Wednesday, July 1, 2015

Suvine bliss

Käes on jälle bensiini põletamise hooaeg ja elu kahe linna vahet on alanud. Sest suvel on ikka elu ju Pärnus. Ja töö Tallinnas. Ja kohv Märjamaa bensukas. Ja trenn seal, kus parasjagu aega tekib.  Ok tegelikult olen paar viimast korda hoopis rongiga reisinud. Ja maailm on rongis ikka teistsugune ja kirevam, pealegi on käed vabad ja wifi levi igal pool hea. Seoses sellega on rütm selline suvine ja jämedate reziimirikkumistega ning sekka eksib ära ka kultuursemaid üritusi.


Siinkohal ma pühendaks lõigukese Ziggy Wildile, kelle kontserdile ma Pärnus jõudsin. No Ziggy Wild on täielikult live bänd, sest nad on lihtsalt nii lahedad tüübid. Rahvast oli mingi paarikümne inimese kanti, aga Laura laulis nagu oleks staadionil tuhandete ees ja samas igale ühele personaalselt. Seisin meetri kaugusel lavast ja mõtlesin, et peaks laskma autogrammi panna kuskile särgile, et ilmselt on see viimane kord, kui nii lähedalt sellist bändi näeb. Lihtsalt on selline suure lava bänd mu arust. Ja siis ma mõtlesin veel, et küll on hea, et see solist sealt superstaari saatest omal ajal nii vara välja kukkus, ei pidanud tegema mingit piinlikku mainstream plaati ja sai kohe oma rida ajama hakata. Ja see on ülilahe, mis ta laval teeb. Pöörase energiaga naine. Aeroobikatreeneri ja metslase sümbioos :) Mulle meeldib.
Vot.


Kui teemas püsida, siis jooksukilomeetreid vaikselt koguneb ja samm justkui läheb natuke kergemaks. Mitte küll nii hästi kui mulle meeldiks, kuid siiski, pisikeste sammude kaupa ja kõigele vaatamata. Maratoni plaan on veel lahtine ja mitmete küsimärkidega, aga keerleb peas üha intensiivsemalt ja küllap tuleb minna millalgi. Igatahes nägin ma öösel unes, kuidas ma jooksin 39 km trennis ja aeg oli 3.57 :)


Ja siis eile koitis see päev, kui käisin rulluiske proovimas. Ja see oligi täpselt nii lihtne ja lahe, kui ma endale ette olin kujutanud. Ei mingit platsi peal kakerdamist, ikka kohe minekut ja sain edasi küll. Ja meeldis ka.  Et siis kui kuubikule mõelda, oleks mingi distants sealt täitsa söödav. 10 km suudan ma kindlasti läbida, kui maha ei sõideta. Selle ma testisin kohe esimesel katsel trennis ära ja sõitsin esimese soojaga 11 km. Aga samas, selle jupi pärast ei viitsi hakata nii kaugele kolistama. Aga 21 km võibolla oleks ka sõidetav? Aga 42 km? :)







4 comments:

  1. 21 on sõidetav, 42 vara veel.

    ReplyDelete
  2. 21 sõidab vabalt ära. Samas Tartus on nii hea asfalt, et kui enne saad mägisemal maastikul natuke harjutada, on ka 42 täitsa tehtav - olen ise seda 42-te seal vist 7 korda sõitnud ja kõige raskem koht on tõusud kui oled harjunud varem näiteks Tallinna rulliteedega

    ReplyDelete
  3. kuidas laskumised on? kas 21 peal on keerulisi laskumisi? kõigepealt peaks hakkama õppima vist pidurdama, natuke otsast proovisin, aga väga arglikult siiski. Kui jamaks läheb, siis on see vist kõige nõrgem koht. Aga eks peab proovima, kuidas uiskudega üldse olla on pikemat aega. Ega ei tea ju, võibolla hakkab nii jala peale, et ei kannatagi.

    ReplyDelete
  4. Laskumised ei ole keerulised, aga on pikad ja saab ikka korraliku kiiruse üles - Tartu-Jõhvi maantee.

    ReplyDelete

Meie muusika on minoor!

Kui vahepeal läks jooksuga juba päris kenasti ülesmäge (mis pigem tundus nagu allamäge.. heh, eesti keel on ikka ilus!), siis nüüd on kohal ...