Wednesday, December 4, 2013

Võta isiklikult



Niisiis olen ma kaks nädalat valdavalt horisontaalis veetnud oma vaba aja. Natuke käisin jalutamas. Jalutamine on nii väsitav, et kohe jälle teleka ette pikali. Õnneks on telekas juba see tore hooaeg, kui näidatakse talisporti ja nädalavahetusel pole  vaja kanalitki eriti vahetada. Pulti tuleb valvata ainult. Reklaamipauside ajal magasin ja ühtlasi magasin maha ka pool laskesuusatamist ja pool suusahüppeid.
Üks päev käisin jõusaalis ka. Mitte, et mingit erilist trenni oleks teha tahtnud vaid lihtsalt kodust välja minemise mõttes, et perekond ei hakkaks harjuma, et ma olengi nüüd koguaeg kodus :)
Kuna mul lisaks põletikule jalgades oli põletik ka kuskil kuradi kaelanärvis või midagi, siis ega ma käsi ka liigutada ei saanud. Aga trenni oli vaja minna, eks :) Niisiis polnud jõusaalis peale spinningu midagi teha. No surmigav on spinning mu jaoks, aga mis sa hädaga teed, eks.
Õnneks tuli üks tuttav, keda ma sada aastat näinud pole ja ajasime pikalt juttu, samal ajal tegi mulle põhjaliku ülevaate loengust, millest siingi juttu. No eks ma olen eksinud nende kõikide asjade vastu+ veel mõndade elementaarsete asjade vastu, eks seal on ka vastused, miks on nagu on. Koormus on selgelt liiga suur, aga samas on harjumupärases tsüklis mugavam edasi toimetada kui hakata asju muutma. Ühesõnaga enne ei liiguta kui tool tagumiku all põleb ja enam edasi lükata ei anna.


Suusatajad samal ajal olid lumelaagris ja ladusid feissari täis vastikuid lumiseid suusapilte. Kadedaks tegi muidugi, mis seal salata. Aga noh, eks tuli alla neelata kuidagi. Sõbralistist ei hakanud blokkima veel seekord :)

Pühapäeval käisin uuesti jõusaalis ja proovisin korra sõudekat. Vara veel. Tõmbas ikka jalad valusaks kohe. Sõidan praegu tööle bussiga ja magan terve tee nii minnes kui tulles, õhtul jään teleka ette magama. Jalad enam eriti ei valuta.

Vot. Kuigi kõik on nagu halvasti, tunnen ma ennast millegipärast täitsa hästi. Aga vist ainult senikaua kuni jõulupeod pihta hakkavad ja tuleb otsa vaadata faktile, et ükski kleit ei mahu selga. A noh, võtame rahulikult. See päev –see mure.






No comments:

Post a Comment

Õnneks lund ei ole

Vigastus tähendab tegelikult kaugelt rohkem kui tühipaljas fakt, et maraton jäi jooksmata. Alustades juba sellest, et haiguslehte ei võta...