Monday, August 29, 2011

Tasapisi tagasi

No paus läks pikaks. Liiga pikaks. 3,5 nädalat siis kokku. Ja ütlen ausalt, et oleks läind veelgi pikemaks, kui teine naissuusaentusiast mind kodust välja poleks reedel tirinud. Eks nende pikkade pausidega nii on, et algul on hirmus motoorne rahutus, aga pikapeale harjub laisklemisega ära ja lõpuks tekib minnalaskmise meeleolu. Plaanid ikkagi rikutud kõik, väike (ok mitte just eriti väike) pettumus ikka, et hooaeg untsus. Ja vat just sellistel hetkedel ongi jube hea, kui on olemas inimesed, kes su kodust välja tirivad, muretsevad, toetavad, annavad hääd nõu ja lõpuks autosse topivad ning tagasi rajale lohistavad. Vat see ongi suusagrupi kõige suurem väärtus- super seltskond.
No igatahes läksime reedel Ruthiga suusatama. No ja ma siis ülikorralikult tegin ilusti rahulikult, kiirustamata, aeroobses tsoonis. Ühtegi kiiret liigutust ei teinud. Jube mõnus oli. Kokku 1h ja 31 mintsa, 650 kcal, 14,9km ja keskmine pulss 140.
Vat.

Täna siis ametlik suusatrenn. Alguses sõitsin ühe ringi keppideta, siis paar rahulikku ringi ja siis oli plaanis paar kiiret ringi. Aga treener ei luband kiireid ringe teha, et paus ikka pikk ja nii. No lõpuks ikka ühe kiirema ringi lubas teha. A kui paaristõugetega minema kütsin, siis karjus järgi, et "mitte nii kiiresti!" :) Ignoreerisin täiega (vabandust!) ja panin nii kiiresti kui jõudsin. No ma ei tea, kogu see treeningpausi frustratsioon oli vaja välja elada kuidagi vist. Kuna Ruthiga koos startisime (a tal oli kolm kiiremat ringi juba all), siis väike võistlusmoment ka juures ja ikka suht viimase vindi peal sõitsin. Noh, ajaliselt ei kaotanud ma mitte tuhkagi oma 1. augustil sõidetud ringile. 3 sekki kiirem täna, aga eelmine kord ma ei võtnud ise aega, nii et väike mõõtmisvahe võib ka olla. Igatahes ses suhtes mingit jubedat kukkumist pole olnud. Küll aga kui ma eelmine kord sõitsin ringi praktiliselt paaristõukega läbi, siis seekord käed väsisid ära ja pool maad pidin vahelduvtõukelist sõitma. Oleks veel rohkemgi sõitnud, aga iga kord kui vahelduvale üle läksin, tuli Ruthi suusakepi klõbin ohtlikult lähedale ja pidin ikka punnitama paaristõuget nii et ninast veri väljas :). Paaristõukega sain jälle veits vahe sisse ja siis jälle puhkasin käsi. Terve ringi sõitsime nii. Et jah, lihases on küll tuntav vahe.
Max pulss on igatahes 182 peal ära käinud.
Trenn kokku 1.22, kalorit 610, kilomeetrit 12,18 ja keskmine pulss 142.

Nuh. Pole hullu ju. Eks varsti proovin joosta ka.

Tuesday, August 23, 2011

Maratoni ei tule.

Otsustatud siis. Eks tuleb teha vahel rida ebamugavaid otsuseid, miskit pole teha. Tervis kõigepealt, siis kõik ülejäänu. Seega sai kogu suvelõpu kava julmalt maha kriipsutatud.
Kuskil kuklas on mul kevadest saadik tunne, et seekord ei tule maratoni, kuigi kõik läks algul väga ilusti ja täpselt plaani järgi. No võibolla läkski liiga ilusti, kui nüüd rahulikult järgi mõelda.
Tänaseks siis selge on, et tuleb fookus lükata lühematele distantsidele. Võimalik, et selleks saabki olema 10 km hoopis. Eks lähimad ajad näitavad. 10 km isiklik reks on ka kehvake (1.02) ja teoreetiliselt võiks selle sihikule võtta küll. Võibolla on isegi jõukohane.

Kolm nädalat pole nüüdseks trenni teinud ja tunne on.. kehv.
Selle eest kaal kukub kolinal. Ilmselt küll lihaste arvelt suuremas osas ja ajutiselt, aga noh, ikka meeldiv teada, et mu kaalul on nii väiksed numbrid ka olemas.

