2 nädalat stardini

Eelmisel nädalal tegin kolm trenni:
T jooks 7,4 km, 57 min
N jooks 7,5 km, 59 min
L jooks 2+7+2km, 1h 5 min

Eelmise nädala väsimus sai seljatatud ja teisipäeva hommikune jooks oli jälle väga mõnus. Neljapäeval oli ka täitsa tore joosta.

Laupäeval käisin Maijooksul, kuigi ma lubasin, et sinna kunagi enam trügima ei lähe. Aga siis mõtlesin, et võiks ju enne 21 000 startijaga jooksu natuke trügimisvormi ja tempo muutustele reageerimist proovida. Lisaks olin ma reganud jooksule ema, õe ja õetütre, kes küll vahepeal kiunusid, et liiga pikk ja nad ei saa ega jõua, kuid lõpuks olid kõik ilusti stardis ja siis mul oli moraalne kohustus ka joosta ju.
Mulle tundus, et ma päris gaas põhjas ei alustanud, aga kui esimene km täis piiksus, näitas kell 4.52, mispeale ma ehmatusest kohe tempot maha võtsin. Kolmandal kilomeetril läks ikka korraks raskeks ka kui rada natuke tõusis ja 5. km tõusul lasin juba päris lintalönta üles, aga laskumisega kosusin ilusti ära ja mõtlesin, et hoian lõpuspurdi jaoks nats tagasi. Tagantjärele tundub, et natuke isegi oleks võinud varem lõpuspurdiga alustada, aga 7 km osutus ootamatult lühikeseks ja finišitõus kergmaks kui kartsin :) Igatahes jooksin täitsa korraliku aja 36.57 ja koht oli vist 490. Täitsa tubli minu arust.
Maijooksu kronoloogia siis selline:
2010 45.53
2011 40.55
2013 36.57
Ühesõnaga läheb paremaks küll, kui trenni teha.

Ülejäänud perekond oli ka tubli, eriti emps, kes tegi ikka väga tubli aja ja kelle koht vanuseklassis on selline, mida ma kunagi ilmelt üle ei suuda maijooksul joosta. Kui ta finišis oma jooksust rääkis, siis ma sain aru küll, kust mu võitlusvaim pärineb :) Üldiselt tuleks emps rohkem kaasa võtta jooksudele, sest tal oli kaasas oma küpsetatud lihaleib ja kommid, mida me pärast jooksu mõnuledes pugisime. Jooksu finišis anti ka muidu süüa, aga väga kummaline menüü oli. Külmsupp ja sojajook! Möhh? 


Vat. Nüüd siis polegi rohkem midagi jäänud kui hoiduda lollidest olmevigastustest. Kontsaga kingi ei kanna ja katusel õlut ei joo.