis jäin ma hiljaks sinna veitsa. Aga sain kiibi ja arvutati aeg ka välja ja kokkuvõttes sain tulemuse kirja. Seal oli rajal juba ikkagi reljeefi ka, lisaks värskele lumele, kus suusk väga ei pidanud ega libisenud, aga </span><span><span style="font-style: italic; font-weight: bold;"><u>ikka oli kuidagi tore</u>.</span> Ma ütlen veelkord, et need väikeste kohtade üritused on ülitoredad ja teistmoodi ja seal tasub käia.</span></div></span></span><div><br /></div><div>Ja siis hakkas kõik minema teadagi kuhu, suurel kiirusel ja hulgakaupa, heh..</div><div><p></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEhWqB2ndIBRlXjRS_bTKT5L5PhR_S4lGJ13qXplZAuIqfHlr8gjuIFrz2tZRtqDW_feefp4zIAciNbnlVXmfbKjRaMKFns2f-KaZhwag8CtJMkUvp5p8yRYXxRgSkTvfKzCC6TL6Ric5KTIG2wcjmvFAt6hJmN5qK7Yardhq5jdYv2i9HHBgUYMZJlsbw=s817" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="817" data-original-width="405" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEhWqB2ndIBRlXjRS_bTKT5L5PhR_S4lGJ13qXplZAuIqfHlr8gjuIFrz2tZRtqDW_feefp4zIAciNbnlVXmfbKjRaMKFns2f-KaZhwag8CtJMkUvp5p8yRYXxRgSkTvfKzCC6TL6Ric5KTIG2wcjmvFAt6hJmN5qK7Yardhq5jdYv2i9HHBgUYMZJlsbw=s320" width="159" /></a></div><b><u>Tamsalu maratoni</u></b> sõitsin esimesena. Öösel oli sadanud järjekordselt maha 20 cm värsket lund ja sadu jätkus terve maratoni aja. Selline uhke sumpamine oli, põldudel kohati polnud mitte ühtegi suusajälge näha, sest tuiskas. Vahepeal oli muidugi natuke normaalsemaid metsavahesid ka, aga no nendest ei ole eriti põhjust jälle rääkida. Kuskil poolel maal tekkis meil viiene punt, leppisime kokku, et sõidame koos vaikselt lõpuni ja kordamööda sõidame ees. Ja sõitsimegi niimoodi mingi 10 km umbes, siis hakkasid kaks tükki maha jääma, üks kihutas minema ja jäime kahekesi ühe mehega kuni kuskil 3 km enne lõppu tõusul sõitis vahe sisse ja kuigi ma mõtlesin seal tõusul, et ma laskumisel sõidan järgi talle, siis tegelikult oli seal tõusu otsas hoopis selle maratoni tipphetk, kui mu suusasaapal tuli tald alt ära ja ma seisin seal juhmi näoga hetke ja mõtlesin, mida kuradit ma nüüd teen. Kuna lõpuni oli alla 3 km, siis ei olnudki muud teha kui astusin suusad näpus üle finišijoone. Poole meetrises lumes siukse pooliku suusasaapaga kõndimine oli üpris vaevaline ja ma kõmpisin seda mingi terve igaviku. Kõik kes mööda sõitsid, nö patsutasid õlale ja hüüdsid, et mine ikka lõpuni onju. Aga <b><i><u>isegi siis oli veel tore</u></i></b>, ehkki see ei läinud kõik üldse nii nagu ma olin mõelnud, et võiks minna.<p></p><p><b><u>Alutaguse maratoni</u></b> hommikuks jäin ma moodsasse viirusesse, mis tähendas, et <b><u>Tartu maratoni</u></b> ajal olin ma jätkuvalt positiivne ja nädal hiljem, kui ma pidin olema <b><u>Sakala maratonil</u></b>, ei olnud mul veel sellist tunnet, et tahaks maratoni jagu suusatada. Aga tasakesi nagu kannatas metsas sõita küll.</p><p>Kuna edasi oli puhkus, piletid ostetud ja maratonile regatud, siis sõitsin koos Annikaga <b><u>Vuokattisse</u></b>, kus algse plaani järgi pidin sõitma suusavahetusega maratoni ehk 50 klassikat+ 50 vaba, sama ring kaks korda. Vuokattis selgus päev enne maratoni minu õuduseks tõsiasi, et lisaks hõredale vormile on mul ka kohutavalt halvasti määritud suusad ja kui ma midagi üldse suusatada tahan, pean ma midagi tegema nendega. Ja pärast võimalike variantide kaalumist, tundus kõige lihtsam need suusad ise ära määrida.</p><p>Teate ma ütlen kohe ära, et see ise suuskade määrimine on umbes sama nagu parandaks endal ise youtube järgi hambaid. Et nagu teed küll kõik nagu peab, aga tulemus nii erakordselt sitt, et pärast ei tea kas nutta või naerda. Igatahes ma tegin seal rajal mõlemat Kõigepealt nutsin, sest stardis oli -15 kraadi ja laskumisel võttis silma ikka märjaks, kuigi ma olin oma suusad niiii kinni määrinud, et kõik laskusid mööda. Ja pärast ma naersin, kui seisin keset laskumist suusajäljes. </p><p>Tõehetk, et ma kahte ringi kindlasti ei jõua sõita, tuli tegelikult juba 20. km kandis, kui sõitsime seda mõnusat järvepealset sirget, kus paaristõugetega on tore uhada ja no see kuradi suusk üleüldse ei libisenud noh. Igatahes olin ma esimese ringi lõpuks nii sodiks sõitnud ennast, et sõitsin otse üle finišijoone ja suuski vahetama ei läinud. Muidugi oli oma osa otsuse tegemisel ka teadmisel, et ka teistele suuskadele panin ma ise määrde alla ehk midagi paremaks poleks läinud arvatavasti.</p><p><br /></p><p>Siit on hea edasi minna. Ja ehkki ma saan aru, et vanus on kuidagi nagu märkamatult liikumas grupist "käime katuseid mööda" gruppi "käime matuseid mööda" jääb ikkagi lootus, et järgmine hooaeg läheb paremini. Juhei! :)</p><p><br /></p><p><br /></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><br /></div><br /></div>chttp://www.blogger.com/profile/06851773168332398534noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-790736953271346569.post-48802665560340638612021-10-06T00:11:00.000-07:002021-10-06T00:11:28.136-07:00Heavy metal forever!<p>Suvi on vahepeal otsa saanud, minu rõõmuks ja kõikide teiste inimeste kurvastuseks. Kas ma juba ütlesin, et oli erakordselt halb suvi? No ma võin veel öelda. Ei tea, kas ma kirjutan seda igal aastal, aga iga kord on justkui mingi enneolematu kuumalaine, mis kestab võimatult kaua, mida kunagi varem pole olnud ja nüüd jälle! Sellel aastal siis kuumalaine koos luumurruga. Räägime selle sõrmeteema siis kõigepealt lahti, sest inimestele üldiselt ikka meeldib lugeda, kui teistel ka midagi on halvasti. Sõrmega on seis hetkel selline, et kõiki asju saan vist iseenesest teha, aga osad liigutused on ikka veel valusad (3 kuud!) ja teatud asjades olen ikka kobam kui varem. Liikumisulatus on võibolla umbes 70%. Füsio tegi mulle lindi- ja pallikava, mida ma alguses isegi üsna korralikult tegin, aga siis kui ma käisin kirurgi juures kolmandat pilti tegemas ja ta ütles, et päriselt sõrme funktioon tõenäoliselt ei taastu kunagi, siis kadus vahepeal ka mott üldse võimelda. Hetkel ma olen kahevahel, kumba teooriat ma tegelikult tõestama püüan hakata ja eks tulemus kuigipalju kindlasti sellest valikust sõltub.</p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjTB9El2-UsXHeKtnRH2ff59L2XNERdwkRUobuffK576xSBsC1UddMRcfa0z-HGHqDcmFX1uJ4jex66XcuYhP9U8HgIY9dTK0MVTKU1I16yUOT9GuMCpO9Rm3HJTZdNk-GW8NnR3vZa9qom/s3648/IMG_20210806_171441.jpg" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="3648" data-original-width="2736" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjTB9El2-UsXHeKtnRH2ff59L2XNERdwkRUobuffK576xSBsC1UddMRcfa0z-HGHqDcmFX1uJ4jex66XcuYhP9U8HgIY9dTK0MVTKU1I16yUOT9GuMCpO9Rm3HJTZdNk-GW8NnR3vZa9qom/s320/IMG_20210806_171441.jpg" width="240" /></a></div><br /><p>Aga sujuvalt sai selle jamaga seoses joostud palju rohkem kui ma muidu oleks jooksnud ja kuna organism ikka kahe probleemiga korraga tegeleda ei jaksa, siis jalg mul üldse sel suvel muret pole teinud. Väga lahedaid jookse sai tehtud tegelikult. Kuna nii palav oli, siis suurem osa jookse jäid varahommikusse või teisipidi päris öösse, mistõttu sain nautida loojanguid ja tõuse ja udusse mattuvaid metsi. Korra jooksin jupikese koos väikse rebasega (Harku metsas) ja korra hüppasin üle rästiku (Paljassaares). Kilomeetrites kokku on jällegi üllatavalt vähe, isegi veel eelmise aasta numbritest nõks puudu, oleks arvanud, et olen kaks korda rohkem jooksnud.</p><p>Kuna mul juba siuke heavy metal outfit oli, siis läksin nuusutama sellist üritust nagu <b><u>Heavy Metal Ultra</u></b>. Mitmed mu sõbrad on mulle seda mitu aastat rääkinud, et see peaks täpselt minu jooks olema ja etteruttavalt võib öelda, et oli kah. Kahjuks see leiutati alles siis, kui mul juba kõik vigastused esimest ringi läbi käidud olid ja ei kiskunud enam hullu panema. Aga seekord oli täitsa stressivaba minna. Kuna seal joosti lõpmatuseni 6,8 km maastikuringi ja igale uuele ringile läks start täistunnil, siis kiiret polnud, nii et ma arvasin, et kolm ringi ma võin isegi ära joosta niimoodi. Tegelikult jooksin 4 ringi. Ilmselt oleks ma jõudnud joosta ka viienda ringi, aga kas oleks ka jõudnud aega, seda ei tea. Ise arvan, et pigem mitte, sest 4.ringi lõpus hakkasid kergelt krambid tulema ja kuna vihma sadas lakkamatult, muutus rada libedaks ja mul polnud sellise raja jaokse õigeid jalanõusid. Neljandal ringil tabas mind korduvalt ja korduvalt ja korduvalt mõte, et kui ma oma haige sõrme peale kukun, siis ma uuesti traumapunkti lähen. Ja mõte sellest ajas mul südame pahaks. Aga täitsa märkamatult ja probleemivabalt sai pool maratoni ju ära joostud, veidi peale ka, ilma et see oleks eriline kannatus olnud. Ja väga hea tunne oli rajalt ära tulla kuna teadsin, et häda pärast <b><u>jakskas natuke veel, aga pole vaja rohkem praegu!</u></b> Selle otsuse üle õigel ajal ära tulla, olin ma veel tükk aega uhke :) Midagi ära ei lõhkunud, taastuda polnud kaua vaja ja kõik oli hästi. No väga kift võistlus oli. Esiteks lahe formaat, teiseks tore seltskond täiesti segaseid inimesi ja kolmandaks muidugi toitlustuspunkt, kus oli mega valik ja ka ringide vahel aega mõnuga pugida :) See oli mu viimase nelja aasta pikim jooks.</p><p>Pärast seda ma mõtlesin, et ajan ikka 10 km jooksuvormi ka uuesti alla tunni ja tegin isegi spetsiaalselt selleks trenni, et Tallinna Maratonil saada see 59.59. Aga siis, kaks päeva enne seda jooksu oli juhuslikult imeilus ilm ja oli hädasti vaja teha 3 tunnine rattasõit koos Tabasalu tõusuga ja noh, sinna kogu mu täpselt ajastatud ja lihvitud kiirus läks, ma arvan. Igatahes see 10 km jooks oli kannatus alates 1,5 km tõusukesest, kus ma mõtlesin, et annan kohe otsad, aga tegelikult päris ikka ei andnud ja kokkuvõttes sain aja 1.03, mis oli mu jaoks selline "no okei siis". A samas oli see minut kehvem kui ma Tartus eelmine aasta jooksin, selles mõttes jälle ei olnud okei. Kuna see veidi häirib, siis ma võibolla proovin korra veel 10 km sel aastal joosta. Aga võibolla ei proovi ka.</p><p></p><table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: right;"><tbody><tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhyV772QHXc4fCg8xJzWkm5kpYPaMGR_RgwZRZ0k_pHxgqYLr6tADadAon6nmUNssK825RVvsA3fgrWZz5ttFC2xfbv3UYSIrcXhFNE6jw1U9jVfaRvAAyACgIHYD5wwvjyfoD4ayjr2m8q/s864/received_554629585807573.jpeg" style="clear: right; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="864" data-original-width="640" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhyV772QHXc4fCg8xJzWkm5kpYPaMGR_RgwZRZ0k_pHxgqYLr6tADadAon6nmUNssK825RVvsA3fgrWZz5ttFC2xfbv3UYSIrcXhFNE6jw1U9jVfaRvAAyACgIHYD5wwvjyfoD4ayjr2m8q/s320/received_554629585807573.jpeg" width="237" /></a></td></tr><tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><i>Lasnamäe</i></td></tr></tbody></table><br />Rattast rääkides: saan lenksust kinni hoida, aga äärekivid on valusad ja lasen alati käe lahti, kui kuskilt on vaja üles või alla sõita, mis noh.. on kiirtee järgmise vigastuseni, sellepärast väga ei kipu ka sõitma. Sellegipoolest on päris lahedaid rattatiire jälle tehtud ja mingi kuus sotti kopikatega peaks ikka koos olema, kuigi kaks kuud keset suve olid suht nullid sõrme pärast. Juurde eriti tulemas vist ei ole ka.<div><br /></div><div>Vaikselt peaks hakkama harjutama, kuidas suusakepp kätte sobib. Esimene katsetus on tehtud, see polnud lootusetu.</div><div><div><p></p><p><br /></p></div></div>chttp://www.blogger.com/profile/06851773168332398534noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-790736953271346569.post-42959176626996514042021-07-26T02:14:00.002-07:002021-07-26T02:18:13.228-07:00Minu arust on juba veits sügise lõhna<p> Nii. Noh, alguses ma pidin siia kirjutama kui laheda rattamatka ma tegin, no veinid-juustud-rabajärved- värgid ja palju rattakilomeetreid, aga juhtus hoopis nii, et värske soenguga tuli ilus hoopis emos olla. Polnudki mitmeid aastaid sinna sattunud enda pärast, nii et oli ka tagumine aeg tutvust värskendada.</p><p>Ma ei taha öelda, mis täpselt ja kuidas juhtus, las see jääb mulle endale läbitöötamiseks, ka ei hakka ma kirjeldama võikaid kaadreid, mida ma pidin nägema ja mille unustamisega ma siiani aktiivselt tegelen. Ütlen lihtsalt lühidalt, et mul on nihkega kildmurd vasaku käe neljandal sõrmel. Ajalise indikaatorina- emos ma istusin parasjagu siis, kui käis Rootsi ja Ukraina mängu lisaaeg, mis tähendab, et sellest on juba peaaegu et 4 nädalat möödas. Kuna emos pandi sõrme ümber lahas ja keelati seda 3 nädalat ära võtta, siis noh, selge oli, et mingit rattamatka ei tule muidugi. 10 päeva hiljem käisin uuesti röntgenis ja siis ikkagi halastati ja teibiti lihtsalt sõrmed kokku ja mis eriti hea, lubati ka õhtul teleka ees juba ilma teibita natuke olla. Kuna tegevus toimus kuumalaine tipus, siis noh, igaüks võib ise ette kujutada, mida tähendab lahases hauduv sõrm ja milline rõõm on sellest vabaneda :) No lahasest siis ikka mitte sõrmest eks.</p><p>Repliigi korras veel tahaks ikkagi ära öelda, et emos on selles mõttes tore vahel käia, et seal kohtab nii värvikat kaadrit, et see ikkagi rikastab maailmapilti ja avab uusi vaateid elule.</p><p>Hetkel näeb sõrm välja üsna ebardlik, kas läheb ka sirgemaks kunagi- pole teada. Sõrmust sinna sõrme kunagi enam ei pane, see on igatahes fakt. Niisiis hakkab nüüd aktiivne taastusravi tasapisi pihta. Esimesed harjutused on siuksed kohvitassi tõstmised. Suusakeppe pole julgenud proovida veel, kuigi mulle tundub, et see võiks olla päris hea harjutus.</p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgayMm-XpanJOnpiDpo8hza_31rAqd7Gc76w-IsH10qdbF4renkfC8p851TMH5pxOKt1mL_8Vd0xx07tXioihPU9RBbbpKvNgearzS-FHrROXTJChsDX0-_nkqTmF1RmSZjSKQGxZv5o0ga/s1080/221442256_218996356820872_7047136482405710204_n.jpg" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="810" data-original-width="1080" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgayMm-XpanJOnpiDpo8hza_31rAqd7Gc76w-IsH10qdbF4renkfC8p851TMH5pxOKt1mL_8Vd0xx07tXioihPU9RBbbpKvNgearzS-FHrROXTJChsDX0-_nkqTmF1RmSZjSKQGxZv5o0ga/s320/221442256_218996356820872_7047136482405710204_n.jpg" width="320" /></a></div><span> Vot. Siuke lugu siis.</span><div>Aga kuna jalad on terved, siis on ikkagi nähtud siin ja seal.</div><div>Lähme edasi.<br /><p><br /></p></div>chttp://www.blogger.com/profile/06851773168332398534noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-790736953271346569.post-65386958326315594302021-06-17T01:39:00.003-07:002021-06-17T01:39:44.503-07:00Kuumalaine Stroomi rannas!Kuulsin jälle nurinat, et miks ei kirjuta.
