Ja reedel läksin trenni, kus me jooksime ka umbes 7 km ja enamvähem samas tempos, mis mul plaanis Tartus joosta oli. Ja see reedene jooks oli küll nii vaevaline, et ma mõtlesin, et ei tea, kuskohast see 23 km küll tulema peaks. Lisaks sai tehtud nende rihmadega jälle harjutusi, põhiliselt kätele. Ja et kindel olla, et käsi üldse liigutada ei saaks, oli vaja niisama eputada ja käte abil mööda redelit ka ronida natuke.
Noh kokkuvõttes olidki laupäeval käed haiged. Ja ka pühapäeva hommikul stardis olid käed täitsa valusad. Ja lisaks ka õlad. Kuigi eelmisel õhtul võtsime natuke veini Tartus (niimoodi kultuurselt, pokaaliga mitte veinivoolikuga 50 liitrisest pudelist ega joonud korraga kolme liitrit), lootuses, et äkki teeb kuidagi paremaks. Ei teinud.
Alguses mul oli selline plaan, et sõidan autoga kesklinna, pargin selle Aura juurde ja lähen sealt maratoni bussiga starti. Aga Aura juures oli parkimisautomaat, kus oli kirjas, et seal parkimise eest ei saa maksta ei paberraha, pangakaardi ega mobiiliga vaid ainult müntidega :) Kellel on tänapäeval pühapäeva hommikul taskus münte? Ühesõnaga kui ma hindasin vahemaad bussini, vaatasin seda kaevetööd, mis paistis vasakut kätt ja silte, kus parkida ei tohtinud, siis oli selge, et ma vist täpselt ei jõua selle bussi peale. Ja mõtlesin, et ahh, vahet pole ja läksin autoga. Sõitsin terve tee ühe bussi taga. Nats enne Otepääd avastasin, et Sparta lipud lehvisid küljes :) Ühesõnaga sai mõnusalt enne starti loba ajada. Ühtlasi kuulsin, et mu jalgratas on endiselt alles seal kus ma selle eelmise aasta juunis jätsin :)
Loomulikult oli selle kevade ainuke soe ilm just siis, kui seda just kõige vähem vaja oli :) Kohe stardist alates hakkas päike lagipähe kõrvetama ja alates esimesest joogipuntist tuli hakata vett pähe valama, et ära ei sureks. Eelviimases joogipunktis viskas keegi kodanik ämbritäie külma vett kaela ja ma olin talle väga tänulik selle eest :) Muidu oli jooks võrreldes reedese trenniga nagu öö ja päev. Jõudsin ilusti ja enamvähem ühtlases tempos. Nagu suht muuseas tuli see jooks, isegi pulss jäi alla 170. Võibolla õige vähekse viimased kilomeetrid olid aeglasemad, aga mingit suurt ärakukkumist ei tulnud. Aeg oli 2.33 ja mitteametlik poolik maratoniaeg läks kinni, kui kell näitas 2.18 stardist. No käib küll kevade ja pika jooksupausi kohta. Ainuke mure oli see, et pärast jooksu oli vaja abi riietumisel, sest käed olid veel valusamad kui enne ja neid ei kannatanud tõsta nii kõrgele :)
Jalgadega on jätkuvalt hästi siiani.
Ühesõnaga esimene pool maratonist on olemas. Tuleb see teine pool ka kuidagi välja mõelda.
Aga kuidas?
Alguses mul oli selline plaan, et sõidan autoga kesklinna, pargin selle Aura juurde ja lähen sealt maratoni bussiga starti. Aga Aura juures oli parkimisautomaat, kus oli kirjas, et seal parkimise eest ei saa maksta ei paberraha, pangakaardi ega mobiiliga vaid ainult müntidega :) Kellel on tänapäeval pühapäeva hommikul taskus münte? Ühesõnaga kui ma hindasin vahemaad bussini, vaatasin seda kaevetööd, mis paistis vasakut kätt ja silte, kus parkida ei tohtinud, siis oli selge, et ma vist täpselt ei jõua selle bussi peale. Ja mõtlesin, et ahh, vahet pole ja läksin autoga. Sõitsin terve tee ühe bussi taga. Nats enne Otepääd avastasin, et Sparta lipud lehvisid küljes :) Ühesõnaga sai mõnusalt enne starti loba ajada. Ühtlasi kuulsin, et mu jalgratas on endiselt alles seal kus ma selle eelmise aasta juunis jätsin :)
Loomulikult oli selle kevade ainuke soe ilm just siis, kui seda just kõige vähem vaja oli :) Kohe stardist alates hakkas päike lagipähe kõrvetama ja alates esimesest joogipuntist tuli hakata vett pähe valama, et ära ei sureks. Eelviimases joogipunktis viskas keegi kodanik ämbritäie külma vett kaela ja ma olin talle väga tänulik selle eest :) Muidu oli jooks võrreldes reedese trenniga nagu öö ja päev. Jõudsin ilusti ja enamvähem ühtlases tempos. Nagu suht muuseas tuli see jooks, isegi pulss jäi alla 170. Võibolla õige vähekse viimased kilomeetrid olid aeglasemad, aga mingit suurt ärakukkumist ei tulnud. Aeg oli 2.33 ja mitteametlik poolik maratoniaeg läks kinni, kui kell näitas 2.18 stardist. No käib küll kevade ja pika jooksupausi kohta. Ainuke mure oli see, et pärast jooksu oli vaja abi riietumisel, sest käed olid veel valusamad kui enne ja neid ei kannatanud tõsta nii kõrgele :)
Jalgadega on jätkuvalt hästi siiani.
Ühesõnaga esimene pool maratonist on olemas. Tuleb see teine pool ka kuidagi välja mõelda.
Aga kuidas?
No comments:
Post a Comment