Ilusaid jõule!

Ma sain lõpuks terveks enamvähem.
Ma sain just uued klassikasuusad
Väljas sajab laia lund
Mul on 11 päeva puhkust
Imeline!

ahjaa, see pisiasi ainult, et uute suuskade jaoks ma ei tohi grammigi juurde süüa ja ideaalis peaks vähemalt 2 kg alla võtma. Noh, saab näha, kas iseloomu on või ei ole. Eile tegin Raekülas 5 km klassikat sissejuhatuseks ja nuh, ma võin kohe öelda, et see suusk libiseb tunduvalt paremini kui eelmine. Pidamine oli selline õrnake, aga sai hakkama küll. Raekülas on muidugi maailma kõige igavam suusarada, 5 km täiesti siledat maad, aga nendele, kes veel üles ei jõua ja alla ei julge, ideaalne koht ;)

Niisiis, järjekordsed trahviminutid ära istutud ja back in business.

Ilusaid jõule sulle, hää blogilugeja!

Hakkab looma

Kui keegi arvab, et ma rõõmsalt suusatan, siis.. arvake uuesti.
Kaks nädalat täiesti rivist väljas siis seekord.
Teadusele tundmatu viirus niitis jalust ja seekord siis kapitaalselt. Juhtub väga harva, et mõni viirus mulle külge hakkab, aga siiski vahel juhtub ja nagu minu asjadega ikka- kui juba, siis juba nii, et ikka on.
Eelnev nädal möödus suht kehvalt. Palavikku enam ei olnud, aga tunne oli nagu power nupp oleks maha keeratud, isupuudus ja iiveldus saatsid terve nädala.
Reedel lasin kõik analüüsid arstil teha ja õnneks midagi väga hullu ei ole. Miskid maksanäitajad on kõrged, aga muidu enamvähem okei. Ühesõnaga paranemine siiski toimub. Hurraa!
Nädalavahetuse magasin valdavalt maha. Nii palju ajasin end siiski püsti, et suusatajatega käisime teatris ja pärast ööklubisse ka siiski läksin, aga selle ööklubi osa lihtsalt kannatasin ära. Ei teinud olemist paremaks ei dzinn, ei topeltviski ega tequila ega ka mitte hea seltskond. Energiat ei olnud ega tulnud.
Noh, kokkuvõttes hullemaks olukord ei läinud ja täna hommikul oleks nagu jälle natukese parem tunne.

Arst arvas, et sel nädalal võiks mitte veel trenni teha ja lihtsalt taastuda, aga ma pean tunnistama, et ma juba natuke täitsa tahaks suusatada ja selge on see, et koos paranemisega on  suusanälg kasvamas varsti väljakannatamatuks ja ilmselt ma salaja mõne kilomeetri ikka varsti sõidan.
Ühesõnaga kaks nädalat ilusat suusalund on juba raisku läinud, millest on sügavalt kahju.
Aga noh, talv on veel ees ja küllap jõuab oksendamiseni suusatada sel talvel.

Positiivsest küljest rääkides olen kaotanud natuke kaalu, mida oli ka vaja teha. Loodetavasti terveks saades seda kohe tagasi ei söö.

Uus isiklik reks: 39,5

Suusalund on terve Eesti paksult täis, kuid suusatama olen jõundnud vaid korra, eelmisel reedel. Siis veel suusaradu ei olnud ja sõitsime Järvel rajapõhja alla. Nii lahe oli.

Paraku edaspidi olen suusalund ainult eemalt vaadanud, sest nädalavahetusel tabas mind miski kahtlane viirus. Esialgu oli niisama kehv olla veidi. Külmavärinad ja sees keeras. Panin isegi mütsi pähe, salli kaela ja kindad kätte, kuigi ainult 3 kraadi oli külma. No tööl käisin, aga trenni minna ei julgenud. Perekonnaliikmed hakkasid üksteise järel haigestuma ja kolmapäeval jäin ise ka täitsa haigeks. No nii haigeks nagu ma pole viimase 10 aasta jooksul olnudki. Palavik minu puhul on üldse üsna haruldane juhus, kuid viimastel päevadel on see pürginud lausa ulmelistesse kõrgustesse, mis tipnes neljapäevaõhtuse 39,5ga. Vau.
Lisaks palavikule valutasid kõik lihased ja liigesed. Eriti selg ja põlved. Peale selle jäid valusaks mandlid (ma arvan) ja lümfisõlmed (on olemas sellised asjad ju?). Kõrvad ka valutavad.
Ühesõnaga hädaorg.
Rist ja viletsus.
Stress lausa.
Ega mingid labased palavikualandajad kauaks palavikku ei langetanud. Tunniks ajaks ja siis oli jälle hullem kui enne. Lõpuks vanad head viinasokid pühkisid palaviku nagu võluväel ja öösel sain suht rahulikult magada.

Täna hommikul ärkasin jälle 38,5ga, päeva peale keris jälle 39ni, aga täna paracetamol mõjub juba umbes 4 tundi. Helgematel hetkedel tegin isegi tööd natuke.

Siiski kui Spartast tuli meil detsembri suusatrennide kohta, oli seda lugedes väga sürrealistlik tunne. Nagu suusatamine oleks kuskil eelmises elus olnud ja mul poleks sellega midagi pistmist. Selline kauge ja kättesaamatu.


Eile ma olin nii haige, et sonisin midagi sellest, et ma enam ei tee sporti.
Elame näeme.
Kohe saab 4 tundi viimasest rohust ja tunne on, et peab kiiresti horisontaali viskama.

Muidu on kõik hästi! :)