Kaalujuttu ka

Kaal on mul läbi elu kõikunud nagu kevadine ilm. Igasugu numbreid on nähtud. Esimest korda nägin kaalul numbrit 74 pärast 11. klassi, kust see siis aastaga suht lambist kukkus 54 peale.
Aga raseduse aegne kaalutõus on mul täiesti meisterklassist ja nii olen ma juurde võtnud esimese lapsega 26, teisega 28 ja kolmandaga 32 kilo.
Seekord siis lõppkaal oli 96 kilo, millest üsna suur osa kadus kohe. Siis jäi kaal sinna 80 kanti pidama ja selles kaalus sai suusatatud talvised maratonid ja Viljandi järve jooksul oli vist 79 kaal. Umbes sellest ajast hakkasin korralikult 5 korda nädalas trenni tegema, kohendasin menüüd ja nüüdseks siis 72 kopkatega käes. Kui muidu öeldakse, et 90 % oleneb kaal toitumisest ja 10% trennist, siis minu puhul on küll fifty-sixty. Kui üks komponentidest on paigast ära, ei toimu mitte midagi. Selleks et kaal langeks, pean ma ikka üsna ilusti menüüst ja trennist kinni hoidma.
Praegu tundub olevat siis täitsa tibens tobens paigas.
Nii et ma võin teile menüüsid koostada vasaku käega, kasvõi aastaks. Ainult et kõige keerulisem on neist kinni pidada. Eriti neil, kes armastavad kartulit ja õlut :) Ja veel see pisiasi ka ,et kohe kui muudad treeningkoormust, tuleb veits ka menüüd muuta.

Muidu ma käisin täna perearsti juures ja muuhulgas küsisin ka, et ei tea, kas peaks minema tervisekontrolli enne maratoni. Ta arvas, et minu puhul see küll vajalik pole. Et nõrk koht on selg, ülejäänu suhtes ei ole tal mingeid kahtlusi, et ma ära joosta suudan. Mul on tark perearst ja kui ta nii arvab, siis on tal ilmselt õigus kah.