Kuumalaine rikub jälle kõik ära

Mõned jooksusammud ka siis tehtud. Selle nädala kava siis vastavalt treeneri soovitustele, et päris ei kooleks laupäeval.
Teisipäeval tegin 12 km jooksu ja täpselt nii nagu soovitati, et suusk jalast välja saada. Esimesed kilomeetrit tõstsin tempot, siis mõni km enamvähem ühtlaselt ja viimased kilomeetrid lasin tempo alla uuesti.
km ajad siis 7.59, 7.28, 6.54, 6.44, 6.13, 5.54, 6.13, 6.36, 6.36, 6.48, 7.12, 7.33
Huvitav oli joosta nii. Kui esimese km 7.59 oli tunne, et kiiremini nagu väga ei tahagi, siis viimase kilomeetri 7.33 oli tunne, et palju aeglasemalt enam ei saagi :)
Keskmine pulss tuli 160, max pulss 177. Aga pärast jooksu jäi mul põlv nii valusaks, et koduni lonkasin.
Kolmapäeval siis otsa sörk. Kella ei pannud isegi käele, aga trennikaaslasega koos sörkisime ja samal ajal ajasime juttu. Kokku kaks ringi Järve metsas ja siis jupid Spartast metsa ja tagasi. Kuna ma seda maad olen kellaga palju jooksnud (suusatanud), siis umbes täpselt 6,1 km kokku peaks olema. Teised samal ajal samas metsas hüppasid konnahüppeid tõusul ja ma mõtlesin, et issand kui hea, et sinna end tapma ei läinud.
Sixpacki pärast läksime. Seekord oli Katrin jälle ja väänas ikka viimase välja vaestest harrastussportlastest. Ma veidi viilisin ka, et laupäevaks ikka ära kosuks.

Homme siis 21 km. Hetkel ma veel kindel pole, et stardin. Vaatan, kuidas olukord on. Praegu on Pärnus +34 kraadi ja kuskil pole hea olla. Ok, toisupoes oli mõnus. Mul on selline tunne, et see suvi ei saa iialgi otsa, muudkui 30 kraadi ja 30 kraadi ja jälle 30 kraadi.