A vot pole old vaimu peal. Sellest ei maksa teha kaugeleulatuvaid järeldusi justkui kõik oleks halvasti. <div>No ei ole kõik. Mingi umbes pooled asjad ainult või nii, kui sedagi.
Vahepeal olen avanud kõik hooajad, mis suvel üldse avada on võimalik.
Endale ma lubasin, et sel aastal ei tee mingid mahurekordeid, eriti mitte jalgrattaga, aga hetkel ma olen küll suure hooga selles suunas teel, mis absoluutselt vastupidist räägib.
A samas on eelnev elu näidanud, et jalgrattast saab ikkagi väga järsku väga ääreni väga suur kopp. Kas see piir veel veidi liigub, eks see selgub sügiseks.
Üks lahedamaid rattatiire, mis ma sel aastal teinud olen ja ühtlasi ka kõige pikem oli selline:<div class="separator" style="clear: both;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjTTax3ERA6id3Ih29xgIhih_7_NTw_Hj0fvkmchYX66bwOXwgP2lsh_KznWs2oce4qEIm3tldKyXs8L047L6hvQntBnOTgMjkcqXytyePBfrOrKaeB8WYiF9pkg-hFjmtXYusaQEhc0NI3/s2240/Screenshot_20210617_110906_com.garmin.android.apps.connectmobile.jpg" style="clear: left; display: block; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em; padding: 1em 0px; text-align: center;"><img alt="" border="0" data-original-height="2240" data-original-width="1080" height="200" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjTTax3ERA6id3Ih29xgIhih_7_NTw_Hj0fvkmchYX66bwOXwgP2lsh_KznWs2oce4qEIm3tldKyXs8L047L6hvQntBnOTgMjkcqXytyePBfrOrKaeB8WYiF9pkg-hFjmtXYusaQEhc0NI3/s200/Screenshot_20210617_110906_com.garmin.android.apps.connectmobile.jpg" /></a></div><div><br /></div><div><br /></div><u><b>
Jooksnud</b></u> olen veel vähe, aga vaikselt ikka kilomeeterid koguneb. Siuke veider vorm on praegu, et joosta võiks nagu väga kaua, a tempot jälle pole ollagi ja paremaks ka pole midagi läinud esialgu justkui.
Ja kohe saabuv kuumalaine paneb jälle hävitava jalahoobi sellele, mis vaikselt kuskilt nagu hakkaks tulema. </div><div><br /></div><div><u><b>Rullsuusaga</b></u> oli hooaja esimene sõit täitsa kohe superhea. Jalg ei värisenud, tasakaal oli ja kiirus ka oli (no ikka oma kategooriates räägime, eks) ja väga kerge oli sõita kui oled talvel korralikult suusatanud.</div><div><br /></div><div><u><b>Rulluiskudega</b></u> panin ma sama uljalt ja hea enestundega Pärnu rannas ühe otsa, mis oleks peaaegu lõppenud halvasti, sest ajasin hoo nii suureks ja siis ootamatult vaatasin, et kuradi kurat, tee saab otsa ja ma ei jõudnud isegi väga mõelda, kuidas oleks kasulikum kukkuda. Et ma ilmtingimata kukun, see oli selgemast selgem, aga ma ikkagi üritasin võtta pööret millegipärast, kuigi ohutum oleks olnud otse murule välja sõita. Aga kuidagi mul õnnestus see pööre teha nii, et vastu maad ma panin ainult sõrmeotsad ja ainus kaotus oli üks murdunud küüs.</div><div><br /></div><div><u><b>Orienteerumas</b></u> olen ka paar korda käinud. Täitsa iseseisvalt ja ilma igasuguse kompassi ja muu asjata. Selle üle olen ma kõige rohkem uhke, sest ma hakkan päriselt aru saama, mis kaardil on kirjas ja need poel olnud mingid mööda tänavaid jooksuasjad vaid nagu päriselt mets. Ok, mul võtab see kõik mega palju aega ja kaks korda ikka jooksen mingis 180 kraadi vastupidises suunas, a mingil hetkel ma olen ikkagi aru saanud asjadest ja järgi pole pidanud kedagi kutsuma. Varsti hakkab omama ka kompass juba mingit mõtet, sest ma umbes hakkan taipama, misasja sellega pihta hakata.</div><div>Vot. Aja peale ja teiste inimestega võidu olen teinud ainult trennis naljaviluks asju, a kuskil stardijoonel pole käinud. Noh, oleks kui TM leht poleks maas olnud ja ma oleks saanud oma nime rattarallile kirja panna. Uimerdasime seal Pillega läbi mingi lastesõidu, saime lükrameeste käest õiendada, et kergliiklusteel kõrvuti sõitsime ja nende keskmise kiiruse ära rikkusime, a meil oli sellest absoluutselt täiesti ükskõik. </div><div><br /></div><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgx4RIYvXCWUA81J9IMh1HikqrQCPoLQVPnZ6J4923QEcz5exnFtIPKudXpWm_dJvkOKiZyMHveL9qxMJmyDZZP2VrGROv8sz5l4bCHWmtChu25SjHr9Tkxzo0J34qr54cMCc_cuJpQTNGJ/s3648/IMG_20210616_111234.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" data-original-height="3648" data-original-width="2736" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgx4RIYvXCWUA81J9IMh1HikqrQCPoLQVPnZ6J4923QEcz5exnFtIPKudXpWm_dJvkOKiZyMHveL9qxMJmyDZZP2VrGROv8sz5l4bCHWmtChu25SjHr9Tkxzo0J34qr54cMCc_cuJpQTNGJ/s320/IMG_20210616_111234.jpg" /></a></div><br /><div><br /></div><div>Ühesõnaga konditsioon on päris hea ja hakkame sättima vaikselt igast suuremateks projektideks.</div><div><br /></div><div><br /></div>chttp://www.blogger.com/profile/06851773168332398534noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-790736953271346569.post-75602054578941280222021-03-26T04:37:00.002-07:002021-03-26T04:41:17.538-07:00Lumi! Lumi!<p>Oomaigaad kui lahe talv oli preemiaks, et ma ei mäleta enam mitu niru talve sai ära kannatatud.</p><p>Eile lõpetasin suusahooaja selleks korraks, sest kergelt hakkas ilmnema väsimusemärke ja +8 kraadiga on ikka maru palav suusatada ka.</p><p>Kui isiklikumast küljest otsa vaadata suusahooajale, siis oli see paksult täis väga lahedaid hetki, radasid, kus kunagi varem suusatanud pole, kõikvõimalikke ilmaolusid ja ehedat suusarõõmu. Kui kuidagi püüda kuskile mahutada, siis temperatuuride poolest vist kõige külmem oli -17 ja kõige soojem +9, aga kõige rohkem oli ikkagi sellist lahedat -2.. -5. Kõige lähem rada, kus ma sõitsin oli Järve mets ja kõige kaugem Otepää. Järve metsas sõitsin lugematu hulk kilomeetreid, või noh ma ei viitsi neid kokku lugema hakata. Nädala sees oli seal maru vähe suusatajaid ja seetõttu oli see tükk aega mu lemmik rada.</p><p>Aga sinna vahele käisin ma kohtades, kus mitte kunagi varem ei olnud suuskadega asja olnud. Ehk siis mu isiklik suusakaart täienes selliste radadega:</p><p><b><u>Märjamaa</u></b>- sealt ma pilti ei teinudki, sest läksin sinna võistlusele ja telefon oli autos, pärast sõitsin jällegi kohe minema.</p><p><br /></p><p><table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><tbody><tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg6odKir9fx41T9JUTqPX1XPjsHomiCFSGR-jbswQyfPjhiNubhcwv8pb-Knb92TdCaNvf3H4vTqHvgnTCEirFEj0OE5nrATpo4MNgrbJOYTR97h8ZvpqUZVlIv8mN4-KQMvLK224ZoB6eX/s3648/IMG_20210214_113745.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="2736" data-original-width="3648" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg6odKir9fx41T9JUTqPX1XPjsHomiCFSGR-jbswQyfPjhiNubhcwv8pb-Knb92TdCaNvf3H4vTqHvgnTCEirFEj0OE5nrATpo4MNgrbJOYTR97h8ZvpqUZVlIv8mN4-KQMvLK224ZoB6eX/s320/IMG_20210214_113745.jpg" width="320" /></a></td></tr><tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><b><u>Pirgu </u></b></td></tr></tbody></table><br /></p><p><b><u>Rapla</u></b>- ka sealt jäi pilt tegemata, sest oli pime ja külm ja lihtsalt ei tulnud pähe</p><p><table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: left; margin-right: 1em; text-align: left;"><tbody><tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEh7B9ALEsBQk9yAtr-B-CJul4GBqYWR-K44q74ZBUJiHX2wsIEs_bcsv484oqbTrtNmYoSDCkBlsXHZY1ktCTsoF7BWKBFd30RH5o2jGQ9dp4z-kyRUSpzPmgJyslTeQ5ZVJfInCgky3JeG/s3648/IMG_20210107_093528.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="3648" data-original-width="2736" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEh7B9ALEsBQk9yAtr-B-CJul4GBqYWR-K44q74ZBUJiHX2wsIEs_bcsv484oqbTrtNmYoSDCkBlsXHZY1ktCTsoF7BWKBFd30RH5o2jGQ9dp4z-kyRUSpzPmgJyslTeQ5ZVJfInCgky3JeG/s320/IMG_20210107_093528.jpg" /></a></td></tr><tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><b><u>Jüri</u></b><br /><br /></td></tr></tbody></table><br /></p><p><br /><table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><tbody><tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgrKlXYHyTmK9fvGRUBCZeRydE8_H_i2VAC_CZMb7VbIzVrIcXgZ3p3AXv38FkvQPRe1w4TTZNSC9ynucrKRrUriiRBHrUDOC-QKWUW_bysJ2hMa9ARbcz-jrkGZ6CGl6QLvAzdcmtsaPf3/s3648/IMG_20210224_111529.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="3648" data-original-width="2736" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgrKlXYHyTmK9fvGRUBCZeRydE8_H_i2VAC_CZMb7VbIzVrIcXgZ3p3AXv38FkvQPRe1w4TTZNSC9ynucrKRrUriiRBHrUDOC-QKWUW_bysJ2hMa9ARbcz-jrkGZ6CGl6QLvAzdcmtsaPf3/s320/IMG_20210224_111529.jpg" /></a></td></tr><tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><b><u>Saku</u></b> </td></tr></tbody></table></p><p><br /><table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: left;"><tbody><tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEi24k6kLLG4M3MoIIrSHV30jdn_0SxUujc9YovzIVsn2deEZp27C6ASgGvtx3Cghtt5G9Rw6C1VyIUDY6a-xQA8hVCNEbPgcQGFva0585I1_fNNDRfn941YchgfGlRN99VvrsvjL1pFktx6/s3648/IMG_20210206_125614.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="3648" data-original-width="2736" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEi24k6kLLG4M3MoIIrSHV30jdn_0SxUujc9YovzIVsn2deEZp27C6ASgGvtx3Cghtt5G9Rw6C1VyIUDY6a-xQA8hVCNEbPgcQGFva0585I1_fNNDRfn941YchgfGlRN99VvrsvjL1pFktx6/s320/IMG_20210206_125614.jpg" /></a></td></tr><tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><b><u>Keila</u></b></td></tr></tbody></table><br /></p><p><br /><table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><tbody><tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg42wIOiRgKybHunH1uSmhLyGbzdAH2nXf46bEXNcT24AEXmaZ5B-dqgfXugEj3v5zo2JXfMpu72rQaAw20JTSSzNRHM3Rx_o4hjUty6W5e-JqbZmWfGBA-BCy7aiSZ1OK5rRxwz4Q91F3D/s3648/IMG_20210227_114000.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="3648" data-original-width="2736" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg42wIOiRgKybHunH1uSmhLyGbzdAH2nXf46bEXNcT24AEXmaZ5B-dqgfXugEj3v5zo2JXfMpu72rQaAw20JTSSzNRHM3Rx_o4hjUty6W5e-JqbZmWfGBA-BCy7aiSZ1OK5rRxwz4Q91F3D/s320/IMG_20210227_114000.jpg" /></a></td></tr><tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><b><u>Hiiumaa </u> </b>Paluküla suusasõit, <br />14 km uisku, sain seal 4. koha. Ülitore reis oli<br /></td></tr></tbody></table><br /></p><p><br /><table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: left; margin-right: 1em; text-align: left;"><tbody><tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjaykHRQpj1P9pYyQvi00BKAme8_Eoo5VEYmCHYLZ2xabFO4B6AckK4LgQxXUErWQIQfGjdTcYIpSFtzpWe486vDr4P5zsjs3s2VkGYkHPv3AdPlUNxYsyRVmo6NU7EBWBDbsA-vCN2iOKM/s2048/155241462_274464857378899_7236370713022646537_n.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="2048" data-original-width="1536" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjaykHRQpj1P9pYyQvi00BKAme8_Eoo5VEYmCHYLZ2xabFO4B6AckK4LgQxXUErWQIQfGjdTcYIpSFtzpWe486vDr4P5zsjs3s2VkGYkHPv3AdPlUNxYsyRVmo6NU7EBWBDbsA-vCN2iOKM/s320/155241462_274464857378899_7236370713022646537_n.jpg" /></a></td></tr><tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><b><u>Palivere</u></b></td></tr></tbody></table><br /></p><div><table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: right;"><tbody><tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjinpf4D8wTEVBmmW8TqPLkzagspxOxw_2Mgh6unmf0iBfARgAP7cSgEpwdrpuVpuCF8PZOPGno1WVnwmItmlMy07sjMCHb8UvMSIFXhrjPACJcoOfDuHKAxzS-3djol8LR17XtSqQzH-aj/s3648/IMG_20210321_114550.