Niisiis vedelesin lihtsalt horisontaalis ja kuulasin sada miljon korda seda laulu, mille ma juhuslikult avastasin, varem kunagi kuulnud polnud ja mis kuidagi sobis ilusti hetke.
Vot.
Siis sain terveks, tegin uueks hooajaks suure plaani, panin tossud jalga ja läksin jooksma.
Ja mingil imelikul põhjusel ma jaksan täitsa palju joosta. Ok, tempot pole ollagi muidugi, a küll tuleb.
Esimesed jooksud tegin ilusti metsa all ja pulssi väga taevasse ei ajanud ja isegi kompressioonikad toppisin jalga (mis on jube koledad ja kuskil 6. km alates ka ebamugavad, ma ütleks), et vähemalt alguses oleks ettevaatlik või nii.
Eks siis hakkab algusest peale, põhjendamatu optimismiga nagu ikka :)
Alla oleks vaja võtta muidugi kõigepealt mingi viiekas vähemalt, a kuidas kurat see veel käis?
Internet muidugi on põnevaid ja efektiivseid lahendusi täis.
