Nonii, kohe ta siis ongi käes.
Viimane nädal on möödunud kergelt öeldes kummaliselt. Lapsel on tuulerõuged, mistõttu ma olen terve nädala kodus vedeledes telekat vahtinud lapsega ja öösiti tööd teinud. Pole just parim rütm, aga samas puhatud nagu on kah üksjagu. Tunne on selline.. lodev. ja vormist väljas. Eile tegelt jooksin umbes 2 km ja jalad ei olnudki rasked. Imelik.
Igasugu organisatoorse külje peale on päris ohtralt energiat kulutatud, ei õnnestunud ennast maratonile kuidagi regada, hotell ei kinnitanud broneeringut jne, aga lõpuks ikka kõik kuidagi millegipärast paika loksus tänu heade inimeste abile. Ju siis tuleb minna :)
Plaan on selline, et jooksen kaua jõuan ja siis enam ei jookse :D Eks siis näis, kas kannatab lõpuni tiksuda või istun maha ja hakkan nutma. Hetkel ei oska isegi arvata, mis rajal toimuma hakkab.
Hetkel toimub paaniline sokikide otsimine. Viimati sai spets jooksusokid jalga pandud Tallinna maratonil.
No vähemalt pähklitega lehmakommid toon ära Riiast Miirale :)
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
Äge talv oli tegelt!
Suusahooajast pole midagi kirjutanud, mistõttu on kostunud pahameelt siit ja sealt, nii et eks ma siis katsun selle kuidagi kokku võtta. Al...
Juhhuu! Mu kõrvad hakkasid viimase lause peale liikuma. Muide, küllap sa selle ikka lõpuni jooksed (raja kõrvale istumine ja nutma puhkemine on ikka rohkem minu teema). :P
ReplyDeleteJõudu sulle aga noh väga tark see su otsus pole minna maratoni jooksma.
ReplyDeleteEks sa suudad kuidagi selle läbida aga ma olen 90% kindel, et pärast on sada häda ja ülejäänud suvi rikutud.
no rullsuuskadega koperdada ikka kannatab, muu polegi nii tähtis :D
ReplyDeleteära kuula igasuguseid šarlatane:)
ReplyDelete