Joon alla aastale

Ongi ta kohe läbi.
Ei oskagi kohe kokku võtta seda aastat niimoodi lühidalt, et hea või halb.
Ühest küljest ei saa öelda, et aasta, kus nii palju kui oli starte, oli ka isiklikke rekordeid, oleks nüüd kehv kuidagi olnud.
Teisest küljest jäid kaks suurt põhieesmärki just saavutamata. Ehk siis Tartu jäi alla 6 tunni suusatamata ja jooksumaratoni aega alla 5 tunni ka veel ei tulnud. Nii et ülearu põhjust rahuloluks ka ei ole. Vaeva sai just nende nimel nähtud, aga mis teha, veits ebaõnne käib spordi juurde.
Aga positiivse poole pealt veel- hirmus lahe suusagrupp on meil Spartas. Nii talvine suusalaager kui suvine rullsuusalaager olid väga mõnusad ja andsid palju infot ja lihvisid oskusi. Lahe on treenida koos fanaatikutega. Ja lahe on treenida kui on head treenerid.

Selle aasta uus armastus ongi rullsuusk. Tõsiselt kift asi. Ja kusjuures nendele kõigile, kes mulle terve aasta on saatnud pilte kukkuvatest rullsuusatajatest, infoks, et sel aastal ei kukkunud ma kordagi rullidega. Kuigi jah, trennis meil kukuti küll mõned korrad ja lõhkiseid põlvi ja murtud luid ikka tuli ette.
Ratast ma ikka veel armastama pole hakanud ja hetkel ei ole mingit rattaplaani ka uuel aastal. Või kui, siis kuskilt triatlonil võiks teha ratast, kus ei ole grupisõitu ja saaab pidur põhjas laskuda :)

Üldine seis on praegu selline, et eluisu hakkab tagasi tulema :) Väsimust enam ei ole, värv on näkku tagasi tulnud, söögiisu on tagasi ja silm särab jälle. Eile tegime Ruthiga imika Järve metsas, eeskujulikult aeroobses tsoonis pulsiga ja puha. Algne plaan oli sörk teha, aga lõpuks ikka mõtlesime, et pärast suuri jõulupidustusi ei maksa kohe jooksma minna vaid võtame rahulikult.
Kokku 7,5 km, keskmine pulss 125, aega läks 1.12.

Nüüd siis tuleb vana aasta väärikalt ära saata ja oodata, et uue aasta algusega sajab maha ka kauaoodatud lumi ja saab lõpuks ometi suusatada. Õudselt mage küll, kui sellise ettevalmistuse peale nüüd talv ära peaks jääma. Tahaks ju näha, kas rullitrennist reaalset kasu ka on olnud või hakkab päris suuskadel jälle kõik nullist peale.

Mis siis veel?
Loodetavasti õnnestub sel aastal tehtud vigadest õppida ja uuel aastal enam ennast infarkti äärele ei treeni.