Täna siis rullsuusatrenn. Kaks nädalat ei olnud suuska alla saanud ja kohe oli tunne selline kahtlane jälle. Lisaks oli pime, tee oli märg ja lehti täis.
Kui ma lõikasin päeval kaks korda noaga sõrme siis ma juba teadsin, et täna ma trennis kukun. Kui viimasele ringile läksin, siis veel imestasin, et kas tõesti sisetunne pani mööda. No ega ei pannud küll. Tuli ikka ära viimasel ringil. Kukkusin suht tühja koha pealt, hoog ei olnud suur ega midagi. Mingid uisutajad tulid seljatagant, vahtisin üleõla neid ja oligi korras. Kukkusin põlve peale, nii et väga hea maandumine arvestades alternatiive :D Nuh, trenni ajal on siuke adrenaliinilaks sees, et ega eriti ei saagi aru, kas on valus või väga valus. Pärast oli küll veits valus ja paistes ja väike verevalum kah, aga praegu tundub, et midagi hullu pole.
Hakkab juba otsast kõlama sportlase moodi- vigastus vigastuse otsa :D
Trenn siis 1h ja 30 mintsa. Kella pole julgenud esmaspäevases trennis siiani käele panna ja nagu tänane päev tõestas, on see väga arukas otsus olnud.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
Äge talv oli tegelt!
Suusahooajast pole midagi kirjutanud, mistõttu on kostunud pahameelt siit ja sealt, nii et eks ma siis katsun selle kuidagi kokku võtta. Al...
No comments:
Post a Comment