Monday, November 7, 2016

2x 10

Jooksuhooaja lõppu kirjutaks siis kahest jooksust, mis sai pärast seda joostud, kui ma lubasin, et kunagi enam ei jookse (millest nädal hiljem sai "kunagi ei jookse maratoni" ja veel natuke hiljem "sellel aastal enam ei jookse maratoni").
Kaks nädalat tagasi jooksin Pärnus  rannajooksu, mis oli 10 km pikk. Ilm oli vihmane ja tuuline, aga mõtlesin, et alla tunni võiks ära punnitada, sest tegelikult mulle selline ilm sobib üsna hästi. Ja sain kah ilusti 58.02, mis tähendas, et maraton oli edukalt ära põetud arvatavasti.
Muidu oli ka Pärnu jooks tore, aga Pärnu jooksud ongi kõik toredad. Noh, eelkõige seetõttu, et seal on ju täitsa sile maa st et iizi-iizi, ükskõik mis olekus läbi ikka koperdab enamvähem enda jaoks rahuldava ajaga  :)

Nii. Ja Ida- Virumaal siis ka tegin  Esimesel Naistemaratonil 10 km. No kesse teadis, et sajab pool meetrit lund maha selleks kuupäevaks? Aga vat sadas ükskord elus ometi. Ja kuna juba lubatud sai, siis tuli minna.
Auto aknast avanesid maalilised vaated, igal pool oli lumi. Kui ma mõtlesin sellele, et kohe ma jooksen kogu selle postkaardivaate keskel, libedal ja jäisel rullirajal 10 ringi asfalditossuga, siis see mõte tundus mulle nii ajuvaba, et seda errorit mu ajus ei ole kuidagi võimalik lihtlausete ega ka mitte keerulisemate lausekonstruktsioonide abil selgitada.
Aga ma jooksin. Lahe jooks oli jälle, selline mõnusa kiiksuga. Ja ilmastikuolud tegid selle päris suure kiiksuga jooksuks. Ringitamine oli päris lahe, mulle sobis täitsa, ühtlasi oli väga hea ülevaade rajal toimuvast. Ja eilsest alates on mu 10 km isiklik rekord joostud suusariietes, 1 km pikkusel rullirajal -6 kraadiga ja lumega. Vot nii. 25 sekki parandasin isiklikku ja uus rekord on 56.52.

Järelikult olen ma vahepeal midagi õigesti ka teinud. Ja las selle helge teadmisega see hooaeg lõppeb. Ma muidugi kõige parematel päevadel pole lihtsalt nii lühikest maad jooksnud aja peale, aga las see praegu jääb mu enda teada :)

Siit edasi on lumi ja suusad ja valleraa! :)


Friday, November 4, 2016

Esimene lumi


Ajaloo huvides fikseeriks fakti, et esimest korda sadas lumi maha sel aastal 25. oktoobril. Jee!
No see sulas küll lõunaks ära, aga sellegipoolest nunnu ja armas ja puha. Noh, paar ilupilti sai ära tehtud ja läinud ta oligi.
Elevust veidi tekitas, aga mitte nii palju, et oleks nagu hakanud seetõttu veel rehvivahetusele mõtlema või muid otsustavaid samme talve suunas astuma.

Aga ülla- ülla.. nädal hiljem siis suusalumi plaksti kohal.
Mina selleks igatahes valmis ei olnud. Kõigepealt ei viitsinud minna rehve vahetama ja siis oli kohe ka megajärjekord, mis tähendas, et liikuda tuli ühistranspordiga. Mis tähendas, et ma ei viitsinud ka suuski hommikul kohe kaasa vedada ja isegi neid mitte otsima hakata.
Sellegipoolest tegin lõuna ajal metsas väikse tiiru ja jalutasin suusaraja läbi. Kannatas mullasuusaga peale minna küll. Niisiis valmis pika mõttetöö tulemusena peas keeruline skeem, kuidas õhtul minna suusatama, nii et ei peaks oma suverehvidega linnavahel rallitama.


AGA. Kodus selgus, et nuta või naera, suuski ei ole. No mitte ühtegi.
Ja siis mulle meenus, kuidas ma ühel ilusal juulikuu päeval Jõulumäel suusatamas käisin. Loomulikult oli mul vaja sinna kõik suusad kaasa võtta, mis mul üldse olemas on, sest ega ju polnud õiget ettekujutust ka, millised on juulikuised suusaolud ja jõle edev oli keset suve suusakotti autost välja tõsta ja teha nägu justkui valiks suuski. Ja sealt edasi meenus hetk, kui ma tõstsin kõik oma suusad kotiga Pärnus autost maha.
Nojah. Igatahes seal nad nüüd siis on. Ja mina istun hommikust õhtuni põhimõtteliselt suusaraja kõrval. Ja lund muudkui sajab ja sajab.
Lisaks sellele olen ma pannud mingitel segastel asjaoludel ennast nädalavahetuseks kirja hoopis ühele jooksule kuskil Ida-Virumaal ja ma ei saa sellest ka loobuda, sest see on omakorda üpris mitmetahuline projekt. Nii et esimest korda elus hakkan ma lume sees jooksma, lisaks lubatakse lumesadu nagu kotist.
Vot. Lumi on. Auto on. Aega on. Suuski pole.
Milline raiskamine.
Üks õlu palun.

Äge talv oli tegelt!

Suusahooajast pole midagi kirjutanud, mistõttu on kostunud pahameelt siit ja sealt, nii et eks ma siis katsun selle kuidagi kokku võtta.  Al...