Tallinna maraton. 21 km.

No ei pidanud närv rohkem vastu ja suusad sügelesid. Niisiis täna hommikul sättisin end Tallinna maratoni starti. Ma pole mitte kunagi startinud 21 km distantsile, seekord mõningase vastumeelsusaga seda siiski tegin. Tundus kuidagi imelik lühikest maad sõita, samas ei olnud kindel, et oma invasuusatamisega rohkem jaksan ja lisaks veel maraton vabatehnikas. Vabatehnika teadupärast on mul alles selline algeline ja puine, rohkem jõu pealt sõidan ja suuska korralikult libisema ei saa.

Vabatehnika stardis olen ma üldse olnud täpselt ühe korra ja siis katkestasin. See oli eelmise aasta Tamsalu maratonil. Seega mingi orientiir oli täitsa olemas, et eelmisel aastal 20 km sõitsin täpselt 2 tundi ja selle plaaniga rajale läksingi, et kui alla 2 tunni tulen, on tubli. Kuune treeningpaus ikkagi kah all ja ausalt öeldes varvas andis enne starti ikka veidi tunda kah.

Varba teipisin nii kapitaalselt kinni, et suusasokid ei mahtunud ja panin kõige õhemad sokid, mis kapist leidsin. Sõit ise oli täitsa muhe, päike paistis, ilm oli ilus. Õudselt ainult kukuti ja andis ikka mööda laveerida neist. Suusk oli hea ja rada kiire, ise olin ainult nõrk. Kuskil kolmandal tõusul sain aru juba, et tõusudel on raskem kui tavaliselt. Tõukamiseks kasutasin ainult vasakut jalga, aga tõusudel ikka "surusin varbad maasse" ja pärast tõuse natuke aega sõitsin klassikajäljes. Midagi hullu siiski polnud ja varvas lasi ilusti sõita. Ainult treenimatus andis tunda. Siledat maad väga polnud ka, muudkui üles ja alla. Alla mulle täna väga meeldis sõita. Pärast Itaaliat ma enam kurvilisi laskumisi väga ei kardagi. Kui on vaja alla saada, siis alla ma tulen pikemalt mõtlemata.
14. kilomeetril läks väga järsku väga raskeks. Siis oli see koht, kus oleks olnud vaja geeli, aga seda ma kaasa ei võtnud kuna distants tundus nii lühike ja arvasin, et ei lähe vaja. No oleks läinud küll. Parasjagu oli selline pikemate tõusudega jupp ka ja esimeste pikamaameeste käest sain ringiga sisse, mis tähendas, et pidi veel lisaliigutusi tegema, et mitte jalgu jääda. Kuskil 18. km kosusin natuke ära ja päris viimane kilomeeter oli jälle täitsa hea. Kui 13 km täis piiksus, vaatasin, et kui tempot hoian, jõuan ilusti 1.30 kanti, aga nii palju siis viimaste kilomeetritega andsin ära, et lõpuaeg oli 1.43. Kalorit läks 919 ja keskmine pulss 169.
Pole paha. Pole üldse paha. Elu esimene vabatehnika finiš siis, seega tähtis sõit :)
Ja mis põhiline- varvas pidas vastu. Väga kift.