Thursday, December 30, 2010

Saabki aasta otsa.

Jõulud siis üle elatud. See Scarlet (või mis selle tibi nimi oligi) rikkus mu suured pühadeplaanid. Pakkisin suusakola kaasa ja arvutasin täpselt välja, mis kell ja mitu km mul erinevates Eesti punktides aega sõita on. Tegelikkuses jõudsin 24.dets korra Raekülas 5km suusatada ja kogu lugu. See toimus õhtuhämaruses, kui lund sadas nagu kotist ja klassikajälg oli pigem aimatav. Sai kiire ring tehtud, et päris pimedas metsa ära ei eksiks. Pärast pooletunnist suusatamist puhastasin higisena pool tundi autot (paksu jope unustasin maha suure kiiruga) ja noh, muidugi kergelt sain külma. Kurk oli õrnalt valus paar päeva. Õnneks sadas pool meetrit lund samal ajal alla ja tehniliselt polnud eriti võimalik suusatada. Muidu oleks kindlasti läinud ja vist päris haigeks jäänud.
Noh, eile oleks pidanud ventti olema, aga päevaplaan läks käest ära jälle ja läksin hoopis suusatama õhtul hilja. Eile ka lund sadas, aga rohkem nö pildi ilu mõttes, sõitmist ei seganud ja suured teed olid ka puhtad. Seekord ma ei hakanud üldse katsetamagi, kas mahub sinna velodroomi juurde parklasse ja jätsin ettenägelikult auto selveri juurde. No ja siis muidugi selgus, et eile oleks saanud kasvõi risti oma käru parkida otse raja ette, parkla oli täitsa tühi :D Tegin rahulikud 10,1 km, keskmine pulss 157, max 167 ja kulus 437 kcal. Aega läks 1.05. Väga mõnus oli nagu ikka.

Jõuludega võtsin juurde umbes kilo, aga tunne oli nagu oleks 5 kilo võtnud. Selline lõdev tunne. Noh nagu ikka kui trennid vahele jäävad ja ühe laua äärest teise äärde istud ja piparkooke ja kartulit pugid. Igatahes aasta viimasel päeval kaalun 68,5 kg. Aasta esimesel päeval kaalusin 80,4 nii et kaalu mõttes igati vinks-vonks aasta. 2010 oli üldse igati sheff aasta. Ei olnud kordagi asja traumapunkti ja trenni sai tehtud rohkem kui kogu varasemas elus kokku:) Tõsijutt.
Algselt pidi olema selle aasta põhiline spordisündmus Tartu Maraton, millest sai täielik katastroof ja ebaõnnestumine. Reaalis sai hoopis läbi joostud (läbi kannatatud) maraton aasta kõvemaks spordiürituseks.
Ja see, et ma suusatrennile sõrme andsin, on kindlasti märkimist vääriv sündmus. On väga mõnus proffide käe all treenida. Eks uuel aastal selgub, kui palju trennidest kasu on olnud ja mis selle süveneva suusahullusega saama hakkab.
Kokkuvõttes sai umbes selline aasta:
jooks 420 km
ujumine 3 km
rullsuusk 4,5 tundi
suusaimitatsioon 15 tundi
trena (ellips) u 10 tundi
ventti (lihastrenn oma keharaskusega) 8 tundi
suusatamine 153 kevadel+ 79,9 aasta lõpus

Vot.
Hääd nädalavahetust! :)

Sunday, December 19, 2010

Käed on nõrgad.

Nii. Neljapäeval käisin venttis. Soojenduseks jäin hiljaks tervelt 10 mintsa. Muidu oli suht hea kerge teha, aga kätekõverdustega harjutused olid seekord rasked ja vahepeal pidin ikka põlved maha panema. Kuidagi käed olid väsinud. Aga mingeid erilisi jääknähte jälle ei olnud. Kõige lihtsam on teha kõhulihaseharjutusi. Alguses olid need väga rasked, aga väga kiiresti tulevad kõhulihased. Nüüd ei valmista need harjutused mulle mingeid raskusi. Kui saaks selle peki ka lihaste pealt maha söödud kuidagi, oleks tore. Aga läheb aega veel.
Eile siis käisin suusatamas hommikul ja alguses oli päris jahe. Temperatuur oli -11 ja hetkeks hommikul kahtlesin, kas ikka lähen. No ikka läksin. Hommikul oli nii kiire, et ei olnud aega pulsivööd otsida, aga kell oli käe peal ja kokku sai suusatatud 19,1 km klassikat ja aega läks selleks täpselt 2 tundi. Tasapisi hakkab juba välja tulema. Treener ütles, et jalgade töö on hea, aga käte tõuge on puudu. Tõuge lõpeb liiga vara ja mingit jõudu sinna ei pane. Eks ma siis harjutasin ja vahepeal tuli täitsa välja natuke. Njah. On ikka vahe küll liikumises. Nüüd pole muud kui agu anda, kuulata, kontrollida, jälgida, kinnistada, treenida, treenida, treenida ja varsti suusatan umbes nagu Šmigun :) Lahe.
Pärast autosse istudes korraks põlved valutasid natuke. Järelikult külmema ilmaga nii pikalt ei maksa sõita.

