Monday, August 24, 2015

Tartu rulluisumaraton, 21 km

Mõeldud- tehtud!
No kokku õnnestus saada kahel korral rulluisk alla. Ja kolmas kord siis maratonile :)
 Pidurdamist ma natuke youtubest jõudsin vaadata, aga reaalselt asfaldil ei jõudnud proovida. Seoses sellega oli enne starti ikka kerge elevus ka sees. Kukun? Ei kuku? Keegi minu ees kukub ja sõidan otsa? Mahun mööda? Kardan? Ei karda? Ei karda, see oli selge tegelikult. Stardikoridoris koperdasin igaks juhuks ääri mööda, et maha ei sõidaks kedagi kogemata.
Reaalselt tegelikult polnud seal rajal ühtki hullu laskumist ega tõusu, kõik laiad ja sirged laskumised, mis mingeid erioskusi ei nõudnud, lihtsalt natuke enesekindlust ja julgust. Ja need vajalikud komponendid paranesid iga kilomeetriga. Tõuse natuke ka oli, aga kuna mu just Otepäält laagrist tulin, siis tundus ikka suhteliselt sile maa.


Väga mõnus võistlus oli, kiiret kuskile ei olnud ja puudusid ka oskused, et väga kihutada (ja ka rullid on mul väikse rattaga), seega lihtsalt nautisin ja püüdsin nii kabedalt uisutada kui välja tuli.
Kuna ma stardist sõitsin minema viimasena, siis sain ma isegi mõnest inimesest mööda, mis oli väga meeldiv :) Nii et lahe oli! Aeg oli 1.11, mille üle ei oska ka nuriseda. Õhh, isegi negative split tuli ära ja jõudu jäi üle küll veel.


Õnneks pidurdada ei olnudki vaja :)

2 comments:

  1. Miks sa siis pikale otsale ei läinud? :)
    Ja suure rattaga saab neil laskumistel, eriti veel rongis sõites, päris muheda hoo üles.

    Kusjuures mulle tundus mõned aastad tagasi seal osaledes (siis kui samal rajal sõideti), et laskumised olid oluliselt hullemad kui tõusud. Viimastel hoog madal ja küll üles saab. Alla tulles aga kippus hoog vähe suureks minema ja jalg kergelt värisema :). Sellise hoo pealt rullidega ei pidurda ka ju. Samas eks see kiirusega harjumine ole harjutamises kinni, sa rullsuusaga sõitnud ja seal sama teema, et egas laskumisel ei pidurda.

    ReplyDelete
  2. Kartsin sääreluude pärast. Rulluisk on ikka kole jalgade peal ja võõra liigutus ka lihastele, ei julgenud riskida. Aga eks järgmine aasta vist võtan pika plaani, kui natuke rohkem proovida saab.

    Rullsuusk on jah laskumise hirmu maha võtnud. Varianti eriti pole, tuleb lihtsalt sõita võimalikult kraavi ääres, et kui mingi jama on, siis tõmbad kohe asfaldilt maha :) Aga trikk ongi selles, et ei tohi mõelda sellele, et ei saa pidurdada ja et võid kukkuda. Karta ei tohi, muidu on p-es.
    Aga rongis ma kindlasti sõita ei julgeks ja tuules ka mitte. Ma ei julge suuskadega ka kellegi tuules sõita.

    ReplyDelete

Äge talv oli tegelt!

Suusahooajast pole midagi kirjutanud, mistõttu on kostunud pahameelt siit ja sealt, nii et eks ma siis katsun selle kuidagi kokku võtta.  Al...