Jääb Riia.

Niisiis sai plaan kinnitatud ja Riia on plaanis. Olenevalt asjaoludest siis vaatab, kas maraton või poolmaraton. Lõppenud nädal lõi järjekordse mõra mu treeningplaani, aga loobumismõtted ei ole veel ülearu tõsised. Nimelt tabas mind hirmus nohu, mistõttu ma pidin edasi lükkama pika jooksu, mis ma nädalavahetusele planeerisin.
Nädal kokku sai selline
E 45 min ametlik jooksutrenn
K 55 min kiire jooks 8,5 km
p 45 min rahulik jooks 5,5 km

Esmaspäevane trenn nägi välja selline, et algatuseks kõndisime väikse ringi, mis mul juba pulsi 170 peale viskas. Siis jooksime väikse ringi, mis oli jube raske. Eelmise päeva 10 km oli ikka selgelt jalgades. Lõpuks tegime mõned pealtnäha kerged harjutused, mis osutusid väga rasketeks ja kuigi ajaliselt ei kestnud see üldse kaua, olin ma täitsa läbi mis läbi.

Vahepeal ma võtsin ette maratonijooksu treeningplaani (myasicsist) ja avastasin, et tugev 5-6 nädalat olen juba maas. Seega mõtlesin, et panen "otse üle põllu" ja lõikan sisse plaani umbes sinna kohta, kus jääb kuus nädalat maratonini. Seega kolmapäeval oli vaja joosta 12 km, keskmise km ajaga 6.21. Nuh, proovime, mõtlesin. Panin kella käima ja jooksin oma arust üsna normaalselt, aga kell näitas jube kehva km aega. Tõstsin muudkui tempot ja mõtlesin, et issand küll, kas ma tõesti nii kiiresti jooksin eelmisel sügisel. Ikka nagu väga raskeks läks. 6.21 nagu ei olnud vanasti tappev tempo juu. Ühesõnaga jooksin ja jooksin ja kuskil teise km lõpus avastasin, et gps oli mingi mõttepausi võtnud, mistõttu ma lidusin 2 km tempos 5.20 hoopis :) Noh, mõnes mõttes oli kergendus, et ikka nii kiiresti ei olegi veel vaja joosta. Teisest küljest rikkus see kogu jooksuplaani ära. Edasi jooksin enamvähem planeeritud tempos. Viimased 2 km muidugi enam ei jõudnud tempos püsida tänu sellele killer-algusele. Vahepeal jäin korraks seisma, et värv näkku tagasi tuleks :) No ja oligi korras. Järgmine päev oli nohu platsis. Ja kokkuvõttes ma ei saanudki teada, kas ilusti ühtlase tempoga oleks jaksand selle 12 ära joosta või mitte.
Edasi kolm päeva laksasin sudafedi ninna ja trenni ei teinud.

Pühapäeval tegin taastusravi mõttes kerge jooksu. Higistasin mis hirmus, kuigi joosta raske ei olnud ja tempo ka kõndimisest eriti ei erinenud. Aga pärast seda suurt higivalamist läks olemine tunduvalt paremaks. Täna võib juba nohu enamvähem lõppenuks lugeda.

Kaal 68,1.