Thursday, July 14, 2016

Ja nii ongi.

See maraton tuleb siinkohal elegantse kaarega lennutada unistuste prügikasti.
Lasin küll eile selja sirgu tõmmata ja suudan täna juba täiesti iseseisvalt käia.
Aga maratoni jaoks jääb sellest natuke väheks.

Ühesõnaga ravin, puhkan, teen väikse reseti ja lükkan  maratoni edasi.
Küll jõuab.

Need, kes arvasid, et läheb nagu alati, võivad endale õnne soovida õige vastuse puhul.


No comments:

Post a Comment

Meie muusika on minoor!

Kui vahepeal läks jooksuga juba päris kenasti ülesmäge (mis pigem tundus nagu allamäge.. heh, eesti keel on ikka ilus!), siis nüüd on kohal ...