Sunday, August 14, 2011

Unistuste tapjad- kunagi ei maga nad

Juhtus nii, et terviseprobleemid osutusid arvatust tibake keerulisemaks ja seoses sellega on trennil kriips peal mõneks ajaks. Kuna ma viimati olin haige aastal 2004, siis mõneti tuli ootamatuna. Aga samas, millalgi pidi see ju juhtuma.
Alguses kriipsutasin kogu varasügisese plaani maha, aga kui esimene emotsioon möödas, siis aju hakkab tasapiśi ikka otsima variante, et kuidas ja mismoodi. Minu arust maailma kõige suurem motivatsioon tekibki siis, kui sulle midagi konkreetselt ära keelatakse.

Maratoni suhtes ei teagi. Pole eriti usinalt jooksutrenni teinud ja just see praegune aeg sai plaanitud pikkade otsade jaoks. Nüüd jääb see kõik sujuvalt ära. Samas üldine põhi peaks ju olema korralik, nii kiiresti vast ei tohiks kaduda kuskile, aga mine sa tea. Maraton pole jalutuskäik pargis siiski.
Hetekel kisub mõte rohkem sinnapoole, et 21 km tuleb joosta seekord siiski.

Aga eks vaatab. Nädala lõpus lähen proovin madala pulsiga salaja väikse trenni teha, siis peaks pilt enamvähem selge olema. Ja eks peab treeneritega arutama, mismoodi mõistlik teha on. Prioriteet nr 1 on ikkagi suusahooaeg ja kui vaja, siis jooksumaratoni ma võin ohverdada küll selle nimel, et mingeid lolle vigastusi selleks ajaks ei tekiks.

Sorry, poisid, et võistluse peesse keerasin.

Monday, August 1, 2011

Suusatada on tore

Ametlikult mul on treeningpaus praegu kuna vaja veidi tervist tohterdada.
Mitteametlikult käisin ma ikkagi eile rullitamas. Enne trenni oli olemine kehv veidi, aga kohe kui suusad jalga panin, läks paremaks :) Mõtlesin, et teen rahulikult paar ringi kaua jõuan ja siis koju.
Aga kussa sellega. Treener arvas,et peaks vahelduseks ühe kiirema ringi ka tegama ja kolmas ring sai siis aja peale sõidetud. On tähelepanuväärne, et kohe kui stopper käima läheb, ununevad kõik muud hädad, miks tegelikult sõita ei jõua ja pigistad ikka nii nagu tuleb. Ja tuleb ka. Ma pole rullikatega elusees nii kiireid liigutusi teinud. Ringi aja sain 10.35 (2,5km). Päris hea ma arvan.
Omaette mõnus tunne on, et kehvematest uisutajates panen tõusul mööda juba. Lahe.
Aga siis vaatasin, mis ajaga poisid ringi sõitsid ja see võttis ikka kukalt kratsima, et mis pagana moodi nad nii kiiresti liigutavad ja kust see üüratu vahe siis tuleb. Esimese aeg oli 6.35 vist umbes või midagi sarnast. Tegi ikka nõutuks küll. Õhtul mõtlesin ka veel tükk aega selle peale, a kui poiste talvised maratoni ajad välja otsisin ja vaatasin, et see esimene poiss oli 3.35 Tartus sõitnud, siis sain aru, et kõik on kõige paremas korras tegelikult.

Trenni alguses sai tehtud jälle selliseid harjutusi, mis selgeks tegid, et tasakaal absoluutselt puudub, rääkimata kordinatsioonist. Ümber torbikute pidime ennast võluma erinevat moodi ja no jube keeruline oli.

Mu seljataga toimus eile üks kukkumine kah. Ikka seal ringi lõpus oleval laskumisel. Tagant tulid kaks uisutajat, käest kinni ja üks siis lendas laia kaarega. Muidugi polnud tal kiivrit ka peas, rääkimata kaitsmetest. Päris valus oli vaadata teda seal asfaldil.

Keegi rulluisutaja oli hiire alla ajanud ühes kurvis ja selle õnnetu pinnalaotus vedeles risti jalus igal ringil.

Kokku sai sõidetud 1h ja 23 min, 13,33 km. Kalorit läks väidetavalt 661.

Äge talv oli tegelt!

Suusahooajast pole midagi kirjutanud, mistõttu on kostunud pahameelt siit ja sealt, nii et eks ma siis katsun selle kuidagi kokku võtta.  Al...