Suusa kohta küsisn ka, et miks ei libise. Arvati, et see suusk ei ole maratonisuusk (rohkem rahvasuusk) ja ilmselt ei hakkagi libisema (aga tehnika õppimiseks ideaalne). Aga, et laseks põhja töödelda veel, et mine tea- ehk läheb paremaks. No igatahes tundub, et varsti on jälle meeldiv võimalus suusapoodi külastada. Et võibolla jätabki siis need trennisuuskadeks ja ostab mingid edevad maratonisuusad. Mõtlen veel. Ootan jõulukingid ära enne :D

Õhtul käisin bowlingus töökaaslastega ja veeretasin kaks tundi kuule. Ja ongi käed nõrgad. On olnud helgemaid hetki bowlingusaalis :)

Monday, December 13, 2010

Ei libise

Idee järgi pidi mul täna Nõmmel trenn olema. Aga reaalsus oli see, et jõudsin koju alles siis, kui juba oleks pidand trennis olema. Lisaks muidugi ma täpselt ei teadnud ka, kuhu minema oleks pidanud. Põlistallinlastel on nimelt komme määrata kohtumispaik "seal kus vanasti oli see mingi x asutuse tootmishoone". No ja kust peaks lihtinimene siukest asja teadma. Teine orientiir oli suusatunnel. Eeemm.. kas meil on Tallinnas suusatunnel? No ühesõnaga ma ei viitsind sinna seiklema minna pimedas ja läksin hoopis Piritale. No eks sinna minek on ka paras seiklus praegu, eriti värskete lubadega. Aga Piritale saab ikkagi sutsuke kiiremini.
Muidu oli suusatada mõnus nagu ikka, aga suusk endiselt ei libise. Kui laskumisel saab rahulikult telefoniga rääkida, siis pole libisemine just märkimisväärselt hea, see on kindel. Ma ei saagi aru, mis värk mul selle suusaga on. Polegi seda libisema saanud õieti. Eelmine suusk libises ikka tunduvalt paremini. Vaatab, peab siin poistega nõu, äkki oskavad aidata või soovitada midagi. Pidas küll muidu ilusti. Aga pool funi läheb ikka kaotsi, kui laskumisel peab hoogu juurde lükkama, et päris seisma ei jääks.
Kuna ma pole ikka suutnud oma vabatehnika keppe parajaks lasta lõigata, siis tegin jälle klassikat. 9,7 km siis ja aega kulus selleks 58.55. Keskmine pulss 165 ja max pulss 176. Kalorit läks närused 469 ainult.

Saturday, December 11, 2010

Teist korda suusad all

Täna hommikul olid neljapäevasest trennist lihased jälle valusad. Eks seda oli ette arvata kah, sest sai ikka punnitatud elu eest ja lisaks jäi venitus ka pärast tegemata.
Aga suusatamist see eriti ei seganud. Käelihased olid ainult valusad ja väsisid ära vahepeal, muidu oli jälle üüberlahe. Isegi veel lahedam kui eelmine kord. Rada oli nii värske, et kui me rajale astusime, siis buraan just lõpetas raja sisseajamise. Lisaks sadas peale värsket lund. Ehk libisemist polnud ollagi. Pidamine selle eest oli täitsa okei. Pärast enam ei olnud okei, aga siis tõmmati ühel tõusul kiht peale ja läks jälle.
Täna sai kohendatud veidi tehnikat siit ja sealt. Eks siis hiljem näha ole, kui palju õpitust külge jäi ja palju seda rakendada oskan. Esimese hooga ütleks, et vist sain pihta küll.
Ja teist korda järjest oli nii, et kui kaks tundi täis saama hakkas, olin ma juba enamvähem rütmi kätte saanud ja käed-jala liikusid enamvähem koordineeritult. Just läks heaks noh, kui trenn jälle läbi sai. Aga küll jõuab siin suusatada veel nõrkemiseni. Peaasi on mitte vinti üle keerata.
Lahendamata on mu jaoks veel küsimus, kuidas joogivesi jäässe ei läheks. Täna oli ilm veit soojem ja veidi enne lõpu alles jäätus pudel ära. Eelmisel korral tuli juba poole trenni pealt jääkuubikuid lutsutada :D
Ühesõnaga siis 16,91 km klassikat, aeg 1.51, kaloreid 910, keskmine pulss 167, max pulss 183. Üllatavalt kõrge pulss jälle, tunne oli küll selline hea ja kerge. A ühe pügala võrra ikka juba madalam kui eelmine kord.

