Friday, November 28, 2014

Muuseas: lund sajab

Võeh kus on tempo peal. Aastalõpp ja see jõulukomejant läheneb hirmsa kiirusega. Meilboksid ummistuvad kettkirjadega õpetajate kingitustest, jõulupidudest ja kõigest muust asjast, mis on minu arust jubedalt ületähtsustatud, aga mõne jaoks jälle üliolulised. Kui poleks sellist hullumeelset jõulutõmblemist ja blingblingi, oleks kõigil lihtsam. Aga noh..  Tuleb ignoreerida müra, mitte avaldada arvamust ja reageerida ainult faktidele :)
No ja siis suusatajad laovad samal ajal laagrist oma suusatrenne üles, seda tuleb ka tuima näoga lihtsalt ignoreerida. Kellele see suusatamine ikka meeldib. Dr Holden kirjutab, et Tartu maraton jääb ära ka jälle. Milleks siis treenida. :) Kade ei tohi olla, aga no kurat noh.. :)

Trenniga on vist hästi enamvähem. 3 korda isegi jõudnud rulli sõitma vahepeal ja küllap oleks rohkemgi kui rada jäässe poleks läinud. Basic on vast kõik olemas, vähemalt hea tunne rulli peal on alles, see on kõige tähtsam.

Ja siis natuke teistmoodi asju olen ka vahele teinud.
Kõigepealt käisin EMT sisesõudesarja 1. etappi tegemas, niisama funi ja trenni mõttes. Ala siis 6000 m. No ega ma pole sõudekat trennis rohkem vist teinud kui paar loetud korda, aga mulle see liigutus sobib, jõudu mul on ja koht ei olnud oluline, seega tuld! Väga põnev oli täiesti võõral alal võistelda. Kogemuste puudumise tõttu tuli palju vigu sisse muidugi, aga eks sellega oli ka arvestatud ja võitma ju ei läinudki :) Kõigepealt kohmitsesin ma nii kaua nende jalakinnituste kallal, et pmst kohe kui kinni sain, läks start ja ma isegi ei jõudnud proovida seda ergomeetrit, veel vähem midagi paika keerata. Veitsa liiga kerge koormus oli mu jaoks, see oli kohe selge ja kohe esimese kilomeetriga tõmbasin üle kah :) Edasi hakkas sujuvalt tempo langema ja järgnes viis kilomeetrit kannatamist. Päris lõpus väga pildituks enam ei hakanud punnima kah, sest kohta ei oleks niikuinii enam parandanud. Ühesõnaga ma tegin kõik valesti :) No igatahes ma päris ümber ei kukkunud, aga jalg oli küll pehme. Aeg oli 27 mintsa ja natuke kopikaid. Ma arvan, et käib küll siukse olematu trenni pealt ja esimese võistluse kohta.
Aga täitsa äge üritus oli tegelikult. Vaatasin sõite, mis olid enne minu oma ja tehniliselt ikka väga erinevalt lahendatakse seda ala,  Ja mis on veel lahe, et kui suusatajate vahel ma näen välja nagu pelmeen, siis sõudjatele olen ma enamvähem õlani, siuke väike inimene. Nii et jah, kõik on vaatenurga küsimus.

Nii. Siis ma käisin üks päev bodyfit trennis. Vat see oli ka elamus omaette. Minusuguse null-koordinatsiooniga inimese jaoks ikka täielik kosmos. Samas on mingisugune tundmatuse võlu asjadel, mis välja ei tule. Eks seal oli teisi mitteaeroobilisi (krt ägeda sõnaga sain maha jälle) inimesi veel, aga enamus ikka tulistab puusalt selliseid kombinatsioone et vaata ja imesta.
Ja siis mõtlesin, et kui juba, siis juba ja käisin Sparta sünnipäeval zumba trennis. Vat nii. Käisime tütrega koos ja päris lahe reede õhtu oli. Muidugi terve delegatsioon tuttavaid vahtis ka platsi ääres seda tsirkust pealt. Aga ma hingasin rahulikult sisse ja välja ja mõtlesin, et kui ma peaks oma elu piinlikud hetked top kümnesse reastama, siis see sinna ei mahuks, nii et põhimõtteliselt vahet pole :)

Aga vahepeal on akna taga valgeks läinud ja tundub, et saab minna suusa maha panna värskele lumele.

No comments:

Post a Comment

Äge talv oli tegelt!

Suusahooajast pole midagi kirjutanud, mistõttu on kostunud pahameelt siit ja sealt, nii et eks ma siis katsun selle kuidagi kokku võtta.  Al...