Jooksmine on igav

Vahepeal olen teinud kolm jooksu
L 1.03 ja 6,9km
P 1.05 ja 7,2km
K 1.07 ja 7,77km
jooksude kohta pole midagi põnevat kirjutada. Uimerdan seal aeroobses tsoonis, tempot pole ollagi. Igav ja tüütu. Mõistusega võttes ilmselt vajalik. No pärast jooksu on ikka mõnus tunne, aga see ei ole võrreldav üldse emotsiooniga pärast suusatamist. Aju veel ei võta avstu infot, et suusahooaeg ongi läbi ja nüüd peabki jooksma või midagi muud tegema. Aga mida muud? Ratas on veel igavam ja rohkem variante polegi. Mäletan eelmisest kevadest ka seda vastumeelselt tunnet. Mingil hetkel läks kergemaks ja varsti oli juba päris tore joosta. Ehk hakkab nüüd ka meeldima uuesti.
Eile käisin venttis. Paar tundi enne trenni algust (täpsemalt 2h ja 42 minutit enne) käisin spordiklubist läbi ja noh, siis oli juba trenn täis. Lõpuks siis jälle 5 mintsa enne trenni algust olid mõned bronnid lahti läinud ja sain pileti. Aga noh, see viimase minuti pilet on ses suhtes veits kehv, et sooja teha ei jõua, paar mintsa jään ikka hiljaks ja sellega seoses tuleb ennast pressida kuskile inimeste vahele ja suht kitsas on.
Aga trenn ise oli mõnus. Jaksasin teha küll. Mõned harjutused, kus peab oma keha ühel käel ja jalal kuidagi püsti hoidma, on mu jaoks endiselt rasked. Ja mõni harjutus on veel raske. Aga kui treener hõikab, et C- kannata, kannata, jõuad! siis muidugi jõuan, isegi kui tegelikult ei jõua :). Samas jätkuvalt üllatas see, et kettaga harjutused olid jälle kerged. Igatahes jõuan ma neid sama kiiresti uhada, kui mu ümber seisnud meeskodanikud. Ja teen neid sama raske kettaga kui mehed. Aga point on muidugi selles, et mu ümber suusatajaid ei seisnud. Suusapoisid teevad ikka kaks korda tihedamalt neid harjutusi.
Pärast tegin veerand tundi ratast peale ja täna pole ükski lihas kuskilt valus. Ma ei mäleta varasemast ajast sellist reedet, kui nii kerge oleks olnud pärast venttit. Võibolla siis tõesti see kolmapäevane kerge jooks teeb neljapäevase trenni kergemaks. Või siis hakkavad lõpuks mõned lihased tekkima?