Jäneda rogain

Niisiis jälle rogainile. Rogainiga on nii, et ma iga kord kirun ennast, et miks ma küll ei öelnud konkreetselt "EI!" ja kiukiuu, jälle peab kl 6 ärkama laupäeval. Aga kui ma seal juba kohal olen, siis on hea meel, et viitsisin.

Seekord ma teadsin juba ammu, et mul tuleb väga mõnus rogain. Sest Anne pole märtsikuisesest vigastusest paranenud ja vahepeal üldse midagi teinud, mis tähendas, et mu vorm pidi olema tunduvalt parem hetkel. Ehk siis tuleb mõnus aeroobne trenn. Seega ma tõstsin nädala alguses jõusaalis kangi umbes nagu Savickas :) ja kolmapäeval ladusin pumpis natuke liiga optimistlikult kettaid kangile, mistõttu väljaastete viimases seerias pidin krt viilima natuke :) Ühesõnaga teadsin, et rogain tuleb jalutades ja puhkamisele eriti ei mõelnud.

Enne kui üldse spordiks läks, kallasin ma poolteist liitrit spordijooki autosse istme sisse. Nii et tuli veega hakkama saada rajal. Ja sai kah ilusti. Üldse seekord rajal läkski ainult vesi, üks juustuga võiku, üks sefiir ja pool geeli. Ülejäänud kraam tuli kõik tagasi koju tassida.

Aga nagu ma arvasingi, nagu stardipauk käis, siis polnud jalutamisest enam juttugi, pandi ikka jooksuga minema. Esimese kilomeetri jooksime 6.02 :), aga ma kuulsin, et Annel oli juba raske. Edasi läksime kohe jooks/kõnnile üle, sest mingit pointi polnud teda päris ribadeks joosta. Noh, ma üksi ju metsast välja ei saa, seega tuli kaaslast hoida püsti ja kontaktivõimelisena vähemalt :) Aga jooks/kõnd varianti suutsime teha üllatavalt kabedalt. Esimese tunni lõpuks hakkasid pumpi väljaasted säärtes ja reites ka natuke tunda andma siiski, kergelt siiski õnneks. Aga ma tundsin, et oleks Annel kasvõi natuke parem päev olnud, oleks ma päris hädas olnud oma kangete jalgadega.
Natuke vist siiski keerasime vinti üle, sest pisivigu tegime rohkem kui varem oleme teinud. 3. ja 4. tund olid kõige raskemad, sest Annel jalg valutas ja hakkasime pehmet pinnast vältima, mistõttu tegime suuremaid ringe. Seal sai tehtud ka suuremad strateegilised otsused, mis tagantjärele hinnates ei olnud kõige õigemad, aga kuna Anne jalg oli kahtlane, siis otsustasime, et kokkuvõttes pole vahet, kas meie koht on 150 või 250 ja tuleme kuue tunni peal välja. Mulle tundub, et üks pikemaid jooksuotsi üldse jäi kuuendasse tundi tegelikkuses, sest Annel läks paremaks ja kokkuvõttes võtsime veel punkte ja olime ikka praktiliselt lõpuni metsas. Tulime välja ajaga 7.29 ja läbisime 44,3 km. Natuke enne lõppu said kõik mõõtmisvahendite akud tühjaks, nii et +/- 1 km võib mõõtmisviga ka olla. Nii palju pole varem kilomeetreid saanud, aga kunagi varem pole ka nii kuiv olnud ja rajavalik kah selline, mis võimaldas kiiremaid kilomeetreid vahele teha. Tulemus oli kuskil keset nimekirja nagu alati, NN klassis kindlalt esimese poole sees, ühesõnaga igati vinksvonks. Mälu värskendamiseks võtsin eelmise aasta ka ette võrdluseks ja ülla-ülla, isegi koht on sel aastal parem natuke, nii üldarvestuses kui ka NN klassis.
Järgmine aasta jälle.Vist.
Ja karu jälle ei näinud.

kaart siin
punkte ma täpselt ei mäleta ja kaardi järgi järjekorda tuvastada ei suuda, aga läksime üles alguses :)