Tallinn. Ainult üks ring.

Tallinnas siis seekord ainult üks ring, 21.1 km. Ja kuigi mitu inimest kergitas kulme, et kuidas üks, kui alati on kaks olnud, siis tõe huvides mainin, et viimati ma jooksin Tallinnas maratoni aastal 2012.
2013 jooksin ühe ringi. Ja 2014 võtsime maratoni ajal hoopis Võrus viina :) Nii et järjepidevus on tegelikult juba ammu kadunud.


Enne seda jooksu ostsin ma enda kellale uue laadija, mis muuseas ei takistanud mind tegemast ikkagi täpselt seda sama viga, mis kahel eelneval nädalal. Tegelikult ma läksingi plaaniga proovida isiklikku reksi parandada või vähemalt sellele väga lähedale joosta, aga panin ikka tibakse liiga kiiresti minema algul. Ja nii ma vaatasin, kuidas 3. km aeg piiksus kinni 5.12 ja 10,5 km vaheaeg ajaga 1.00.. siis eks ma muidugi väsisin ära. Kui juba selge oli, et 2.06 ei tule ka seekord kuskilt otsast, siis lasin jala sirgu ja väga hambad ristis ka ei punninud. Muidugi paistis jõhker päike ka kogu jooksu aja kenasti pähe nagu heaks traditsiooniks saanud ja eks see kustutas lõpuks täiesti ära. No ei istu mulle see "ilus päikseline ilm" kohe mitte üldse.
Seega tegin sellise kehvavõitu 2.15 aja, mis on mingi 40 sekki parem ainult kui suvel Pärnus. A noh, vaadates positiivset külge- ikkagi parem. Seega suund on ikkagi õigele poole laias plaanis, mis sest, et millimeetriga on vahe. Ja esimest korda üle mingi saja aasta oli selline hea kerge tunne joostes (esimesed 10 km), mitte ainult toore jõu pealt kangutamine.
Vot. Muidu oli tore. Nii palju rõõmsaid kohtumisi, nii palju tuttavaid ja sõpru, nii palju jutustamist ja emotsioone. Ikka korralik jooksupidu.


Mis siis veel. Aa.. kaalu hakkasime ka jälle kollektiivselt langetama. Seekord kolmekesi. Ja esialgu läheb edukamalt kui eelmine ring. Motiveeriv auhind sai ka vahele lükatud ja kõigil langeb nagu kolin :)