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="3648" data-original-width="2736" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjinpf4D8wTEVBmmW8TqPLkzagspxOxw_2Mgh6unmf0iBfARgAP7cSgEpwdrpuVpuCF8PZOPGno1WVnwmItmlMy07sjMCHb8UvMSIFXhrjPACJcoOfDuHKAxzS-3djol8LR17XtSqQzH-aj/s320/IMG_20210321_114550.jpg" /></a></td></tr><tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><b><u>suvila :)</u></b><br /><br /></td></tr></tbody></table><br /></div><br /><br /><br /><table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: left; margin-right: 1em; text-align: left;"><tbody><tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg3iBKyE0ie4yraVJiGmZ9FO6qKjG1uXIC0GWGkjOWL7S5wNHwJDfqYNwBuBAVaydmk4FsipHaeIZQmv3TpkrIF_GoU-yC6jyg61QZH0e48SXt_hdXamEzHyZe3atGFceuh70ND1zrGl4PA/s3648/IMG_20210312_134230.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="3648" data-original-width="2736" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg3iBKyE0ie4yraVJiGmZ9FO6qKjG1uXIC0GWGkjOWL7S5wNHwJDfqYNwBuBAVaydmk4FsipHaeIZQmv3TpkrIF_GoU-yC6jyg61QZH0e48SXt_hdXamEzHyZe3atGFceuh70ND1zrGl4PA/s320/IMG_20210312_134230.jpg" /></a></td></tr><tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><b><u>klassika :)</u> </b></td></tr></tbody></table><br /><br /><p><br /></p><br /><table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><tbody><tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgcVA5wPwpvEywS9SC-BYqWn_ti90Rny0oymjvkVbWqJPj6-tYbI3NFBw4N8Nt1XkCZ_cQZtzgeYc_VIEq0bLqRWR1uC84mwB4QxOPrNWUoDySMwNR59Jngs5mxxcMmZFOwFRMCCYQjLcdM/s2048/IMG_20210324_142627.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="2048" data-original-width="1536" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgcVA5wPwpvEywS9SC-BYqWn_ti90Rny0oymjvkVbWqJPj6-tYbI3NFBw4N8Nt1XkCZ_cQZtzgeYc_VIEq0bLqRWR1uC84mwB4QxOPrNWUoDySMwNR59Jngs5mxxcMmZFOwFRMCCYQjLcdM/s320/IMG_20210324_142627.jpg" /></a></td></tr><tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><b><u>Kolgaküla</u></b><br /><br /></td></tr></tbody></table>Ja siis ükskord me sõitsime täiesti suusakauge sõbrannaga niisama Sütiste pargis puude vahel ja lobisesime maast ja ilmast.<br /><p>No ja siis veel need rajad, kus varem ka suusad maha on pandud ehk siis Nõmme ülemine, Nõmme alumine, Nõmme Harkuga, Harku ilma Nõmmeta, Pirita, Elva, Otepää, Alutaguse, Valgehobusemäe. Mõedaku, Jõulumäe. Vist sai kõik kirja.</p><p>Ja siis kõik need eksklusiivsed trennikaaslased, kes muidu kogu aeg suusatamist vihkavad ja need ikka ka, kes armastavad. Suusapisikut sai igatahes külvatud kamaluga siia- ja sinnapoole ja selles suhtes oli küll lahe talv.</p><p><b><u>Maratonidest rääkides</u></b>- sõitsin ühe maratoni, kohe kõige esimese Viru. Kuna mul viimased 4 km andis seal vana hea sidekirme tunda, siis ma finišiks otsusatsin juba ära, et ei tee rohkem maratone enne kui märtsis. Ja ma ei teinud ka. Märtsis jällegi jäid kõik maratonid ära. Eelnevast tulenevalt sai terve hooaeg läbitud vigastusteta ja suhteliselt mõistlikult, ma ütleks.</p><p>Aga et isu ei kaoks, elu liiga igavaks ei läheks ja silm ikka säraks, mõtlesin, et teen naljapärast ära <b><u>Raplamaa suusasarja</u></b>, mis pidi koosnema viiest võistlusest, millest päriselt toimus kolm: Märjamaal 6,3km uisku, siis Pirgus 7,6 km klassikat ja Raplas sprint. Novot seal sai nalja kõvasti, sest esimest korda elus suusatasin eraldistardist ja <i><u>Märjamaal</u></i> esimese saja meetriga sõitsin ennast täiesti sodiks, ülejäänud maa lihtsalt kuidagi kulgesin finišini keppide najal. <i><u>Klassika</u></i> läks vähe paremini, kuigi seal jällegi tekkis rajal olukord, kus pidin ootama konkurenti järgi hüüdmiskaugusesse, et teada saada, kumbalt poolt rada läheb. <u><i>Sprint</i></u> vääriks muidugi omaette postitust, sest see alles oli midagi. Esiteks oli mingi suvaline tööpäeva õhtu, väljas oli 15 kraadi külma, pime ja kuna väga palju varem ei õnnestunud töölt ära hiilida, siis ei olnud ka aega enne seda rada läbi sõita. Ehk siis eraldistardist 1,7 km (mis juhendis oli vist mingi 1,1 või 1,3), mis tundus nii õudselt pikk, et ma vahepeal kahtlesin, kas ma mingit valet rada ei sõida. Aga ei sõitnud. See pimedas võõral rajal täiskiirusega sprntimine oli üsnagi adrenaliinirikas, kuigi rada ei olnud raske. Siis selgus, et osalejaid oli nii palju, et tuleb finaal ja tuli see finaal ka ära sõita siis. Jätkuvalt oli -15 kraadi ja kahe stardi vahe mingi 40 minutit vist ja nii õudselt külm oli. Noh, kui sa muidu sõidad ikkagi maratoni, siis sprindifinaalis tahaks ikka võtta rahulikult koha tagareas ja tõsta kepid üles, et kõik minema läheks ja saaks rahulikult tulla sealt :) Aga tuli võtta ikkagi joonele ja vajutada nagu kannatas. Sprindijalga mul jätkus täpselt kuni tõusuni (mis oli umbes 300 meetrit), seal kõik kadusid eest, aga ma sain aru, et kui see tõus oleks tulnud natuke hiljem, siis ma oleks ikkagi tõusuni jõudnud tempos püsida. Ehk siis nõrgad kohad joonistusid üsna reljeefselt välja selles sarjas. Aga siis peatas valitsus võistlushooaja ja nüüd see on kõik pooleli, ilmselt nii ka jääb. Selles mõttes on kahju, et just pikad distantsid ja raskemad profiilid jäid ära, mida oleks tahtnud rohkemgi sõita. Hetke seisuga olen ma sarja kokkuvõttes vanade naiste arvestuses 3. kohal ja juhendi järgi peaks mulle see 3. koht ka jääma. Juhei!</p><p>Aa, ja siis märtsis tuli meile Pillega pähe siuke mõte, et teeks kaasa ühe virtuaalse challenge, ehk siis suusataks <b><u>5. märtsist 3. aprillini 220 km</u></b>, mis alguses tundus täitsa okei, sest keskmiselt tegi see umbes 8 km päevas ja kui üks päev vahele jätta, on ka nagu okei. Aga siis läks järsku kohe jõle soojaks ja tuli hakata varuga ette sõitma, et lume peal ikka jõuaks ära teha. Ja andis ikka kangutada :) Eilseks jäi mul veel 19 km sõita ja läksin veits varem töölt ära, et see korraga ära sõita. Karistuseks töölt varem ära hiilimise eest oli esimene tund aega väga palav ja raske. Sõitsin mütsi ja kinnasteta, aga ikka higi tilkus suusale. Aga siis läks päike looja ja viimane kümps läks lahedalt ja mõnuga. Päris viimased 2 km kütsin veel võidu kahe tuttava tüdrukuga ja siis saigi kõik.</p><p>Ühesõnaga nautisin täiega kõiki 650 kilomeetrit. Osad olid ikkagi natuke armsamad kui teised.</p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><iframe allowfullscreen='allowfullscreen' webkitallowfullscreen='webkitallowfullscreen' mozallowfullscreen='mozallowfullscreen' width='320' height='266' src='https://www.blogger.com/video.g?token=AD6v5dw2KD3yIpJzVZYOfyx1h58vpJLe8PkJ5--JIc3Jmy70jgCEnmZuaUz-jrpn7DgHYiMbSPnaQSMHArU7cob7Vw' class='b-hbp-video b-uploaded' frameborder='0'></iframe></div><br /><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><br /></div><br /><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><br /></div><br />chttp://www.blogger.com/profile/06851773168332398534noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-790736953271346569.post-4054255535283891582020-10-05T07:16:00.001-07:002021-04-13T04:17:32.796-07:00Tartu<p> Nii. :)</p><p>Millegipärast oli mul väga vaja joosta esimene jooks just täpselt seal, kus ma jala ära lõhkusin ehk siis niimoodi vaba käega Tammsaarele viidates: mida inimene teeb, kui ta on kaotanud sihi- läheb tagasi algusesse. No esialgses ideaalses plaanis muidugi oli see umbes nii, et ühtlasi võiks joosta ka 10 km isikliku rekordi. Vähemalt sellise kontseptsiooniga ma spetsiaalselt harjutama hakkasin.</p><p>Kui algusest peale hakata, siis jooksuplaani lasin teha endale 31.augustil, sest siis mul tuli järsku tunne, et nüüd või mitte iialgi. Esimese nädala lõpus tegin esimese pikema jooksu ja see oli nii vaevaline, et mõtlesin, et aisajumal, kuskohast see pool tundi aega küll maha peaks tulema ja täitsa ulme, et ma üldse nii kiiresti kunagi joosta olen jõudnud. Aga samas jalg elas selle ilusti üle, nii et treenisin edasi ja eesmärgi tõmbasin natuke allapoole, et üritaks joosta 59.59, kuigi ma sain aru küll, et see ka eriti reaalne ei olnud, a no see oli piisavalt hea eesmärk, et kannatas kõik trennid ära teha ilusti ja sundis ikkagi pingutama.</p><p>Kolmandal nädalal tegin ühe sellise trenni, kus hüppasin ja jooksin treppidelt üles ja alla ja seal sain veelkord kinnitust, et põhiline vigastus on ikkagi mu peas ja kui ma haigele jalale ei mõtle, siis võin ma teha igasuguseid asju. Sain hüpata edaspidi ja tagurpidi ja üks külg ees ja teine külg ees ja mitte midagi ära ei lagunenud. Paar päeva hiljem sain lõpuks joostud ka esimest korda ühe kilomeetri alla 6 minuti, ok see oli 5.58, aga ikkagi alla 6! Samas kolmanda nädala pikk jooks oli jälle selline, et mitte mingit märki sellest, et võiks ligilähedalegi tunnile joosta, minu arust küll ei olnud.</p><p>Neljandal nädalal jooksin ühes trennis juba kolm kilomeetrit alla 6 minuti, a need olid niimoodi ühe kaupa ja pikkade pausidega, samal ajal silmad pahupidi õhku ahmides. Päris 200 pulss ei olnud, a üle 190 oli küll korduvalt :) Ja selle teadmisega ma Tartusse läksingi, sest aeg sai otsa. No, et ma tunniga ei jõua, see oli selge, aga kui palju üle läheb, see oli enda jaoks küll huvitav. Samas oli neljandal nädalal ka üks siuke trenn, kus ma oma arust jooksin mõned kiirendused, aga kuna jalg oli nii kange mingist eelmisest trennist, siis see oli täpselt nagu et vajutad lülitit, aga midagi ei juhtu. Nii et kogu aeg alla-üles virrvarr ja see lõi suure pildi täitsa segi.</p><p>Esimest korda mõtlesin ma kaks päeva enne starti, et a mis siis saab, kui läheb samamoodi kui eelmine kord, aga ma lõpuni seda mõtet ei mõelnud. Stardieelsel hommikul käisin ma hommikul kl 7 jooksmas ja tagasi tulles esimest korda oli mul jalg valus üle pika aja. Siis mul ikkagi kergelt hakkas sees keerama ja terve see viimane päev ma üritasin aru saada, kas mul päriselt ka jalg valutab või mul on lihtsalt närvid läbi.</p><p><br /></p><p><b><u>Tartu.</u></b> </p><p>Tartusse jõudsime kohale 2 tundi enne starti, mis oli iseenesest tore kuna ma kogemata olin õele kirjutanud, et ta tuleks mulle kl 13 finišisse vastu, sealjuures mainimata, et start on kl 14 :) Ühesõnaga sai seal lobisetud ja kaasa elatud ja ei olnud aega igasugu lollusi eriti kokku mõelda. Mul oli tehtud strateegiline plaan, et jooksen esimesed 2km ajaga 6.30/km ja siis kus alles vajutan seal silla peal, kus linna poole tagasi keerab. Tegelikult jooksin ikkagi esimesed 2 km 6.00 enamvähem, sest kõik oli okei ja niigi oli tunne, et on varu küll veel. Nooh.. see Annelinna sild oli ka tegelikult alles 4,5 km peal, kuigi minu arust on ta varem küll eespool olnud, aga no hea küll siis. Sealt tagasi keerates ma sain aru, et ega juurde panna pole tegelikult tuhkagi. 5 km märgi juures näitas kell 30.01 ja siis ma hakkasin ootama seda kohta, kus ma päriselt enam ei jõua. See koht tuli umbes 6 km juures. Päris sellist hetke ei olnud, et kohe üldse enam ei jõudnud, aga tunni aja graafik libises käest ja edasi oli juba täitsa stressivaba jooks. Muidugi ma jälle mäletasin, et sealt pöörde kohast on ainult sile maa, sest rada läheb ju jõe äärest. Tegelikult seal ikka tõusis nii, et vähe polnud ja iga meeter ülespoole joonistas selle hõreda jooksuvormi reljeefselt välja. See on nii imelik, et tõusud ununevad.</p><p>Igatahes jõudsin ma joosta lõpuni, kell näitas 1.02 ja kõik jäi terveks. Jess! :) Siit on hea edasi minna, ainult et hetkel mul puudub visioon, et kuidas ja kuhu siis täpsemalt. </p><p><br /></p>chttp://www.blogger.com/profile/06851773168332398534noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-790736953271346569.post-9899489650972062042020-09-22T00:44:00.000-07:002020-09-22T00:44:34.437-07:00Juunijuuliaugust<p>Kui vahepeal ei olnud nagu üldse kirjutamise vaimu peal, siis nüüd pole tükk aega keegi survestanud ja on kuidagi jälle siuke tunne, et täitsa tahaks kohe kirjutada. Nagu üks tuttav keka õps ütles, et kui ta tahab, et lapsed teeksid mingi kiire spurdi, siis ütleb, et jookske sinna postini rahulikult, kiiresti pole vaja. Siis on kindel, et läheb võidu spurtimiseks. Novat inimene tahab teha ikkagi nii nagu tahab, mitte nii nagu peab või keegi ütleb, et võiks.