Esimene trenn tehtud

Eelmine nädal möödus nii, et null minutit trenni on raporteerida. Lihtsalt puhkasin, samas sai kõnnitud päris palju. Nädalavahetusel tuiasime lapsega tundide kaupa Vanalinnapäevadel ja õhtuks olin täitsa väsinud. Arvan, et oligi paras koormus algatuseks.

Eile siis pühkisin tolmu maha tossudelt ja käisin trennis. Esmaspäevane trenn on löödud kahte gruppi, nõrgemad varem ja tugevamad pärast järgi. Kuna tegemist on trenniga, kus joostakse, siis sättisin ennast alguses sinna nõrgemate punti kuna ma pole mingi jooksja ja tempo on ikka selline nagu ta on.
Aga eile läksin siis hilisemasse trenni kuna ajaliselt ei jõudnud varem. Ok, tegelikult oleks jõudnud, aga Ruth moosis mu siiski hilisemasse trenni, et nagu koos lõbusam ja nii. Trenn nägi välja selline, et algul tegime pool tunnikest sörki ja siis saali. Kuna Ruth oli ka just tulnud rattarallilt, siis me kahekesi vaikselt reanimeerusime metsavahel mingis olematus tempos.Ühesõnaga see osa mingeid kannatusi ei põhjustanud. Joosta ei olnud raske ja mingeid märke väsimusest ei olnud. Jooksime ka ainult 3,8 km.

Saalis siis harjutused topispalliga. Ja see topispall oli seekord küll tunduvalt raskem kui eelmisel korral (tegelikult muidugi ei olnud, ikka sama 3 kilone). Harjutusid kestsid nagu kauem (ma ei tea, kas tegelikult ka kestsid) ja käed väsisid ära. Harjutusi oli kindlasti rohkem kui eelmisel korral ja need, mis rohkem olid, olid ka raudselt raskemad. Kui asi läks hüppelt palliviseteni, siis ma vaatsin, et teised ka olid juba näost punased. Ühesõnaga trenni lõpuks olin ma üsna läbi mis läbi. Aga iseenesest oli väga kift trenn.  Järgmine kord jälle.

Tänasest hakkavad mu lemmiktrennid ehk siis rullsuusatamine. Näis, kas pärast talve püsti ka püsin nendega või saab asfaldimustri kohe tätoveeritud põlvedele. Eilsest trennist on topispalli jäljed küll kätel :)