Thursday, July 30, 2015

Buhkus

Seekord läks maratonist taastumine väga kiiresti ja nii nagu vaja.
Kõik sai tehtud targasti ja hooaega polnud vaja kohe ära lõpetada. Jee! :)
Kolm päeva hiljem koperdasin rullsuuskadega trenni. Millegipärast lastakse trennis kiiresti sõita ainult siis, kui ma olen jõle väsinud ja üldse ei jõua. Novat tol päeval täpselt nii oli jälle loomulikult, koperdasin ühe käbi otsa ja kukkusin ka. Tegelikult ma nägin seda käbi ja toksasin ta suusaga eest ära. Teise suusa ette :) Aga kuna kiirus oli olematu, siis õnnestus jälle kuidagi täitsa terveks jääda. Asfalt on mind hellalt hoidnud küll siiani.
Üks päev tegin joostes esimese lõigutrenni üle.. ee.. kahe aasta? Pold paha.


Kuna imelikult heaks läks, siis proovisin üks päev topispalli ka trennis visata. Ja isegi see oli päris okei. No natuke ikka käsi tappis, sest pole ju sada aastat selles trennis käinud. Järgmisel päeval oli plaan vaikselt rulli sõita, tasa- tasa, aga siis muidugi kästi jälle kihutada paaristõugetega. Selg ja käed olid kanged topispallist, kõht oli tühi ja kuskilt aiast tuli siukest grilli lõhna, et võta või suusad alt ja mine küsi süüa :) Kokkuvõttes triitseps on ikka tiba valus selle hullamise peale lõpuks. Aga see on kõik okei, okei.


Aga nüüd juhtub selline imelik asi, et mul hakkab kohe puhkus ja ma täpselt ei teagi, millega seda süüakse. Need, kes varem puhkusel käinud on, teadsid rääkida, et kui hommikul kl 9 alkoholiga alustada, siis ei pidanud tööasjad hetkekski enam pärastlõunal meenuma.






No comments:

Post a Comment

Meie muusika on minoor!

Kui vahepeal läks jooksuga juba päris kenasti ülesmäge (mis pigem tundus nagu allamäge.. heh, eesti keel on ikka ilus!), siis nüüd on kohal ...