</p><p>Üsna omapärane aasta on olnud. Kui mingeid mahlakamaid ja sealjuures presenteerimist kannatavaid palasid välja otsima hakata, siis ühtteist siiski leiab ka.</p><p>Nii. Jaanuaris tegime me sõbrannaga ekspromt nädalalõpu <b><u>Vuokatti suusatama</u></b> kuna lund ei tulnud vaatamata suurtele posimistele ja loitsudele millimeetritki ja inimene peab ikkagi suusatama saama, kui tal on vaja. Koroonat ei olnud siis küll veel leiutatud, aga ma jäin enne seda reisi mingisugusesse pre-koroonasse ja põhimõtteliselt hooaja ainus normaalsel lumel suusatamine oli selline suusakeppide najal haigena tuigerdamine meeldivalt soliidsetes miinuskraadides. Siis kui Eestis tuli maha lumi lõpuks kolmeks päevaks, olin ma parasjagu Pariisis hoopis ja sain pooltelt sõpradelt lumest ja suuskadest südamekeste ja kahjurõõmsate allkirjadega pilte kümnete kaupa. Nii nunnu. Noh ja siis tuli koroona, mis jättis ära mu ainsa kindlalt planeeritud suusamaratoni. Ühesõnaga suusahooaeg sai ikkagi olla hullem kui kunagi varem, kuigi seda oli peaaegu võimatu uskuda.</p><p>Koroona ajal hakkasin ma hästi ettevaatlikult tütrega jooksmas käima ja võimlesime tublisti, sest tundus ikkagi üsna debiilne täiesti tervena 24/7 korteris passida. Vaevalt jõudsin mingisse enamvähem minimaalsesse jooksuvormi, kui jalg hakkas tunda andma, mille peale ma ehmatasin kaameks ja rohkem ei jooksnud meetritki, a no siis oli juba soe ja valge ja muud trennid ka avatud, nii et sai sujuvalt vahetada ühe ala teise vastu välja. </p><p>Suvel tegin igasuguseid asju, s<b>ealjuures sõitsin ma esimest korda sel aastal rattaga 1000 km</b>. 1000 jah, mitte 100, minestage nüüd, vat. Kusjuures ma sõitsin mingi virtuaalse rattaralli lühema distantsi ära ja lisaks käisin esimest korda elus rattamatkal Lõuna-Eestis, kus ma uhasin Haanjas 340 kiltsa rattaga. Rattamatk ise nõuaks tegelikult eraldi postitust, aga noh las best of jääb ikkagi kuskile õlle kõrvale, eks :). Igatahes ei kukkunud ma Haanjas ennast rattaga sodiks ja ma sõitsin sealt mägedest 50 kiltsa tunnis alla nagu naksti. Küll aga kukkusin ma Meenikunno rabas, kus ma sõitsin esiratta laudteel kahe laua vahele kinni ja lendasin üle lenksude näoli pehme sambla peale. See, kes mu seljataga sõitis, ütles, et olevat olnud 10 punkti vääriline kukkumine ja et kui ta kunagi elus peaks kukkuma rattaga, siis ta tahaks just samamoodi kukkuda.</p><p>Sellegipoolest pidin ma pärast natuke jalga ravima ja seoses sellega pidin tegema ümber augusti plaanid kõik. Alguses ma plaanisin ikkagi Bontidega sõita Tartus 42 km rulluisumaratoni, a pidin selle korrigeerima ümber rullsuuskadeks ja sõitsin hoopis Saku tee peal, kus asfalt on sile ja tõuse pole. Metsik teipimine eelnes sellele üritusele, a läbi ma selle ikkagi lükkasin, kuigi väljas oli mingi 30 kraadi kuuma ja kõik meie joogipudelid varastati ära. Vahepeal istusime ikkagi pingil ka mõlemas sirge otsas ja puhkasime jalgu. Selles mõttes see virtuaalvõistlus on ikka jama ja pool asja on puudu. Paraku just see pool, mis elevust ja emotsiooni tekitab, niisama trenn on ikka trenn. Medali üle ei tundnud ma vähimatki rõõmu. Mõtlesin, et rohkem neid virtuaalasju ei tee. Sama hästi võiks niisama stopperiga metsas trenni teha ja trenni lõpus 20 euri prügikasti visata.</p><p>Praegu mul on tunne, et ma olen leidnud mingid salarelvad, kuidas jalg koormusele vastu peab. Või noh, tegemist on spordi mõttes siiski aabitsatõdedega, milleni jõudmine on mul väga keerulisi ja valusaid teid pidi läinud. Põhiline pusimine on just näiliselt kõige lihtsamate asjade kallal. Kõige suurem probleem ongi, et pole aega ja pole kannatust. A samas ma olen aru saanud, et mõlemad on kuskilt ikkagi leitavad hea tahtmise korral. Töö käib.</p><br /><p><br /></p>chttp://www.blogger.com/profile/06851773168332398534noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-790736953271346569.post-13805877237196268642020-09-11T02:02:00.000-07:002020-09-11T02:02:46.956-07:00Heihoo! Heihoo!<br />
Oo, mingi blogi siin jõude seisab. No tõmbame tuurid üles vä?<div><br /></div><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><iframe allowfullscreen="" class="BLOG_video_class" height="266" src="https://www.youtube.com/embed/nEUOBsef_a8" width="320" youtube-src-id="nEUOBsef_a8"></iframe></div><br /><div><br />
<br /></div>chttp://www.blogger.com/profile/06851773168332398534noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-790736953271346569.post-12276743902373235532020-01-09T06:16:00.000-08:002020-01-09T06:16:20.279-08:00BT4 Hea uus aasta!Lõppenud sporsdiaasta kokkuvõte ka veel tegemata. Polegi neid numbreid väga niimoodi sel aastal vaadanud, sest ega seal õigupoolest ei olegi midagi vaadata. Fookus oli paranemisel ja selles mõttes võib aasta lugeda küll õnnestunuks. Ühtki uut vigastust ei saanud ja vanadega on hetkel hästi. Sirgjooneline järeldus võiks olla, et kui sa midagi ei tee, siis sinuga midagi hullu ei juhtu ka. Samas on raske ka midagi igavamat ette kujutada kui nukra näoga lakke vaatamine, eksole.<br />
<br />
<b>Aastal 2019 jooksukilomeetreid kokku paramparapaa.. 127! </b>:)<br />
<br />
Viimati oli mul nii kehv jooksuaasta aastal 2009, a noh, loeb ikkagi see, et aasta lõpuks ma sain joosta täitsa vabalt. Kõige rohkem kilomeetreid ehk siis 41 jooksin novembris. Jaanuar- märts null ja siis on veel neli kuud sellised, kus sai joostud 4-6 km terve kuu peale.<br />
Aga aasta lõpus ma panin ikkagi esimest korda jala joonele ja jooksin ära ühe vahetuse teatemaratonil ehk siis miski 8,4 km või mis ta oligi. Ja kui ma sinnani ei olnud aasta jooksul ühtegi kilomeetrit alla 7 minuti jooksnud, siis seal ma jooksin nii, et kopsud väljas ja kesmine kilomeeter tuli koguni 6.11. Sealjuures esimese kilomeetri jooksin isegi 5.25 ja teine kilomeeter oli ka alla 6 minuti, aga siis jõud rauges :)<br />
Kuna mul polnud aimugi, et ma suudan siiski teha nii kiireid liigutusi hetkel, tegi rõõmu küll, et polegi lugu nii kehv. Ma ei taha väga öelda, mida ma pärast seda jooksu esimesena mõtlesin. Aga ma ütlen, et kõik lihased valutasid kolm päeva pärast seda, mis ilusti reaalsusse kohe tagasi tõi.<br />
<br />
<b>Suusakilomeetreid sain kokku aastal 2019 närused 270</b>, mis võib olla ka viimase kümne aasta kõige väiksem number, aga vist siiski ei ole ka, sest kui parasjagu lund on olnud, on mul ilmtingimata midagi muud häda olnud. Samas praegu võiks muude komponentide pärast suusad vabalt suitsema tõmmata, aga ei tule seda lund ju kuskilt otsast. Detsembris ma suusatasin näiteks kokku 47 km, kõik Jõulumäel, eelmise aasta lumel ja lakkamatus vihmasajus. A noh, parem ikka kui päris null ja jube kift et inimesed viitsivad niimoodi vaeva näha ja möllata asja pärast, mis ratsionaalselt võttes kuidagi mõistlik ei ole.<br />
Ühesõnaga sellest ei ole üleüldse midagi rääkida, välja arvatud võibolla detail, et ma ei võtnud esimesel korral ühtegi suusakeppi kaasa kogemata, sest ma teadsin, et kõik mu suusad on Pärnus, a Pärnus selgus, et suusakepid kõik on jällegi Tallinnas. Kuna igas korralikus garaažis ikka midagi asenduseks leiab, siis nii ma sõitsin kellegi lapse suusakeppidega, mis olid umbes 20 cm liiga lühikesed. Oli veits imelik, aga ega eelmise aasta lume peal suusatada on iseenesest juba imelik, nii et lihtsalt oli ainult natuke rohkem imelik kui muidu oleks olnud.<br />
<b><br /></b>
<b>Rattaga sõitsin kokku 673 km</b> ja vot see omakorda on imelikum kui kõik muud imelikud asjad kokku. Aga sellest ma juba rääkisin.<br />
<br />
Ja ongi kõik. Alguses mõtlesin, et kirjutan, et olen jube palju käinud dünamilises venituses sel aastal, a kui statistikat vaatasin, selgus, et 9 korda aasta jooksul ja ei ole nagu eriti palju. Selgus, et tegelikult olen ma isegi rulluiskudega rohkem sõitmas käinud, kuigi ma ise mäletan hoopis teistpidi.<br />
<br />
Põhimõtteliselt on nüüd suusahooaeg ja mul on muidugi igasugu vahvaid plaane tehtud, natuke rohkem ja vähem hulle, aga kus kurat mu lumi on, ahh?! Ja et ei oleks liiga lihtne suusatada, kui lumi lõpuks kunagi ikkagi tulema peaks, sõin ma jõulude ajal igaks juhuks mitu kilo juurde kah suurest kurvastusest, et lund ei ole. Täpsemalt siis novembris +2 ja detsembris veel + 2. Juhhei!<br />
<br />
Kusjuures ma ei mäleta, et kogu mu suusatatud elu jooksul üldse nii mõttetut talve oleks varem olnud.<br />
Ja kui ma saaks iga kord ühe euro, kui keegi (kahju)rõõmsalt hõikab, "noh, ei suusatagi vä?" võiks varsti töölt ära tulla.<br />
<br />
<br />
<br />chttp://www.blogger.com/profile/06851773168332398534noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-790736953271346569.post-56894355349962492692019-10-07T03:59:00.000-07:002019-10-07T03:59:14.756-07:00BT3. TA OK Rogain. Vetla.Pärast kõiki neid aastaid (KUUS!!!), kui me korraga Annega pole oktoobri alguseks terved püsinud, juhtus see lõpuks siiski. Seekord olin ässitaja esimest korda mina kuna mul üks kolleeg rääkis kuidas ta läheb ja oli nii elevil sellest, et ajas metsa-isu peale. Anne eriti vast ei puigelnud ja oli kohe nõus, lihtsalt teatas, et ta ei ole trenni teinud üldse ja vist ei jõua väga kiiresti liikuda,<br />
Hästi, mõtlesin mina, ongi tore, saab rahulikult metsas jalutada. Mõeldes samal ajal, et sellist dialoogi oleme me iga kord pidanud ja siis ikka 5.30 km tempoga stardist minema pühkinud ja ikka lõpuni ära olnud metsas.<br />
Aga üllatused hakkasid juba varahommikul pihta, sest selgus, et maha on sadanud esimene lumi.<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiTju303MfnBrY5jO5NHnw7MTCq2X8tnHrylZhfsXYnryuxxagyscsx4Tzar-Mui8cTYRXMepQ1KM2jMLgSrNg1trchXDDNDmsqiz9A7PzhbxaaldFSEbaanpLjasCTJwziPJafZigNIEHb/s1600/IMG_20191005_092118.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1600" data-original-width="1200" height="200" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiTju303MfnBrY5jO5NHnw7MTCq2X8tnHrylZhfsXYnryuxxagyscsx4Tzar-Mui8cTYRXMepQ1KM2jMLgSrNg1trchXDDNDmsqiz9A7PzhbxaaldFSEbaanpLjasCTJwziPJafZigNIEHb/s200/IMG_20191005_092118.jpg" width="150" /></a></div>
Jee! :)<br />
Seega sai tehtud hooaja esimene lumeingel ja ühtlasi ka aklimatiseerutud. Anne millegipärast lumeinglit ei soovinud teha ja etteruttavalt ütlen, et ma arvan, et see vähene aklimatiseerumine saigi seekord otsustavaks.<br />
<br />
Esimene rõõm lumest asendus veidikese murega, sest taevast sadas edasi alla igasugu kahtlaseid asju, sealhulgas ka selliseid, mille kohta eesti keeles isegi õiget sõna olemas ei ole. Mis tähendas, et igal pool oli märg ja külm. Mina isiklikult ei olnud selleks üldse valmis. Kunagi ammu ma vaatasin ilmateadet. aga siis minu arust näitas kuiva ilma ja rohkem ma sellele tähelepanu ei pööranud. Õnneks päris lühikeste pükstega ei läinud :) Aga muidugi polnud mul mütsi ega kindaid ja riided olid ka kõige õhemad võimalikest.<br />
<br />
