Nädalavahetuse jälle logelesin, sest nii tore ilm oli jälle ju. Reedel tallasin ämma iron-bobyt pool tunnikest, aga see oli ka kõik.
Eile tegin 9,5 kilti, aeg 1.04.
Muidu oli mõnus jooks, välja arvatud see, et kohe esimeste sammudega tõmbasin reielihase veits ära ja natuke pidin lonkama, enne kui jooksma sain hakata. Aga pärast oli kõik okei.
Pärast viimaseid jookse on mul selg veits valus olnud. Täna jälle. Ei saagi aru, tundub selline lihasvalu moodi olevat. Peaks vist hakkama võimlema, aga ei viitsi ju niisama tühja vehkida.
Eile lugesin netist mõningaid Helsingi maratoni kirjeldusi ja võttis mõtlema küll. Vaatasin, et mõned minust tunduvalt kõvemad jooksukärbsed on ka maratoni üle 5 tunni jooksnud. Helsingi oma peaks ju kah suht sileda maa peal olema, ses suhtes üllatav. Juba veits löön endas kahtlema, kas ma ikka jõuan ära joosta. Lisaks selgus, et mul on vaja ka lapsehoidjat, sest mees on just siis Hispaanias.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
Äge talv oli tegelt!
Suusahooajast pole midagi kirjutanud, mistõttu on kostunud pahameelt siit ja sealt, nii et eks ma siis katsun selle kuidagi kokku võtta. Al...
ega sa ei peaks ometi enda esimest maratoni üle 5 tunni ebaõnnestumiseks? Kui saad alla 6 tunni, on täitsa OK. Kui ainult jätkub kannatust nii kaua joosta.
ReplyDeleteÜle 6 tunni, siis ehk jah ...
ei pea. Ebaõnnestumiseks pean ma katkestamist. Seda ma kardangi. Iga finishiaeg on hästi tegelikult. Mõtte alla 5 tunni joosta olen ma juba maha matnud. Pole ikka siin mõne kuuga imet teha suutnud ja tuleb peeglisse ja passi ka kaeda.
ReplyDeleteKui passi kaed, siis loe säält välja, et hakkad alles kõige magusamasse maratonijooksu ikka jõudma.
ReplyDeleteMa ikka mitu aastat ei saanud ühtegi korralikku tulemust, kui siis 35-aastaselt jooksin taas alla 5 tunni maratoni, seejuures päris pikalt 4:17 ja selle aasta Mulgikas näitas pigem, et vorm ei ole alla läinud.
Muide, see paranemine ei tule kilode arvel, sest kilosid ei ole sugugi vähemaks jäänud.