Monday, November 26, 2012

Lumetuisku oodates


Möödunud nädal oli jälle suhteliselt kiire ja pingeline. Selle eest sain nädalavahetusel korralikult puhata ja jõudsin ka trennidega mäele. No enamvähem mäele. Ideaalis oleks võinud korra veel jooksmas käia, aga küll jõuab.
Trennid:
T jõusaal 1h 50 min
L jõusaal 2h
P jooks 52 min, 6,8 km

Jõusaalis olen ma nüüd juba mõned korrad kenasti käinud ja jõudu tõesti on rohkem iga korraga. See on meeldiv. Teisipäeval oli meil isiklik instruktor jõusaalis ja mõndade aparaatide hingeelu saladused avanesid jällegi. Jõusaalis mulle praegu täitsa sobib ja meeldib. Siuke mõnus koht, kegi ei käse tagasi hoida ja saab teha nii palju kui jaksan :) Aeg läheb seal pagana kiiresti ja kõik, mis plaanis ei jõuagi teha.
Power Plate proovisin ära laupäeval. Suht kummalise tunde tekitas see vibratsioon minus. Häiriva tunde. Ei tekkinud sellist mõtet, et see kavva võtta.
Muidu mulle ergomeetreid sikutada meeldib kõige rohkem siiski jõusaali asjadest. Esiteks saab neid aja peale teha ja alati on lahe teha nats kiiremini kui eelmisel korral. Skiergo 1km aja olen sikutanud trennis alla 5 minuti. Paar korda olen mõelnud, et proovin 4.40 pressida, aga see tempo tapab mind endiselt 500 meetriga ära ja 600 meetri pealt ei jaksa enam üldse liigutada. Ometi on vahe ainult mõnes sekundis. Sõudekat tirin ka ikka nii et vaatan kella mitte pulssi. Sõudekaga on huvitav, et läheb raskeks korra 3000 meetri peal, siis on 500 meetrit nii raske, et mõtlen pooleli jätta ja edasi jaksab jälle. Huvitav. 5000 m aeg muudkui paraneb.

Jooksu kohta võiks märkida, et oli üllatavalt mõnus joosta. Oleks veelgi jooksnud, aga aeg hakkas peale pressima. Ei mäleta, et kunagi varem oleks olnud nii kerge joosta. Ometi oleks võinud eelmise päva kaks tundi jõusaalis kuidagi tunda anda, sest ega ma seal niisama ka ei seisnud ju. Selle eest magasin ma öösel äärmiselt halvasti ja hommik üllatas ming kilose kaaluplussiga, see tähendab ilmselt, et suurepärane tunne oli petlik ja tuleb paar päeva puhata.
Mõtlen heategevusmaratoni peale, aga kuna ma olen lubanud eelmisel õhtul vist ööklubisse minna, siis ma kohe ei teagi :D Peaks vaatama, mis see ajalimiit seal on.


Monday, November 19, 2012

Pole ilu valuta

Möödunud nädal oli seiklusrohke.
Esmaspäeval kriipisin ma auto rattakoopa ära vastu kodu parkla posti. Ma tegin seda kolmandat korda.
Teisipäeval jõusaalist tulles virutasin jalaga vastu riietusrumi plekist kapiust, niimoodi ilusti päkaga, verd lendas laias kaares. Adminnidel oli plaastrit õnneks. Pärast puhastasin kodus seda ja krt kui kibe oli. Kui ma kolmandal õhtul ka veel selle puhastamise peale nägu krimpsutasin, lugesin silti ka pudelil. "Mitte kasutada lahtistel haavadel". Oookei.
Pühapäeval käisime lastega messil ja pärast enam auto käima ei läinud ja sinna parklasse ta jäigi. Eelnevast tulenevalt tulin täna bussiga tööle ja teepeal läks buss katki. Nii et jätkuvalt on koguag närv must.

Trennid:
T jõusaal 1h 30 min
N jõusaal 1h 30 min
L imikas 1h 36 min

Teisipäeval ma tahtsin venttisse minna, aga see oli juba hommikul olnud täis bronnitud. Neljapäeval ma tahtsin ka minna venttisse, aga siis ma jäin ise munema ega jõudnud. Niisiis jõusaalis sai käidud selle asemel.Jõusaali vorm mul raudselt paraneb iga korraga. Vesiville jääb ka aina vähemaks.