Noh. Alguses ikkagi stardist ära me jooksime, aga see ei olnud 5.30 tempo. Oli umbes 7.00 ja ma mõtlesin, et oo kui tore, selle tempoga ma mõnda aega pean vastu küll. Kohe, kui ma olin selle ära mõelnud, lendasin algatuseks metsavahel kõhuli :) Ja üsna pea ütles Anne, et nüüd ta ei viitsi rohkem joosta, millest mul oli veits kahju kuna mu enesetunne oli tegelikult väga hea. Aga edasi siis valdavalt kõndisimegi, mõned lühikesed sörgijupid tulid ainult sisse ehk siis tempo oli väga-väga rahulik. Punktid olid keerulistes kohtades ja kaht punkti otsisime päris kaua taga. Läksime valesti ja siis tagasi ja siis jälle uuesti ja.. noh, esimest korda oli mul kaasas kompass ja paar korda me suuna selle järgi paika vist isegi saime, kuigi enamus kordadest käratas Anne, et "pane ära see lollakas kompass, see on kasutu!" :) Ausõna, mina ei tea, mille järgi ta nendes kohtades orienteerus, sest mina isiklikult ei oleks mõnes kohas ka parimat fantaasiat kasutades osanud arvata, et me oleme kuskil teel (nagu ta väitis), mis võiks ka kuhugi viia (mida ta ka väitis ja mis lõpuks osutus ka õigeks). Ühtlane võsa oli mu jaoks, aga Anne meid sealt igatahes välja tõi. Umbes 3 tunni pealt vist Anne hakkas ka rääkima, et hakkame vaikselt tagasi minema. Aga kuna mul oli kõik hästi, siis ma ei võtnud seda ka eriti tõsiselt esialgu.<br />
Mul oli tegelikult täitsa tore, polnud väsinud, kuskilt ei valutanud, aastaajad vahetusid nii kiiresti, vahepeal oli ilm isegi ilus ja oli ka idüllilisi kaadreid<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
</div>
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgm4bAauWuu-zwQeqA9XsqCYv23YiEr91y-q_1sYw6NBnanxVIU6R91U0pLP35gETW629zIWGD9ObXzKDp-NMVMjNSinmwPkKhjr2XN23PlPo1xXOTpB9t_5KQAX8ExcClThI21N1pCiepO/s1600/IMG_20191005_100140.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1200" data-original-width="1600" height="240" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgm4bAauWuu-zwQeqA9XsqCYv23YiEr91y-q_1sYw6NBnanxVIU6R91U0pLP35gETW629zIWGD9ObXzKDp-NMVMjNSinmwPkKhjr2XN23PlPo1xXOTpB9t_5KQAX8ExcClThI21N1pCiepO/s320/IMG_20191005_100140.jpg" width="320" /></a></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<br /></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<br /></div>
Muidugi oli ainult jõlä külm, sest ega see lumi igalt poolt ära ei sulanudki, vahepeal sadas seda isegi juurde, see tähendas, et puude otsast muudkui tuli teda alla ja niitmata heinapõlde ületades oli ka kõike muud kui palav. Vahepeal ma jooksin veel täiega sisse okastraati, mis oli oi kui kibe ja äestas 20 cm nahka sääreluult, siis natukeseks võtsime tempot veel maja ja siis mul hakkas ikka juba korralikult külm, mis pärast kaht korda jõe läbimist (umbes poole reide oli vesi) millegipärast taandus. Annel oli veel külmem, lisaks tekkisid veel mõned hädad ja nii me esimest korda elus otsustasime, et lähme lihtsalt ära. Hea küll, Anne otsustas, mina siiski lahkusin areenilt pisukese kahjutundega, sest ma oleks tahtnud ikkagi lõpuni metsas olla, samas survestama ka ei hakanud, sest ei tahtnud vastutust võtta ja olukord tundus mõttetult riskantne.<br />
<br />
Olime metsas 5 tundi ja tagasi vaadates on sellel muidugi rohkem positiivseid kui negatiivseid külgi. Esiteks 5 tundi on meeldivalt paras aeg, et pole vaja pikalt taastuda sellest, teiseks oli ikkagi külm ja hetekel hoian veits hinge ikkagi kinni, et ei jääks haigeks, 8 tunniga sellises tempos (ja krt nii nagla riietusega) oleks see olnud ilmselt vältimatu. Jutud said räägitud ja aju sai veits hapnikku peale, nii et kokkuvõttes on kõik hästi. Läbisime 22.5 km, valdavalt võsas, aega läks 4.57 ja mu keskmine pulss oli 118, mis siinkohal ei ole märk üliheast vormist vaid pigem sellest, et oligi päriselt külm.<br />
Vot.<br />
Nüüd võiks seda lund natuke rohkem peale visata.<br />
<br />
<br />chttp://www.blogger.com/profile/06851773168332398534noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-790736953271346569.post-786297517862308862019-09-18T05:54:00.000-07:002019-09-18T06:10:31.746-07:00BT2 ehk TRM 40Kuna ma juba ratta ostsin, siis loomuliku jätkuna sai ässitajate tagantõhutusel kirja pandud ka Tartu rattamaratonile. Ma regasin sinna umbes 3 päeva enne toimumist, olles eelnevalt valmis saanud keerulise logistilise plaaniga, skeemitades ja leppides igast asju kokku. Ja nii kui ma "maksma" nupu ära vajutasin, hakkas igasugu imelikke asju juhtuma, mis kõik mu eelnevalt läbimõeldud plaanid ära rikkusid. Aga keskendudes asjadele, mis vaatamata kõigele ikkagi juhtusid, kihutasin pühapäeval otse kodust starti.<br />
<br />
Otepää staadionile jõudes istusime veits aega autos ja ootasime, et vihm jääks vähe hõredamaks ja saaks numbri ära tuua. Mingil hetkel see juhtuski ja väljas oli ikka nii ebameeldiv, et tõsimeeli arutasime, et läheks hoopis Aurasse või siis Tartusse sünnipäevale ja pugiks mõnusasti kooki. A lõpuks jõudsime otsuseni, et sõidame 10 km ära ja kui on ikka jälk, siis keerame ümber ja tuleme tagasi.<br />
<br />
Startisin kuskilt eelviimasest reast ja Heikki hüüdis seljatagant, et <b>kui on sitt, siis sõida otse läbi!</b> Ja kõik see 40 km ma seda püüdsin ka teha, sest suuremas osas ainult sitt seal oligi :)<br />
Alguses nagu ei osanud kartagi, et see rada nii kehv on, mõtlesin, et kui saab selle heinamaa sealt läbitud, siis hakkan kihutama, ühtlasi mõtlesin, et Heikki teeb tempot ja sõidan ta tuules kuskile 2 tunni lähedale. Aga tühjagi, pärast heinamaad hakkas üks suur ja lõpmatu raskesti läbitav mülgas, mis minusuguse suurepärase rattasõitja jaoks oli ikkagi enneolematu ja käsitlematu kogemus. Kuidas pagan sa sõidad seal, kui sa ainult linnavahel ja siledal teel sõitnud oled, ahh?<br />
10. km vaheajapunktis näitas kell 50 minutit stardist ja ma mõtlesin, et issand, siin läheb neli tundi niimoodi ju! Teine 10km oli kõige lõbusam ja seal ma ikkagi püüdsin sõita natuke kiiremini, isegi laskumisel lasin pidurid lahti ja kiirus läks üle 40, kuigi see kruusatee seal oli mõnusalt treppis ja käed olid krampis varsti laskumistest. Kolmas 10 km oli vist olude mõttes kõige kehvem, seal tuli ikka rattaga vahepeal jalutada pikki lõike ja samal ajal jälgida, et jalanõud kinni ei jääks mülkasse. Ja viimane 10 oli vist natuke parem, aga siis ma väsisin ära ja kuigi ma plaanisin teha lõpuspurdi, keerasin viimasel kahel kilomeetril muudkui käike allapoole ega jõudnud kuhugi spurtida.<br />
Ja aega läks veits üle 3 tunni ehk siis täpselt tund kauem kui ma olin nagu arvestanud :)<br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEipF1SOLidENfsEheqNZvVXLYuPNYpN4ntsPwusVcsRtfaK7CO23GZWHVIRkeYuJwQAlSjuoOc4NId6nEInLHw8FcdmD0vtiOJERngsHYx_bVYtD6DGYtAcz6d_kSO_ExxdvhDqKbDIYbIW/s1600/sportfoto_2019-09-15_22_Tartu_Rattamaraton_113310.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1067" data-original-width="1600" height="133" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEipF1SOLidENfsEheqNZvVXLYuPNYpN4ntsPwusVcsRtfaK7CO23GZWHVIRkeYuJwQAlSjuoOc4NId6nEInLHw8FcdmD0vtiOJERngsHYx_bVYtD6DGYtAcz6d_kSO_ExxdvhDqKbDIYbIW/s200/sportfoto_2019-09-15_22_Tartu_Rattamaraton_113310.jpg" width="200" /></a></div>
Üldiselt ma pean ikkagi ütlema, et kaht asja, mis tavaliselt rattasõidu ajal on, seekord tõesti ei olnud: <b>palav ei olnud ja igav ka ei olnud!</b> Ja oli kohe päris lahe ja huvitav. Jälgisin, mismoodi inimesed sõitsid, kuidas kukuti külili vasakul ja paremal. Hoidsin silmad lahti, jälgisin mängu, sain päris kiiresti aru, kust on parem sõita ja kuhu ei maksa väga trügida. Õppisin, õppisin.. :) Ma ise kordagi külge maha ei pannud. Oma ratta vastu koperdasin paar korda küll kui oli vaja kõndima hakata. Tõenäoliselt sellest on mul mingid arusaamatult suured sinikad, sest mingeid muid intsidente minuga ei juhtunud.<br />
<br />
Ajaa, mööda ma sain väga palju sõita ja võibolla mul sellepärast on ka selline hea emotsioon. Vaatasin, et koht on ka ilusti paranenud iga vaheajapuntiga, kuigi ma lasin viimase kilomeetriga vist 10 inimest mööda uuesti. Lisaks sain ma aru, et ma olen endale kogemata ja sõprade abiga päris hea ratta ostnud.<br />
Ühesõnaga tegelikult oli täitsa tore! :)<br />
<br />chttp://www.blogger.com/profile/06851773168332398534noreply@blogger.com2tag:blogger.com,1999:blog-790736953271346569.post-27833945315588319262019-09-09T06:49:00.001-07:002019-09-09T07:16:34.258-07:00Boonusträkk. Ehk mida ma siis suvel teginHellõu!<br />
Publiku tungival soovil lisalugu ehk kas ma päriselt ka ei jookse ja misasja ma siis teen ja et ma võiksin ikkagi kirjutada, isegi kui mul pole millestki kirjutada. Novat jah eksole.<br />
<br />
Alustuseks ütlen kohe ära, et terve suve peale kokku olen ma jooksnud umbes 52 närust kilomeetrit ja mul ei olnud ka sellist tunnet, justkui peaks väga jooksma. Ja õudselt mõnus suvi oli kuna mingit maratonisurvet ei olnud. Paranesin rahulikult vigastusest, liigutasin natuke, tegin kodus remonti, kohtusin meeldivate inimestega, veetsin toredasti aega ja tõmbasin töökoormust ka alla kõvasti, et natuke hinge tõmmata ja kohe siis uue lauluga üle võlli kütma hakata.<br />
<br />
Jalg paraneski korralikult ära 10 kuuga nagu alguses EMOs kohe öeldi. Ma poleks seda oma kõige halvemas unenäos ka uskunud, et päriselt nii ongi. Noh, tehniliselt paranes see võibolla ära siiski 6 või 7 kuuga, ülejäänud aeg oli selline psühholoogiline hirmust vabanemine, et issand, kohe läheb kõik katki ja appi ma ei julge jalga maha panna korralikult.<br />
<br />
Orienteerumas olen käinud lapsega ka suve jooksul vist 9 korda nagu kokku sai loetud ja on olnud väga tore. Alustasime sinisest rajast ja poole hooaja peal kolisime üle rohelisele rajale. Tallinnas saab orienteeruda esmaspäevast neljapäevani iga päev, terve suvi ja meie valik lähtuski sellest, mis koha poolest oli enamvähem meeldiv ja ilm pidi ka ilus olema. Lapsele meeldib metsas rohkem, aga metsas peab jällegi jagama asjast palju rohkem ja nii oleme rohkem siiski linnaorienteerumisi teinud. No lihtne on, kui kaardi ühes ääres on meri või raudtee :D<br />
<br />
Ehk siis lühiresümee on, et suve lõpuks olen ma <b>terve, aga selle eest jube kehvas vormis</b>. Ehkki mitte enam nii kehvas kui kuu aega tagasi, kui ma mingi paari päeva jooksul kaks korda olin sunnitud fikseerima kui jube allakäik minuga toimunud on. Esimene kord ma jooksin ühes trennis koos teiste inimestega samas tempos, millises ma eelmisel aastal tegin selliseid kergeid sörke ja mu pulss oli seekord stabiilselt 187. Ehk siis korralik võistlus :) Ja teine kord oli rullsuusatrennis, kui vile peale koos teistega kihutama pidi. Faakk. Ma arvan, et see oli mu selle suve kõige halvem hetk üldse :) Teisest küljest mulle jälle meeldib, kui põhjus-tagajärg seos on loogilised. No et kui sa ei tee trenni, siis sa ei jõua ka. Selles mõttes on jälle kõik lihtne ja õige. Võibolla selliste pikkade vigastuste suurim väärtus ongi see, et õpid mitte võrdlema vaid võtma asju nii nagu nad parasjagu on.<br />
<br />
Nii. Aga aasta spordiuudis on see, et murdusin lõpuks surve all, ostsin endale jalgratta ja olen sõitnud oma maailmarekordi laia kaarega üle. Hetkel peaks olema 605 km ja see ületab mu senise hooajareksi rohkem kui kaks korda.<br />
<table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: right; margin-left: 1em; text-align: right;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhaA1UnBEMOH-xGoyvlBWizb-_n8FvEfaKeDUP2sHZQRYL6hyTy94Rg5DPXnHpHGgDPOPiFn6NrGMYesDXy8e2Os1-rQGkBzVPvP1x58-MaFzrVoA-1ipQF7tdwhmgRtr5YUsY_zrZxbPda/s1600/IMG_20190618_180630.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="1200" data-original-width="1600" height="150" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhaA1UnBEMOH-xGoyvlBWizb-_n8FvEfaKeDUP2sHZQRYL6hyTy94Rg5DPXnHpHGgDPOPiFn6NrGMYesDXy8e2Os1-rQGkBzVPvP1x58-MaFzrVoA-1ipQF7tdwhmgRtr5YUsY_zrZxbPda/s200/IMG_20190618_180630.jpg" width="200" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><i>kõige esimene pilt rattast</i></td></tr>
