Monday, August 12, 2013

Teravamaid elamusi kah

Algusest lõpuni lahe nädal oli.
Lühikokkuvõte trennidest
E jooks+ jõud 2h, jooksu oli 10 km
T rullsuusk 1h 38m, 14,4km
K sixback 30min
P rullsuusk 1h 47m, 24,5km

Esmaspäevases trennis oli kõigepealt väga palav. Maastikuringil natuke viilisin, aga üldiselt oli täitsa talutav :) pärast oli vaja joosta testjooks uuesti, mis oli ka täitsa okei. Aeg oli natuke paranenud. Jooksuisu sellegipoolest tagasi ei ole tulnud. Palju rohkem kui paranenud testjooksu aeg, rõõmustas mind asjaolu, et esimest korda kolme aasta jooksul õnnestus teha harjutus "vastaskäsivastasjalg" nii, et see kordagi segi ei läinud ja isegi ei pidanud mõtlema, et oot kurat kumb käsi see nüüd oligi. Lahe!

Rullsuusa trennis oli jätkuvalt jube palav. Aga selle eest muidu oli tore. Harjutused lähevad järjest keerulisemaks. Alguses tunduvad suhteliselt võimatud, aga siis hakkan otsast pusima ja lõpus hakkab midagi täitsa sinnapoole juba tulema. Mõni ei tule ka muidugi.

Kolmapäeval oli veel palavam ja tegelikult ma ei plaaninud üldse trenni minna, aga lasin ennast ikka sixbacki ära rääkida. Sada aastat pole käinud seal ja no raske oli ka kohe. Õnneks nii lühike trenn, et kannatas ära. Pärast läksime kinno ja jõime limonaadi :). Kõhulihased olid kolm päeva valusad.

Pühapäeval käisin  Nevene rullsuusamaratonil 21 km sõitmas Jõulumäel. Selline vahva avantüür siis. Ega ma sinna mingit aega ega kohta sõitma ei läinud (ülejäänud olid kõik sportlased ja uisusuusaga), niisama tšekkama, kas julgen mäest alla sõita ja kas tehnikast midagi alles ka jääb, kui natuke kiiremini liigutada. Eks ma ikka veidi muretsesin ka, esiteks sellepärast, et kui kukun, siis on pekkis ja teiseks sellepärast, et lühikese distantsi start oli poolteist tundi enne pika starti ja kartsin, et sõidan päris pikalt üle sellest stardiajast ja võin kuidagi lollisti ette jääda.
Igatahes olin kohal poolteist tundi enne starti (see juhtus küll esimest korda elus) ja sõitsin korra raja läbi. Rada oli 3,5 km pikk ehk siis võistlusel tuli 6 ringi läbida. Juba esimesest laskumisest alla sõites üritasin suusakeppe asfalti suruda, nii et sädemeid lendas :) Tõsiselt õudne oli. Järgmised laskumised päris hirmuhigi otsaette enam ei võtnud, aga raja lõpp oli jälle selline, et kurvis tippisin abitult ühelt rullilt teisele ja mõtlesin, et issand küll, mis mul ometi arus oli. Soojendusringi lõpus mul igatahes jalad värisesid.
Aga kui stardipauk ära käis, siis enam nii hirmus ei olnud. Pidi lihtsalt alla sõitma.  Mida ring edasi, seda lahedam oli  ja kohe täitsa meeldis noh, laskumised olid lõpuks ikka väga nauditavad. Kui 4 ringi läbi sai, siis ma vaatasin, et lõpuaeg tuleb täpselt teise starti sisse. Kuna start ja finiš olid samas kohas ja enne finišit oli kurviga laskumine, siis ma muretsesin küll, et äkki sõidan maha kellegi kogemata. Tegelikult jõudsin ilusti 3 minutit enne finišisse ja stardi ootajad olid ilusti tee vabaks jätnud ja mingit probleemi polnud. Lõpuaeg oli 1.27.10 või midagi taolist. No väga rahul olen, et püsti püsisin 6 ringi. Ma muidu arvasin, et sõidan kuskil 1.40 kanti. Pole paha. Väike varu vast jäi ka.
Ah, üks lahe seik veel. Nimelt vahepeal läks ilm jälle palavaks ja neljandal ringil joogipunktis mõtlesin, et kallaks natuke vett kiivri vahele. Aga see vesi hakkas kohe mööda prille alla jooksma, mistõttu enam mõnda aega eriti midagi näha ei olnud. Pühkisin prillid puhtaks, aga siis tuli laskumine ja nii kui pea natuke ettepoole kallutasin, jooksis kiivri vahelt veel vett mööda prille alla. Õnneks oli selline lihtne koht ja eriti vaja näha ei olnud. Pole varem prillidega sõitnud ja täitsa ootamatu asjaolu oli minu jaoks :)
Ühesõnaga igati nauditav võistlus, korraldus väga viis, kaasaelajaid kuipalju ja emotsioonid siis ainult positiivsed. Eks neid positiivseid oli vaja ka.

5 comments:

  1. Mulle tuli kiusatus pärast lugemist postituse lõppu juurde mõelda kõikide silmaoperatsiooni pakkuvate kliinikute reklaamid.

    ReplyDelete
  2. :) tegelikult on see selline ala, kus ilma kaitseprillideta starti ei lasta, nii et kliinikutest poleks siinkohal abi olnud.
    Mul on muidu opereeritud silmad, aga enne oppi ma veel spordiga ei tegelenud ja need ebamugavused on minust kuidagi mööda läinud.

    ReplyDelete
  3. ma hakkan su blogi mõjutusel varsti kirjutama, kuidas iga päev nii külm oli ja vastik :) aga laskumised ongi tegelikult igal alal parimad osad, va. jooksmine, kus see mingisugust eelist ei anna. no ja silmade koha pealt - operatsioonile "kulutatud" raha on takkajärgi mõeldes parim investeering senise elu jooksul üldse. ma näen nagu loom!

    ReplyDelete
  4. Opereeritud silmadega kipun ise ka miskipärast kaitseprille kasutama pisilaste ja tolmuliste eest. Rullsuusatamine (just kepid) on minu jaoks õudus kuubis, mistõttu ilmselt kunagi seda ala harrastama ei hakka.

    ReplyDelete
  5. Ma vist nendest hirmudest, et äkki midagi läheb silma,vabanesin kuskil aastaga. Ma neid silmatilku tilgutasin ka vist mingi pool aastat. Koguaeg silmad kuivasid. Kuskil 2 aastat käisin koguaeg päikseprillidega aprillist oktoobrini, aga siis hakkas tasapisi asi ununema. Päiksekad koguaeg ununesid kuskile ja lihtsam oli harjuda ilma nendeta kui neid otsida.
    Aga jah, ma ütleks ka, et parim investeering.
    Rullsuusaga on vist nii, et kui korralikku laskumisasendit sisse ei võta, siis pole teoreetiliselt eriti võimalik suusakepiga silma saada. Ja kui teistel on poole suuremad rullid all, siis tuules alla niikuinii ei sõida. Ühesõnaga rohkem pärissportlaste probleem.

    ReplyDelete

Jaanijooks 2018

Üle pika aja tuli selline vallatu mõte, et jookseks jälle tiiru ümber kodukoha järve. See on ikka endiselt selline konkreetselt pildituks jo...