Monday, December 9, 2013

Mitmes Slovakkia on?


Spordi mõttes täiesti null nädal. Tugitoolispordi mõttes oli veel kõvem nädal kui eelmine, sest olin kaks päeva haige lapsega kodus ja sain juba neljapäeval ja reedel logeleda teleka ees. Ühtlasi sain ma ka puhata ja paraneda rahulikult. Magasin keset päeva ja puha.


Kõik oli peaaegu et tore, aga siis sadas ootamatult lumi maha ja kui tuli teade, et laupäeval on Kõrvemaal suusatrenn, siis ma käisin juba suuski tõstmas ja mõtlesin, et kas on liiga raske tõsta koos jalaga või juba kannataks. Mõtlesin, et käin jalutamas ära ja siis otsustan. Jalutamine väsitas endiselt niimoodi ära, et poolteist tundi bjuuti sliipi tuli kohe otsa teha. Ühtlasi oli ka selge, et kui ambitsioonid algavaks hooajaks on suuremad kui mesikäpa kostüümis lasteüritustel lehvitada ja raja ääres trennikaaslatele joogitopse ulatada, siis tuleb kodus olla ja ära kannatada. Nuh, istusin nukralt kodus igaks juhuks.

Muidugi on mul juba parem tänaseks. Võibolla peaks veel paranema ja ootama, aga näete ise, mis akna taga toimub. Võimatu on mitte minna suusatama ju. Vist. Vähemalt on see väga raske. Ja kust sa tead, kas juba oled terve või ei ole. Kui ma kõik tuled ja viled maha keeran ja lihtsalt püüan kuulata ja taibata, siis ma kuulen, kuidas hääl mu peas sosistab, et  "suusata, C, suusata!" :) Aga teisest küljest jälle jalavalu on kole ja seda tagasi ei taha. Aga samas jälle võibolla ei tuleks tagasi. Riskida või mitte riskida? Millal riskida? Kas täna on homme? 
Kus mu suusad on?!




No comments:

Post a Comment

Plaane ikkagi veel eriti ei ole, aga..

..jooksmine läheb juba palju lõbusamalt ja tundub, et hakkan oma laulu jälle üles leidma ja kuidagi kuskile järje peale tagasi saama. Kui ...