</tbody></table>
<b>Mul on olnud paar päris vahvat rattasõitu, mida ma olen päriselt ka nautinud </b>ja minu suhted rattaga on paranenud veidike. Kohe on tekkinud ka mingid uued probleemid, mida ma varem pole märganud. Nimelt kurvides olen ma väga koba ja teiseks lendavad igasugu putukad silma pidevalt.<br />
Aga ebakindlus rattaga on ikkagi selline, et näiteks rulluiskudega olen ma sel aastal kiiremini mäest alla sõitnud kui rattaga. Selles mõttes mingist erilisest tuhinast ka nagu rääkida ei saa.<br />
<br />
Kui rulluiskudest rääkida, siis see on omakorda sportlikus mõttes selle suve kõige lahedam teema.<br />
Kõigepealt ma käisin sõitmas Pärnus poolmaratoni rulluiskudega. No niisama, et korraks söögilauast<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEibGPmwGuEP9Nh5x_Eb7h3brGSfbcO0KbTDygqW6iXzZ3f2_qHMVLdunEGU7nwzVNR0aLQp_NSwNCpK3gtSodwR8rqp3QoYGZ8nazWkcearqrB6bwR2TCxrGRrr9dCSrgKWI1aWySGs2JTm/s1600/sportfoto_2019-07-14_Parnu_Rulluisumaraton_110668+%25282%2529.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1067" data-original-width="1600" height="213" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEibGPmwGuEP9Nh5x_Eb7h3brGSfbcO0KbTDygqW6iXzZ3f2_qHMVLdunEGU7nwzVNR0aLQp_NSwNCpK3gtSodwR8rqp3QoYGZ8nazWkcearqrB6bwR2TCxrGRrr9dCSrgKWI1aWySGs2JTm/s320/sportfoto_2019-07-14_Parnu_Rulluisumaraton_110668+%25282%2529.jpg" width="320" /></a></div>
eemalduda ja et oleks tore ka ikkagi. Aga kohe kui start anti, sadas taevast alla selline äiksevihm, et laine loksus ikkagi pahkluuni ja ringteed, mida rajal tuli ohtralt läbida, olid jube libedad. Ehk siis oli üpriski adrenaliinirohke üritus. Aga püsti ma jäin ja finišisse ma sain, isegi päris viimane vist ei olnud, kuigi mul olid ainsana seal sellised eelajaloolised uisud.<br />
Pildil on vist minek kolmandale või neljandale ringile, vahepeal oli finiš kokku kukkunud seoses keeruliste oludega.<br />
<br />
<br />
Eelnevast lähtudes tekkis mõte, et peaks rulluiskudel rattad ära puhastama, ei kurat lausa vahetama, või suuremad rullid ostma või.. millest keeruliste mõttekäikude järel jõudsin lahenduseni, et vahetasin uisud üldse välja edevate Bontide vastu, millega ma esimese hooga õieti püstigi seista ei osanud. A mis siis, perspektiiv loeb, onju :) Bontid on madalad uisud ehk jalga miski ei toeta ja tegevus sai ikka hoopis teistsuguse tähenduse ja kõik eelnev rulluisutamine ei lähe enam üldse arvesse. Kõigepealt käisin ma neid katsetamas Saku kergliiklusteel. Kui esimene ehmatus oli üle läinud, sain ma aru, kui lahe nendega sõita on. Lihtsalt karta ei tohi. Ja ma sõitsin ja sõitsin ja nii tore oli. Tegevus toimus 4 päeva enne Tartu rulluisumaratoni ja ma mõtlesin, et vuhisen selle Tartu pooliku distantsi nagu niuhti läbi.<br />
<table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: right; margin-left: 1em; text-align: right;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjf-y7aPmm7Vhyphenhyphen5218WsHErfwWqU1WCmMwvvBKkqzJwGERzVpDGAQTrwVR34ItkIjYdKZUsK4xGkwi374Htf0qYIKJwznT5Xb_tAVfL-l38udhPdgFosY0Bmq5c3e_BBGjsP5Hso6-16_AO/s1600/Screenshot_20190909_161224.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="1600" data-original-width="998" height="200" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjf-y7aPmm7Vhyphenhyphen5218WsHErfwWqU1WCmMwvvBKkqzJwGERzVpDGAQTrwVR34ItkIjYdKZUsK4xGkwi374Htf0qYIKJwznT5Xb_tAVfL-l38udhPdgFosY0Bmq5c3e_BBGjsP5Hso6-16_AO/s200/Screenshot_20190909_161224.jpg" width="124" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><i>esimene Bonti katsetus</i></td></tr>
</tbody></table>
Aga tegelikult oli algatuseks Tartus jube palju tõuse, teiseks oli jälgilt palav ilm ja kolmandaks olid mul Tartus mingi teise või kolmanda tõusu ajal jalad jumala väsinud juba ja hakkasid sissepoole vajuma, mistõttu ei olnud mingit viuhti ja siuhti juttu enam :) Kui see suur laskumine tuli, olid mul jalad juba täiesti kanged ja pidin ikka korraks mõtlema, et hoian kaks jalga maas, hoian kaks jalga maas.. Aga alla ma sain ilusti ja see tunne seal laskumisel oli ülilahe, kuigi ma hetkeks vaatasin, et kui see poiss, kes seal pikali on, nüüd natukene ennast valele poole liigutab, siis on pekkis. Aga see poiss tegi kõik õigesti. Edasi läks aga järjest hullemaks, sest tõusudest ei jõudnud üles sõita ja need kuradi uisud ainult segasid liikumist. Lõpuks ma lihtsalt seisin kuskil tõusu peal ja mõtlesin, et kurat, ma ei viitsi kannatada.. ja katkestasin, kuigi ma olen endale varem lubanud, et kunagi enam ei katkesta ühtegi võistlust kui väga vaja pole. Ilmselt oleks punninud lõpuni, kui mul poleks olnud nii mugav katkestada ja kui mul poleks olnud sellist muhedat dialoogi meditsiinipunktis, mistõttu ma jõudsin mõtteni, et ma võin seda katkestamist endale lubada küll, sest kokkuvõttes oli mõte ikkagi selles, et tore oleks. Ja tore oli selleks korraks juba ära olnud.<br />
<br />
Järgmine aasta õpin ma nendega sõitma ja siis vaatame uuesti.<br />
Vat nii.<br />
Muud polegi olnud väga.chttp://www.blogger.com/profile/06851773168332398534noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-790736953271346569.post-71496768103662148322019-03-07T02:15:00.000-08:002019-03-07T02:15:12.189-08:00Mida edasi teha?Kuna suusahooaeg saab vaatamata sellele, et hetkel palju lund on, ikkagi kohe läbi, peaks hakkama natuke vaatama ettepoole ja mõtlema, mida suvel peale hakata eluga?<br />
<br />
Kas ma joosta saan? Sellele küsimusele mul vastust ei ole, sest ma pole kordagi proovinud viimase 5 kuu jooksul. Ja ma isegi ei tea hetkel, kas ma olen valmis proovima. Pigem vist mitte.<br />
Aga mida ma siis suvel tegema hakkan? Rattaga sõitma või? :) Mismoodi on võimalik tegeleda nii igava asjaga nagu rattasõit, seda minu aju endiselt ei võta. Ühes asendis tundide kaupa mingi kipaka sadula otsas.. kus on point, mis minule kaduma läheb?<br />
<br />
Üks on selge:<u><b> maratoni ma rohkem ei jookse</b></u>. Lihtsalt vigastuste paranemine võtab nii kaua aega ja ei viitsi enam jamada. Edasi ma peaks hakkama jooksma juba mingite tugitaldadega, ülimalt võimalik, et sama vigastus hakkab korduma ja mu jaoks selle koha pealt jookseb piir mõistlikkuse ja mittemõistlikkuse vahel. Kui see jama poleks mu suusahooaega ära rikkunud, siis ma ilmselt ei oleks ka niimoodi veel otsustanud. Aga rikkus. See, et saaks talvel suusatada, on mu jaoks ikkagi kordades olulisem, kui see 5 ja pool minutit kiiremini jooksmata maraton. Ja ravi oli nii jube, et ma ei soovi seda rohkem korrata.<br />
Selles mõttes on blogi jõudnud oma orgaanilise lõpuni ja võib kuulutada maratoniprojekti läbikukkunuks.<br />
Tänan kõiki kaasaelajaid!chttp://www.blogger.com/profile/06851773168332398534noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-790736953271346569.post-78586289141074325712019-02-26T00:59:00.000-08:002019-02-27T03:13:20.710-08:00Finlandia- HiihtoFinlandiale panime koos ühe sõbraga kirja ennast siis, kui väljas oli 30 kraadi kuuma. No siis kui kõik oli veel hästi ja ma veel unistasin, et Tartu maratoni sõidan seekord puusuusaga mitte puujalaga nagu üks teine sõber tabavalt märkis. Ja siis kui Ozzy kontsert veel 24. veebruaril Helsinkis toimuma pidi, millest pidi saama tore after-party.<br />
Et välismaal ära ei eksiks ja saaks mööda joont sõita, siis panime kirja 50 km klassikale, sest ega väiksema jupi pärast ei viitsi nii kaugele sõita, aga pikemat jällegi ei olnud valikus.<br />
<br />
Diagonaallõikes ja detailidesse laskumata (sest sellest on juba eespool juttu olnud) hakkas kõik suurel kiirusel ja hulgakaupa metsa minema ja lõpuks ma polnud üldse kindel, et see hea mõte on. Aga kuna lubatud sai, siis tuli ikkagi minna.<br />
Tartu andis lootust, et mine tea, äkki saan lõpuni sõita, aga plaanid B ja C ehk siis katkestamine või mitte starti minemine olid ka ikkagi märkmikus kirjas.<br />
<br />
Mingi kummaline rahu saabus maratonieelsel õhtul, kui ma oma suuski kilest välja lõikasin. Siis ma juba teadsin, et kõik on hästi ja öösel magasin nagu lapsuke. Hommikul oli ikka veel kõik hästi, stardis oli ka kõik hästi ja üldse kogu 50 kilomeetrit sõitsin debiilselt naeratades läbi, lehvitades igale fotograafile keda ma nägin. Millegipärast ei olnud ka üldse raske, kuigi pole trenni eriti teinud ja rada ei ole ka just päris Harku mets.<br />
<br />
Kui rajast rääkida, siis lund oli üksjagu, aga näha oli, et veel rohkem on teda eelnevalt sulanud. Kui eelmisel päeval oli rada olnud üleni jääs, siis öösel oli sadanud päris arvestatav kogus värsket lund ja seega oli seal kõike. Finlandiale omaselt keegi väga pingutama polnud raja pärast hakanud ja oli nagu tuli. Ilm oli ka selline, et stardis vist oli isegi -1, aga siis hakkas kiiresti soojaks minema ja kui ma finišisse jõudsin. näitas staadioni kraadiklaas +4. Kui esimesed 20 km oli mul õudselt hea suusk, siis kuskil kilomeetrid 20-30 ei pidanud järsku üldse. Parasjagu tuli ka just pikk suusajäljeta põld, kus ma ukerdasin terve igaviku. Järgmises joogipunktis võtsin suusad alt ära ja vaatasin, et põhi oli jäässe tõmmanud. Kraapisin jää maha, aga sain aru, et midagi muud ei ole ka mõtet teha, sest umbes analoogse ilmaga olen ma juba Soomes kunagi sõitnud ja kokkuvõttes tookord midagi paremaks ei saanudki. Seega panin suusad sama targalt alla tagasi. Aga edasi juhtus nii, et ilm läks veel soojemaks, rada muutus pehmemaks ja suusk hakkas järsku uuesti pidama. Klaasikajälg oli nii ära sõidetud ja loperdas igatpidi ja sinna väga ei trüginudki, aga kuna mul libises hästi ikkagi igal pool, siis ei olnud sellest jäljest ka eriti lugu.<br />
<br />
Laskumistest võiks ka rääkida, sest Finlandial on need üpriski ägedad, kus põdeda ei tohi ja tuleb lihtsalt hoogu lükata, et teisel pool võimalikult kõrgele mäkke üles libiseda. Võrreldes Tartuga, kus kuus rada läksid nagu raudtee ülevalt alla, oli seal ainult sirgetel laskumistel jälg olemas , kus vähegi kurvi oli, oli kõik ära sahatatud. Ja ühel laskumisel, mis oli täiesti sirge ja kus oli ilusti suusajälg poole laskumise pealt olemas, oskasin ikkagi kõhuli käia, kusjuures ma ei saanudki aru, miks ma kukkusin. Liuglesin sealt nõlvast abitult alla lihtsalt ja läks tükk aega, et üldse jalad maa peale tagasi saada. Olin täitsa hämmingus sellest intsidendist, aga ühtlasi oli see ka kohutavalt naljakas.<br />
<br />
Ühesõnaga oli õudselt lahe maraton. Ühtlasi võib taastusravi sellega lõppenuks lugeda ja olla lihtsalt vahelduseks õnnelik ja nautida hetke, kui vanad vigastused on paranenud ja uusi veel ei ole.<br />
Õudse import-nohu sain ainult, mistõttu saan süüdimatult oma kabinetis suusa-MMi vaadata, ilma et peaks kartma, et keegi tülitama tuleb :)<br />
<br />chttp://www.blogger.com/profile/06851773168332398534noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-790736953271346569.post-12482553790067498922019-02-19T01:26:00.000-08:002019-02-19T01:27:33.705-08:00Tartu Maratoni lastesõitComeback sai tõesti tehtud ja võib vist sissejuhatuseks kohe öelda, et polnud väga hullu midagi.<br />
<br />
Kuigi lund oli vahepeal nii, et küll ja ülearugi, siis minu selle aasta kilometraažiks enne Tartut jäi 107 km. Ma kahtlustan, et väga palju inimesi stardis ei olnud, kes oleksid saanud vähem suusatada.<br />
