Puujalad ja seitse vesivilli

Kus ma jäingi.
Eelmine teisipäev käisin ujumas ja pärast vehlisin veits hantlitega. Kokku sai umbes 40min+ 20min.
Kolmapäeval käisin pärast mitme nädalast pausi Mariuse jooksutrennis. No raske on, kui pausid sisse jäävad. Esimene metsa jooksmise jupp oli okei, aga kui läks edasi sääre- põlvetõstejooksuks ja muuks naljaks, oli pulss laes ja süda kurgus. Ühe põlvetõsteringi jätsin vahele. Ma üldiselt ikka teen kaasa nii palju kui vähegi jaksan ja kui ma midagi vahele jätan, siis mul on ikka vääga raske.
Muidu sai joostud pikemaid lõike ja enda üllatuseks suudan ma ennast veidi kiiremini liigutada küll lühiajaliselt kui ikka väga vaja on.
Jooks oli kokku 1.20 seekord, distantsiliselt 6,96 km, max pulss 179 kõigest (kuigi ma olin peaaegu suremas) ja kalorit läks 880.
Pärast siis sixback otsa ja see oli ka jube raske. Ses suhtes on mõnus trenn, et ega ei kordu eriti miskit. Iga kord on uus ja huvitav. Seekord vehkisime kõvasti topispalliga ja korra õnnestus sellega vastu hambaid ka saada, mistõttu huul oli järgmisel päeval veits paistes. Aga see oli mu muredest väikseim. Neljapäevane päev meenutas mulle elu esimesi ventti trenne, kui järgmisel päeval jäid kõik lihased järjest valusamaks ja õhtuks olin tõsine puujalg. Reedel polnud olukord sugugi parem. Eriti valusad olid kõhulihased. Ja need kõhulihased andsid pühapäevani tunda.
Seega nädalavahetuse lasin lõdvalt. Natuke sõitsin rattaga, aga see oli rohkem niisama reanimeerimise mõttes mitte trenni eest.

Täna hommikul käisin tiiru ujulas (klassika juba 1km ja umbes 38 minutit) ja õhtul Lillepis rullsuusatamas jälle. Lõpuks sain suusakeppidele asfaldiotsikud ka installeeritud ja kõik oli lõpuks nii nagu peab. Trenn oli Jaanus Teppaniga seekord üle pika aja. Tundsin end täna seal rajal paremini kui kunagi varem millegipärast. Käed polnud ujulast sugugi väsinud, kannatas paaristõuget teha ja puha. Enamvähem juba käed ja jalad käivad sünkroonis, nii nagu peab. Vahepeal ikka tasakaal kaob, aga midagi on tehnikast ikka külge jäänud ja tõepoolest muutub rullsuusk järjest nauditavamaks mu jaoks. Ajaliselt ei sõitnud kaua 1.12, kilomeetreid kokku 12,45, kalorit läks 810. Nii kiireid kilomeetreid pole varem sõitnudki. 4.50 siis kiireim kilomeeter. Keskmine pulss oli kõrge muidugi (162), aga see on tavaline sellise välistemperatuuriga. Kuum ilm ei ole minu teema.
Tänasest trennist sain kätele seitse vesivilli. Aga tehnika, kuidas nendega ringi käia, et nad elu ei segaks, on ka juba sujuvalt omandatud.

Nüüd siis plaanis paar kerget jooksuotsa teha ja laupäeval Mulgi maratoni 21 km. Otse loomulikult lubatakse jälle 30 kraadi sooja. Eelmisel aastal oli 28 nii et tingimused on samad. Väga hea võrrelda pärast, mis aastaga juhtunud on.
Väiksed terviseprobleemid siiski on ja eriti suurte lootustega sinna starti ei lähe. A no kurat, eelmise aasta aja jooksen ikka üle vast.