Suusatada on tore

Ametlikult mul on treeningpaus praegu kuna vaja veidi tervist tohterdada.
Mitteametlikult käisin ma ikkagi eile rullitamas. Enne trenni oli olemine kehv veidi, aga kohe kui suusad jalga panin, läks paremaks :) Mõtlesin, et teen rahulikult paar ringi kaua jõuan ja siis koju.
Aga kussa sellega. Treener arvas,et peaks vahelduseks ühe kiirema ringi ka tegama ja kolmas ring sai siis aja peale sõidetud. On tähelepanuväärne, et kohe kui stopper käima läheb, ununevad kõik muud hädad, miks tegelikult sõita ei jõua ja pigistad ikka nii nagu tuleb. Ja tuleb ka. Ma pole rullikatega elusees nii kiireid liigutusi teinud. Ringi aja sain 10.35 (2,5km). Päris hea ma arvan.
Omaette mõnus tunne on, et kehvematest uisutajates panen tõusul mööda juba. Lahe.
Aga siis vaatasin, mis ajaga poisid ringi sõitsid ja see võttis ikka kukalt kratsima, et mis pagana moodi nad nii kiiresti liigutavad ja kust see üüratu vahe siis tuleb. Esimese aeg oli 6.35 vist umbes või midagi sarnast. Tegi ikka nõutuks küll. Õhtul mõtlesin ka veel tükk aega selle peale, a kui poiste talvised maratoni ajad välja otsisin ja vaatasin, et see esimene poiss oli 3.35 Tartus sõitnud, siis sain aru, et kõik on kõige paremas korras tegelikult.

Trenni alguses sai tehtud jälle selliseid harjutusi, mis selgeks tegid, et tasakaal absoluutselt puudub, rääkimata kordinatsioonist. Ümber torbikute pidime ennast võluma erinevat moodi ja no jube keeruline oli.

Mu seljataga toimus eile üks kukkumine kah. Ikka seal ringi lõpus oleval laskumisel. Tagant tulid kaks uisutajat, käest kinni ja üks siis lendas laia kaarega. Muidugi polnud tal kiivrit ka peas, rääkimata kaitsmetest. Päris valus oli vaadata teda seal asfaldil.

Keegi rulluisutaja oli hiire alla ajanud ühes kurvis ja selle õnnetu pinnalaotus vedeles risti jalus igal ringil.

Kokku sai sõidetud 1h ja 23 min, 13,33 km. Kalorit läks väidetavalt 661.