Suuremas osas läks kogu hooaeg vigastuse (ja siiski ka töö) nahka ja lõpus veits ka võibolla puhkamise nahka. Puhkuselt tagasi tulles oli selline tore "ah, ei viitsi täna" tunne ja viimase nädala panin lihtsalt laiska. Lõpuks suure hädaga sundisin paar päeva enne maratoni ennast jõusaali ja kui sellest muud kasu ei olnud, siis enesetunne läks vähemalt natuke paremaks. Samas puhkasin ühtlasi jalga ja seda oli ka vaja teha, sest kokkuvõttes sellest kuuest nädalast, mis arst mulle viimati paranemiseks lubas, on möödas alles kolm.<br />
Aga tühja kah, mõtlesin mina, selle 32 kiltsa vana rasva pealt läbin ikka kuidagi.<br />
<br />
Seekord tegin sellise liigutuse, et läksin bussiga otse kodust starti, stardis võtsin suusad ja läks lahti!<br />
Heikki kaotasin juba enne starti silmist, isegi ei tea, kas ta oli minust eespool või tagapool.<br />
Mina läksin umbes 15 minutit enne starti stardikoridori ja mitte kuskile ei olnud enam oma suuski panna. Panin lõpuks kuskile 3 tunni joone kõrvale, rajast väljapoole, mõttega, et küll topin ennast kuskile vahele.<br />
Eelnevast võiks eeldada justkui stardis oleksid olnud päris sportlased, aga kui läks sõitmiseks, siis kukuti vasakul ja paremal ja ees ja taga, millega seonduvalt pidin kohe mingil teisel laskumisel korraks maha istuma, sest mitte kuskile polnud minna.<br />
Noh, tõusudel oli olukord parem ja alguses mul suusk natuke pidas ka, mistõttu sain natuke ettepoole trügida.<br />
Rada oli mõnusalt jäine ja laskumised kiired, seega tuli palju rada vahetada, sest esiteks ma laskusin palju kiiremini alla kui teised mu ümber ja teiseks ees massiliselt kogu aeg kukuti ja sealjuures ka täiesti siledal maal. Samas see 40 km/h kiirusel raja vahetamine oli üsnagi mõnus adrenaliinilaks ja paar korda ma ikkagi tegin selliseid abituid tasakaalu otsimise liigutusi ka. Aga püsti ma jäin. Nii palju ikkagi on trennis käimisest kasu olnud. Juhei!<br />
<br />
Suusk alguses natuke pidas ja siis ei pidanud kuskilt maalt üldse. Lõpus pidin ikka roomama tõusust üles, kui enam paaris lükata e jõudnud. Isegi kuuske astudes jalg lihtsalt libises. Aga kuna enamus niikuini oli paaristõukerada, siis eriti vahet ei olnud.<br />
<br />
Igatahes ma ütleks küll, et Tartu Maratoni 32 km suusatamiseks on vaja rohkem tehnilisi oskusi kui 63 sõitmiseks, nii veidralt, kui see ka ei kõla. Lihtsalt ümberringi toimub nii ootamatuid liigutusi, millele tuleb jube kiiresti reageerida.<br />
<br />
Heikkile kaotasin 6 minutit. Tagant järele on raske öelda, kui palju sellest jäi odavasse Tšehhi õllesse, kui palju (ja kas üldse) stardikohta ja kui palju (ja kas üldse) pidamismäärdesse. Fakt on mustvalgel protokollis kirjas ja tuleb kaotus väärikalt vastu võtta.<br />
Aga ma sain lõpuni suusatada, jalg püsis enamvähem koos, ilm oli ilus ja kõik on hästi.<br />
Aeg oli 2.48 midagi, aga see on hetkel üsna ebaoluline.<br />
<br />
Kokkuvõttes olen ma nüüd lõpuks jõudnud punkti, kus 1) mul on aega ja 2) ma saan suusatada. Loomulikult on lumi selleks ajaks ära sulanud ja kõik uhkeldavad oma 800 suusakilomeetriga.<br />
Võtab vanduma, eks.<br />
<br />
<br />
<br />
<br />chttp://www.blogger.com/profile/06851773168332398534noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-790736953271346569.post-43056493055768060822019-01-23T03:25:00.002-08:002019-01-23T03:25:21.861-08:00Hakkame sättima!Uus aasta on alanud nii ja naa. Emotsioonide skaala ühest äärmusest teise ja siis jälle tagasi, millel on otsene seos paranemise erinevate faaside ja tagasilöökidega ning ka maha sadanud lumega. Eks oli arvata ka, et kui muidu kunagi lund ei ole, siis nii kui suusatamine on tibakese komplitseeritud, sajab ilmtingimata normaalne hang alla. Selles suhtes elu jällegi ei üllatanud.<br />
<br />
Nii. Paranemisest ma ei taha hetkel midagi lähemalt rääkida. On olnud pikk ja piinarikas protsess ja see ei ole veel päriselt läbi.<br />
<br />
<b>Aga comeback tuleb!</b> ja hetkel ma ei pea silmas selle all ööklubi (kuigi see muidugi võib ka tulla) vaid Tartu maratoni algajate- ja lastedistantsi ja ma kavatsen seal <a href="http://hakkanmaratonijooksma.blogspot.com/2019/01/pool-jaanuari-labi.html">Heikkit</a> võita, kasutades selleks kõiki ausaid ja natuke vähem ausaid meetodeid, mis mul pähe tulevad :) Las uhab trenni teha nüüd suure hirmuga kuu aega :). Tartu maratoni lühikest distantsi pole ma varem mitte kunagi sõitnud, sest kuidas sa ikka lühikest sõidad, kui on võimalik pikka sõita, aga seekord on nii. Võibolla esimest ja viimast korda elus. Seega, veidi elevust väike võistlusmoment ikka tekitab.<br />
<br />
Tahate pakkumisi ka teha või?chttp://www.blogger.com/profile/06851773168332398534noreply@blogger.com4tag:blogger.com,1999:blog-790736953271346569.post-33017491684288984192018-12-31T03:49:00.000-08:002018-12-31T03:49:42.650-08:00ApdeitNüüdseks olen ma olnud vigastatud nii kaua, et suurusjärk vist hakkab liginema kolmele kuule. Ei ole olnud lihtne :) Alates umbes 5. nädalast väga ei jaksa enam nädalates järge pidada. Kuskil 7-8 nädala peal tuli ikka hirmus auk ka korra, kui ma arvasin, et see jama ei lõppe enam mitte kunagi ära ja siis ma ei teinud mitte midagi, ülejäänud aja olen ikkagi pingutanud natuke, ennast kodust välja vedanud ja püüdnud mingit konditsiooni hoida, et pärast ei peaks alustama päris nullist ja + 10 kiloga. Õnneks on olnud ka piisavalt suunavaid jalahoope, mistõttu laias plaanis ei ole olukord väga hull.<br />
Kuni detsembri keskpaigani hakkas jalg valutama kangi tõstes ja jalutades ja üleüldse. Samal ajal õnneks oli jube palju tööd ja eriti ei olnud aega ennast piinata mõtetega lähenevast lumest, suuskadest ja mingitest loomingulistest asjadest. Mis omamoodi oli üpris meeldiv ja muretu aeg :)<br />
<br />
Kui lõpuks suusarada valmis sai, ei olnud ma sugugi esimene rajal vaid kogusin nädal aega vaprust, et katsetama minna, sest ma umbes arvasin, kuidas see lõppeda võib. Täpselt nii see lõppes ka nagu kartnud olin. Ehk siis esimene siiras rõõm kadus 1,5 km-ga ja 3 km peal andsin valule alla ja lonkasin koju.<br />
See ei takistanud järgmisel päeval minna proovima klassikasuusaga ja see katsetus oli ainult õige natuke parem. Nende suuskadega koperdasin 5 km ikka ära. Ma isegi ei oska öelda, mis ühikutes oleks seda pettumust õige mõõta või millega võrrelda. Igatahes oli see suur.<br />
<br />
Aga siis käsin ma füsioterapeudi juures, kes mind veidike retsis ja andis paar head trikki, mis ma ise natuke teistmoodi saaks teha kui ma sinnani teinud olin. Ja kui ma sealt uksest välja astusin, siis mul oli tunne, et maailm on muutunud.<br />
Ja asjad hakkasidki tasapisi muutuma. Mõned päevad hiljem sõitsin klassikasuusaga (kuni valuni) 7km. Jõuluks võtsin endale aega, magasin neli päeva, olin natuke rebel ja lõhkusin natuke traditsioone, st kohandasin nii nagu mulle sobis ja see kõik mõjus väga tervendavalt.<br />
<br />
Tagasi linna jõudes võtsin kõigepealt vabatehnikasuusad ja uhasin 13 kiltsa nagu naksti ilma et kuskilt midagi häda oleks teinud. Pärast muidugi veidi andis jalg endast märku, aga see ei ole enam tähtis, sest suusatada oli nii hea. Kuigi tõe huvides ütlen ka, et sellest järgmine kord suusakdel ei olnud enam nii lootustandev ja maratonidest me ikkagi veel ei räägi.<br />
<br />
Kui veel tagasi vaadata aastale 2018, siis kuigi jooksmise mõttes läks kõik untsu ja valesti, siis suuskadega sai ikkagi pööraselt lahedaid asju tehtud ja nuriseda pole põhjust. Uuel aastal kõigepealt vaja ravi lõpetada ja eks siis näha ole, kas ja millised hullud mõtted pähe tulevad. Karta on, et küll nad lõpuks ikka tulevad! :)<br />
<br />chttp://www.blogger.com/profile/06851773168332398534noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-790736953271346569.post-19091544973291626582018-11-07T01:33:00.000-08:002018-11-08T06:05:56.921-08:00Õnneks lund ei ole<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEibnuhuwqx0bqqQ6bZq5WAx9aGU6wKRZ8kuE2z0jPX5-epxKUI82WVxp5M4OrA2_vueexhae6jiLalue57Ehr66dcXCQJIplJxhk3IMpU98bVmUAWHOPa4W9a_iwTS3trxBCgEuao1rjhR8/s1600/banjo.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="949" data-original-width="543" height="200" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEibnuhuwqx0bqqQ6bZq5WAx9aGU6wKRZ8kuE2z0jPX5-epxKUI82WVxp5M4OrA2_vueexhae6jiLalue57Ehr66dcXCQJIplJxhk3IMpU98bVmUAWHOPa4W9a_iwTS3trxBCgEuao1rjhR8/s200/banjo.jpg" width="114" /></a></div>
<span style="background-color: white; font-family: inherit;">Vigastus tähendab tegelikult kaugelt rohkem kui tühipaljas fakt, et maraton jäi jooksmata.</span><br />
<span style="background-color: white; font-family: inherit;">Alustades juba sellest, et haiguslehte ei võta ju, kui sisuliselt on töötamiseks kõndida vaja ainult autost oma lauani. Aga tegelikult ikka koperdasin kohvi järele ja tõin printerist pabereid ära ja kõndisin oluliselt rohkem kui niisama kodus vedeledes. Ja et olmemöll on ka niikuinii, sest mingil määral käisin ikka poes, pesin nõusid ja saatsin last kooli, ükskõik kas ma sain jalga maha panna või siis et väga ei saanud. Mis kõik eriti paranemisele kaasa ei aita.</span><br />
<br />
<span style="background-color: white; font-family: inherit;">Konkreetselt selle vigastuse puhul tegin ma parasjagu kuus korda nädalas jooksutrenni ja järsku enam ühtegi meetrit joosta ei saanud. Ega ka mitte kõndida. Mis tähendab, et kogu see rutiin, mille ma olin just ilusti sisse saanud, oli hoobilt läbi. Samas keha oli just ära harjunud koormusega ja terve esimene ja ka teine nädal ma tundsin, et mul on jube hea vorm ja läheb aina paremaks, aga ma ei saanud seda mitte kuidagi proovida või realiseerida, mis tekitas sellise kummalise konflikti, millega ma ei osanud suurt midagi peale hakata. Aga sain aru, et põhimõtteliselt oli kõik õigesti ajastatud. Välja arvatud pisiasi, et ei võtnud seda traumat piisavalt tõsiselt ja ei lasknud sellel korralikult ära paraneda.</span><br />
<span style="background-color: white;"><span style="font-family: inherit;"><br /></span></span>
<span style="background-color: white;"><span style="font-family: inherit;">Kui füüsilisest poolest rääkida, siis emost sain kaasa sellise jutu: "<i>Kodus 2-3 päeva külmaaplikatsioone (jää peale panek) 10-15 min x iga 3-4 tunni tagant. Valu korral tbl. Paracetamoli maksimaalselt 1g x 4 öp, millele võib täiendavalt juurde võtta tbl. Ibuprofen maksimaalselt 400 mg x 4 öp. Rahu jäsemele, hoida kõrgemal, vältida jäseme rippuvat asendit. Verevalumitele Lioton geel. 3-4 nädalaks vähendada koormus jalale, vajadusel käimine abivahenditega, selle järel taastusravi. Raske füüsilise koormuse piirang 5-6 nädalat. Vajadusel töövõimetusleht perearsti juures</i>."</span></span><br />
Kõik. Siit edasi läheb tegelikult üsna huvitavaks, sest keegi sulle eriti väga ei ütle, millises vormis ja mismoodi ja kus ja kuidas sa peaksid taastusravi saama.<br />
Õnneks aitavad sõbrad ja google. Ja aitab ka see, et ise tahaks hirmus kiiresti terveks saada, sest kohe tuleb lumi ju. See tähendab, et sa leiad ikkagi kõik need inimesed üles, keda sul vaja on asap .<br />
<br />
<br />