Imikas toimus seekord Vooremäel. Täitsa kena metsarada seal, vahvaid tõuse täis. Imika trenni pole ma selgelt liiga ammu jõudnud ja see oli trennis kohe näha. Eks jõusaal oli ka kätes ja jalgades tunda alles. Tempo oli tibi kiire mu jaoks ja koguaeg tuli siuke väike vahe sisse. Oleks kuskil tuttavas metsas olnud, siis olekski võtnud rahulikult, aga kuna oli täitsa võõras mets, siis ma oma olematute orienterumisoskuste tõttu pidin hammastega sabas rippuma. Niisiis jooksin vahepeal järgi. Joosta oli lihtsam kui kõndida. Muidu oli väga mõnus õues trenni teha. Ühtki märki heast saabuvast suusavormist küll ei tuvastanud kahjuks.
Tartus käisime veel suusalaadal, kus toimus ergomeetrite võistlus, elasime omadele kaasa ja tuiasime niisama ringi. Kokkuvõttes oli vahva päev.

Nii. Eelneval nädalal kolis mu elamisse esimest korda köögikaal (kuna ma käkkisin viimane kord lapse sõõrikud ära silma järgi koostisaineid kokku segades). Mõtlesin, et kaaluks siis huvipärast, et mis ma söön ja nii. Tühjagi ma viitsin. Kaks korda kaalusin võileivad ära ja sellega asi siiani on piirdunud. Aga selle kahe kaalumisega ma fikseerisin siiski fakti, et ma panen liiga palju võid võileivale. Tasse, taldrikuid, pastakat, helkurit jne oli küll lõbus kaaluda, aga söögi kaalumine on ikka jõle tüütu. Sügav kummardus minu poolt kõigile, kes seda teha viitsivad.

Monday, November 12, 2012

Lumi tuli, lumi läks

Kahjuks.
Ja kui juba kord on suusad alla pandud, ei kutsu enam kuidagi jooksma. Õudne. Külm. Märg. Pime. Ebamugav :DAga suutsin ennast ületada ja selle esimese korra ära teha. Edasi peaks lihtsamalt minema juba.
Vahepealsed trennid:
T ventti 1h
N jõusaal 45 min
L 50 min spinni
P 55 min spinni+ 30min lihast
T 45min jõusaal
N 45 min jooks (5,5 km)+ 30 minlihas
R 41 min jooks  (5,6 km)
P 45 min lihas

Ettenähtud trennigraafik ei sobi mu muu graafikuga absoluutselt kokku praegu, millest on pagana kahju. Teisipäevasesse venttisse jõuan ma ainult siis, kui ma eelnevalt detailselt läbi mõtlen, kuidas ma liigun, mis ma süüa teen ja mis skeemiga lapsed transpordin sinna kuhu vaja. Ja siis, kui ma olen kõik täpselt välja arvutanud, mismoodi ja kuidas ja lähen väikse varuga isegi, siis a) on mingi ummik koduteel b) ei tööta raudtee ülesõit c) parkimiskohad on täis ja tuleb kaugemale parkida jne et kokkuvõttes ma jään ikkagi  hiljaks. Või siis tuleb miski ootamatu asi ja ma ei saa üldse minna. Aga kaks korda olen vähemalt juba kohale jõudnud. Reedesed ja laupäevased trennid tuleb praegu ohverdada. Niuks. Aga samas on motti küll, et iseseisvalt treenimisega hakkama saada ja see on tore.

Ventti oli tore jälle. Esiteks jäin ma minuti hiljaks ja seetõttu jäi esimene hüppamise harjutus tegemata. Ma olen varem ka vaadanud (krooniline hilineja, eksole), et kui seda esimest ei tee, on kogu trenn nagu oluliselt kergem. Kuigi vahe on ainult paar minutit. Hämmastav. Trennijärgsetel päevadel tunne seekord enam kangeks ei läinudki. No veidi ikka, aga esimese korraga võrreldes nagu öö ja päev.

Muudes trennides midagi ülearu märkimisväärset ei ole olnud. Muskel kasvab. Kaal kõigub kilo piires, aga mingist langusest rääkida ei ole põhjust. Oma osa on selles mardisantidel, kelle jaoks ma kilo komme varusin ja no lõpuks ei tulnud mitte mardisandipoegagi. Lapsed ei jõudnud piisavalt kiiresti neid komme ära süüa ja sain oma ahned näpud ikka vahele.

Muidu on kõik hästi.

Äge talv oli tegelt!

Suusahooajast pole midagi kirjutanud, mistõttu on kostunud pahameelt siit ja sealt, nii et eks ma siis katsun selle kuidagi kokku võtta.  Al...