Friday, December 10, 2010

Ventti on üks lahe trenn

Nii. Esmaspäeval, teisipäeval ja kolmapäeval ma jälle imelikel põhjustel trenni ei jõudnud. Osad nendest põhjustest on sellised libapõhjused ka. Teisipäeval oleks jubedalt tahtnud suusatada, aga kui lõpuks kl 22 oleks saanud mina, siis enam ei viitsinud ja nii ta jälle läks.
Eile siis ventti jälle. Nagu ikka jooksupealt minek ja esimene minut õnnestus viilida tänu sellele. Muidu oli selline mõnus hoog sees. Panin jälle päris viimase vindini. Vahepeal oli selline tunne, et üks hüpe veel ja siis kukun, aga siis tuli jälle 30 sekki puhkust ja jõudis jälle edasi. Väga mõnus. Harjutusi jõuan juba oluliselt rohkem teha kui alguses. Ainult üks harjutus on, mis on mu jaoks siiani ületamatult raske. Tavaliselt on see trenni lõpus ka muidugi. Aga küll ma ükskord seda ka jõuan.
Äge on käia nii trennis, kui iga korraga läheb nii palju paremaks. Lahe!
Ja väljas on nii palju lund ja sajab järjest juurde. Ühesõnaga väike vein, vara magama ja hommikul suusalund nautima.

Saturday, December 4, 2010

Lumi on muinasjutt

Nonii. Nädal aega sai lohetatud. Võib öelda, et Euroopa sassi löödud lennuliiklus rikkus mu trenniplaane oluliselt. Aga ettevalmistusi sai tehtud, suusad ära toodud, hooldatud, uisusuusad ostetud ja määritud. Vahepeal oli juba tunne nagu seal laulus, et "pole mingit etendust vaid koguaeg käib proov" ja et kui ma lõpuks uksest välja saan, on lumi juba sulanud. Suht nukker oli lugeda, kuidas kõik järjest suuski proovivad ja mina toas nina nokin.
Aga ei-ei. Lõpuks ikka sain ennast rajale aetud. Hommikul oli 10 kraadi külma ja kergelt kõhedust tekitas, et äkki ikka liiga külm ja nii. Aga läksin ikkagi. Ja suusatada oli nii üüberlahe. Pulss muidugi esimesel korral kõrge, aga mul ei olnud raske ennast liigutada. Mida kilomeeter edasi, seda lõbusamalt läks. No ma ei tea, suusatada on ikka tunduvalt lihtsam kui joosta või isegi imiteerida suusatamist. No on minu ala lihtsalt vist. Treenerid ka ütlesid, et täitsa suusataja samm on mul, et ei ole selline suuskadega jalutaja.
Kui tavaliselt on esimene suusaproov selline tasakaalu harjutamine ja jõle raske, siis seekord oli ikka täitsa teistmoodi. Suusad ei seganud. Ilmselt ikka see rulli trenn andis tasakaalule ja tehnikale väga palju juurde. Ja paaristõuge tuli lumel ka välja, nii äge noh :)
Ühesõnaga suusatasin 16,77 km klassikat. Aega läks 1.43, keskmine pulss 168, max pulss 185, kalorit läks 856 ja keskmine km aeg 6.11

Äge talv oli tegelt!

Suusahooajast pole midagi kirjutanud, mistõttu on kostunud pahameelt siit ja sealt, nii et eks ma siis katsun selle kuidagi kokku võtta.  Al...