Õhh. Natuke üle nelja nädala on nüüd sellest Tartust möödas ja eelmisel nädalal käisin ennast arstile uuesti näitamas. Arst võttis stoilise rahuga juba tuttava loomasüstla ja lükkas selle mulle seekord kanda. Mille peale ma jälle peaaegu pildi tasku oleks visanud, mitte niivõrd valu pärast, aga lihtsalt need süstlad on nii jäledad. No miks mul ei võiks olla selline vigastus, mille ravimiseks saab pikutada, jalg välja sirutatud pehme padjakese peale ja mingi aparaat tasa uinutavalt surisemas, ahh? Mis valusse puutub, siis valutama hakkas kogu värk alles korralikult pärast ja jõudis õhtuks umbes staadiumini "ahh, minge persse, ma ei taha kunagi enam joosta". Nooh, hommikuks oli see jälle taandunud staadiumini "kunagi ei taha maratoni joosta" ja eks ülejäänud arengud on teadagi pöördvõrdelises seoses valu ja mäluga. Tuhmub, tuhmub.. Igatahes mõned päevad hiljem hakkas valu tõesti tasapisi kaduma ja nädalavahetusel käisin kaks päeva järjest jalutamas juba. Minu arust ma isegi ei lonka enam. Või ma siis olen juba sellega harjunud.<br />
<br />
Mis puudutab muid aspekte, siis jah, kindlustus küll katab suurema osa kulusid, kuid siiski maksad oma osa ärajäänud reisi ööbimiskuludest ikkagi kinni, sest sa oled ju lubanud, maksad emos, maksad arsti vastuvõtul, maksad apteegis, maksad taastusravi jne. Lisaks pead ignoreerima kõiki koledaid mõtteid, mis pähe tulevad (ja muidugi nad tulevad, sest aega on nüüd ju laialt käes), alates sellest, et sa ei ole eriti tore sõber ja et vat kui too päev oleks jätnud selle tegemata, siis vist oleks-poleks. Nagu mul üks hea tuttav ütles- see on nagu osaline identiteedi kaotus. Ja vot trenni tegemine on sellega võrreldes ikkagi väga lihtne. Vigastustest taastumine on <i>advanced level</i>.<br />
<br />
Aga kuna ma olen ikkagi peaaegu et professionaalne vigastatu, siis ma olen suutnud üpris ratsionaalselt ja emotsioonivabalt paraneda ja teinud üpris teadlikult asju, millest võiks kasu olla ja mis on väga erinevad nendest asjadest, mida ma muidu teen. Niisiis olen ma käinud esimest korda elus vesiaeroobikas, õppinud vees vestiga jooksma, venitanud, painutanud, veel venitanud, leidnud veel ühe trenni, kus nagu mitte midagi ei tehtagi eriti, aga trenni lõpus on debiilselt hea olla. Hetkel olen ma valdavalt seisukohal, et ma elan üle selle vigastuse. Aga kohe hakkavad sõbrad jagama suusapilte ja selleks ma valmis ei ole, sest see sunnib otsa vaatama tõsiasjale, et tõenäoliselt jäävad sel talvel maratonid sõitmata.<br />
<br />
Aga Amsterdami maratoni särgi tõi sõbrants ära ja ma lubasin, et panen selle selga, kui esimest korda jooksma lähen. Kahtlustan, et see on kõige kallim särk, mis mul kunagi olnud on :)<br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
</div>
<br />
<span style="background-color: black; color: #444444; font-family: inherit;"><br /></span>chttp://www.blogger.com/profile/06851773168332398534noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-790736953271346569.post-17928045550087745102018-10-15T13:45:00.000-07:002018-10-16T02:14:33.330-07:00Läks nagu alatiPakkumisi pole mõtet rohkem teha, sest hetkel on selge juba, mis õige vastus on (ülearune on vist lisada, et tegelikult on seda ka kõige rohkem pakutud).<br />
<br />
Aga ok, kuna ma esiritta kohad lubasin, siis ma justkui peaks ka seletama, miks etendust ei toimu, kuigi mul ei ole seda üldse tore teha.<br />
Lühidalt läksin ma Tartusse kiiret 10 km jooksma (esimese kilomeetri jooksingi kiiresti), aga keset seda jooksu jalg ikkagi otsustas, et nõup, mingit kiiret jooksu ei tule. Lonkisin üle valu lihtsalt lõpuni selle. Õhtul jäi jalg juba päris valusaks ja siis ma juba suhtlesin paaniliselt tarkade inimestega ja uurisin, mis kuradi värk minuga on ja kuidas ma saaks ikkagi maratoni joosta. Vastused tulid sellised.. ärevaks tegevad, ütleme.<br />
Kui ma järgmisel hommikul voodist välja astudes röögatasin nii, et kõik lapsed tõusid voodites istuli, siis ma sain aru, et tuleb ikkagi minna arsti juurde ja fikseerida olukord ja võibolla isegi ravida.<br />
Arst keelas kõik ära muidugi terveks igavikuks või nii, aga esialgu ma sellesse ikkagi ülemäära tõsiselt ei suhtunud. Sest ega sa ei jäta ju maratoni sellepärast ära, et arst ütleb, et ära jookse :) Plaan on ju tehtud ja puhkus graafikus kirjas! Konsulteerisin veel tarkade inimestega. Üldiselt kiskusid vastused ikkagi ühte auku, aga paar optimistlikumat ikkagi oli ka ja esialgu ikka oli lootus, et.. ahh..<br />
Ühesõnaga täna seda lootust enam ei ole ja see maraton jääb jooksmata.<br />
<br />
Ja kokkuvõttes sai kõik alguse sellest, et ma lõin surnuaias jala vastu äärekivi. Ei ole olemas noh!<br />
<table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: left; margin-right: 1em; text-align: left;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjO909Ksanswl0W1Cog4XYsdz9aa-bc7BABSaqFfr01BDQGXktStohAROUcNjIAuzNZwUc8_7-7f0b4BNsTbWAtccfOCNXV7xAMc8onMVqgf2LtxJVrJD4Gfw7sL6drHyh7f2-rvLu0pvoL/s1600/iir.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="960" data-original-width="739" height="200" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjO909Ksanswl0W1Cog4XYsdz9aa-bc7BABSaqFfr01BDQGXktStohAROUcNjIAuzNZwUc8_7-7f0b4BNsTbWAtccfOCNXV7xAMc8onMVqgf2LtxJVrJD4Gfw7sL6drHyh7f2-rvLu0pvoL/s200/iir.jpg" width="153" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><i>Värske pilt minust</i></td></tr>
</tbody></table>
<br />chttp://www.blogger.com/profile/06851773168332398534noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-790736953271346569.post-49628283418358907202018-09-27T01:22:00.000-07:002018-09-27T01:22:57.935-07:00Lootus sureb viimasenaSiit ta nüüd siis tuleb, publiku tungival soovil:<br />
maraton nr 12 toimub 4 nädala pärast.<br />
See plaan on paigas juba tegelikult üpris mõnda aega, aga ilmselgelt käis see klõps mu ajus, kus mulle jõudis kohale, et selle jaoks peaks peale unistamise ka veel midagi tegema, veidike liiga hilja, mistõttu tuleb nüüd üsna kaugel mugavustsoonist elada ja päästa, mis päästa annab. No näiteks eile olin ma ainuke lollakas, kes Järve metsas jooksis. Suured männid paindusid kahel pool teed tuules nii et isegi õudne oli ja kogu aeg vahtisin ülespoole püüdes kaardistada kuhu poole puud kukkuda võiksid. Rääkimata kõigest sellest, mis samal ajal taevast alla sadas ja et tuul tahtis kõrvad peast puhuda. Iga sammuga ümisesin omaette, et jälk-jälk-jälk-jälk-jälk-jälk! Aga põhimõtteliselt kui juba tossudega uksest välja olen astunud, on trenn sama hästi kui tehtud, sest ebamugavam osa on möödas. Kuna mõnus hoog on praegu sees, siis on elevust palju ja omamoodi põnev, millega see kõik seekord lõpeb. Praegu mul ei ole sellist tunnet, et see võiks kuidagi väga hästi lõppeda :)<br />
Veidike teeb mulle muret endiselt jalg, aga jooksu mõttes saan asju ikkagi teha enamvähem nii nagu vaja võiks olla. Seoses sellega teen ma esimest korda elus <u>korralikult</u> venitusi, painutusi ja kõikvõimalikke ette-, üles- ja kõrvalehüppeid :) No ma olen seda mõnikord varem ka teinud, aga mitte kõike korraga ja mitte nii korralikult.<br />
<br />
Praegu ma arvan, et olenemata selle maratoni tulemusest ma rohkem kunagi enam maratoni ei jookse. Sest ma ei kujuta ette, et ma võiksin veel kuidagi rohkem olla võimeline end distsiplineerima ja organiseerima või siis ajaliselt tegema seda pikema aja vältel. Tundub üpris ebareaalne.<br />
Aga ma jätan endale õiguse ja vabaduse vajadusel ümber mõelda :)<br />
<br />
Niisiis kihlveokontorid on avatud ja parematele kohad esiritta broneeritud :)<br />
<br />
Pakkumisi saab teha <a href="https://docs.google.com/forms/d/e/1FAIpQLSetJs5XjyWyTubN4a5lM8YfstN9DQF9m2HzvEAqp5_uK_VNTA/viewform?usp=sf_link">siin</a><br />
<br />
<br />
<br />
<br />chttp://www.blogger.com/profile/06851773168332398534noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-790736953271346569.post-86673435867389551802018-09-10T01:45:00.000-07:002018-09-10T03:40:51.623-07:00Kuidas ma Tallinnas ei jooksnudKuigi ma alguses regasin maratonile ja seejärel tõstsin ennast ümber maratonilt poolmaratonile, siis paraku jäi ka see jooksmata.<br />
<br />
Lühidalt kokkuvõttes jäi jalg ikkagi pärast eelmise laupäevast pikka trenni (mis toimus pehmel pinnasel ja valdavalt isegi mitte joostes vaid suusakeppidega kõndides) valusaks ja nii vähe, kui mul ka reaalsusega jamasid ennetavalt kokkupuuteid on, tabas mind selge teadmine, et mitte mingil juhul ei ole vaja asfaldil poolt maratoni joosta. Teeks üks kord elus ka midagi õigesti :)<br />
Teip ja muu määdzik muidugi on olukorda tänaseks hüppeliselt parandanud ja.. aga.. Las paraneb rahulikult. Kaugemate ja põnevamate projektide huvides.<br />
<br />
Kolmapäeval ma jooksin Järve metsas kohalikku sügisjooksu ja jalg lasi joosta küll, kuigi pärast ikkagi oli natuke valus. Aga laupäevasest trennist oli keha nii kange alles, et lihtsalt ei jõudnud joosta. Täitsa lõpp noh, nagu polekski kunagi trenni teinud. Millegipärast oli see mu jaoks väga naljakas. Kui esimene ring oli veel enamvähem, siis teise ringi ajal ma ikkagi ei jõudnud enam üldse. No päris ei kõndinud tõusust üles, aga palju puudu ka ei olnud. Aeg oli 28.30 umbes. Korra ma olen seda sama 2 ringi aja peale jooksnud ja siis jooksin 2,5 mintsa kiiremini :) Noh, siis toimus see laupäeva lõuna ajal, mitte kooli esimesel nädalal, kus sa üle kolme kuu oled ärganud kell 7 iga päev ja oled teinud pika ja väsitava tööpäeva ka alla. Ja see oluliselt kiirem jooks oli muidugi 5 aastat tagasi. A noh, fakt on, et vahe on 2,5 minutit, mis on jube palju. Hetkel see mulle erilist muret ei tee, lihtsalt vaatlen kui kuiva fakti.<br />
<br />
Alguses ma mõtlesin, et lähen võtan vähemalt maratoni särgi välja, siis olen makstud raha eest midagigi saanud, aga selgus et kui olid maratonilt ümber registreeritud poolikule maratonile, siis särki ei saanudki. Mitte, et mul särke vähe oleks või et hirmsasti vaja oleks olnud, aga nii põhimõtteliselt tekitas see minus hämmeldust. Sest matemaatiliselt algosadeks lahti võttes oli tehe selline: kõigepealt registreerisin ennast maratonile, mille hind oli pmst poolmaratoni hind+ särgi hind+ veel natuke. Siis registreerisin ennast ümber poolmaratonile ja maksin ümberregistreerumise eest veel 10 euri, mille tulemusel kaotasin särgile õiguse.<br />
<i><span style="font-family: inherit;">Kokkuvõttes kui tõmmata paralleel, näeb see välja umbes selline, et tellite endale näiteks hunniku telekanaleid ja maksate selle paketi eest teatud summa. Siis saate aru, et vajate poole vähem kanaleid ja palute paketi ringi teha. Teile öeldakse, et jah, muidugi, võtame teilt kanaleid poole vähemaks, aga selle jaoks peate maksma paketivahetustasu ja kuutasu ka ei muutu. </span></i><br />
<br />
A tühja temaga. Ärajäänud maratoni järgsel hommikul on üsna tore tunne peeglisse vaadata ja nentida tõsiasja, et saab enamvähem tervena (st trennivõimelisena) ikkagi uude nädalasse ja ei pea ravimise peale aega raiskama.<br />
Sest aega praegu väga ei ole.<br />
<br />
Šokolaadiga on hetkel jälle hästi, kuigi nõuab üpris kindlat otsust ja teadvustamist, kui printeri juures on kommikauss, köögis on kringel ja sa istud 8 tundi täpselt nende kahe koha vahel ning sooja kringli imal lõhn imbub ninasõõrmetesse ja kuskile oimusagarasse. Nii lihtne on käsi välja sirutada. Aga põhimõtteliselt pole raske ka mitte sirutada. Ja iga kord, kui suudan käe välja sirutamata jätta, kasvab millimeeter sellist muhedat rahulolu. Kuna aju mitme probleemiga korraga ei suuda tegeleda, siis ma saan aru küll, et see tuleb mul praegu seetõttu nii hästi välja, et ma mingeid muid keerulisi asju edukalt ignoreerin ja edasi lükkan. Aga samas ma suudan ka seda arusaamist praegu enamvähem edukalt ignoreerida :)<br />
<br />
<br />
<br />
<br />chttp://www.blogger.com/profile/06851773168332398534noreply@blogger.com2