Sunday, September 3, 2017

Viimane nädal

Ja ongi viimane nädal jäänud.
Veidikese on jooksutunne läinud paremaks ja jalg kergemaks. Aga ainult veidike.
Tulnud on selline mõnus maratonieelne elevus, mida pole ammu tundnud ja mis on nii lahe tunne. Natuke on hirmus ka, sest pikki jookse ei ole seekord teinud eriti üldse. Ja ega maratonil ei tea kunagi, kuidas asjad olema hakkavad.

Vaatasin natuke oma esimest kümmet maratoni ja tulemuste järgi on rida selline:

5:05:27 Tartu Linnamaraton 03.10.2015
5:18:06 SEB Tallinna Maraton 09.09.2012
5:21:03 Riga 20.05.2012
5:23:24 Mulgi maraton 18.07.2015
5:32:51 Vana-aasta jooks 20.12.2015
5:34:05 Stockholm 01.06.2013
5:35.04 SEB Tallinna Maraton 11.09.2011
5:39.08 Tartu Linnamaraon 01.10.2016
5:44.56 Helsinki City 13.08.2016
5:56:30 SEB Tallinna Maraton 12.09.2010

On üsna võimatu ennustada, kuhu vahele seekordne maraton tuleb, sest kõige korralikumalt pikki jookse tegin ma enne Helsinkit, mis kokkuvõttes platseerus näete isegi kuhu. Ja kolm kõige rohkem lambist peale lennatud maratoni on Riia, Mulgi ja Vana-aasta.  5.18 jooksin mõraga varbaluus ja enne 5.05 ei ole ma ka mingit erilist trenni teinud.  Mis kaalu puudutab, siis näiteks kõige parem ja kõige halvem maraton on täpselt samas kaalus joostud. Kõige suurema kaaluga peaks olema joostud 5.23 ja kõige väiksema kaaluga 5.35. 
Nii et mingit loogikat siit ei leia. Küll aga tuleb välja, et ma pole 5 aastat Tallinna maratoni jooksnud. Vau. Aeg läheb kiiresti.

Sellel aastal ei ole ma pikkadele jooksudele panustanud, aga selle eest olen jooksnud tõuse ja lõike umbes mitu korda ja hüpanud hüppenööriga. Aga seda ikkagi tunduvalt vähem kui oleks võinud. Ühesõnaga ma pole viitsinud pingutada eriti millegipärast. Evelin kirjutas mulle tegelikult täpselt, kuidas jooksma peaks, et saaks alla 5 tunni maratoni, aga ma olen sellest ikkagi üsna diagonaalis üle lasknud.
Vot.
Ilmateade lubab meile maratoniks 9 kraadi sooja ja lausvihma. Khmm.. :)
Ja esimest korda lähen Nike tossuga maratoni jooksma ja mul pole õrna aimugi, mis sellest välja tuleb.  
Aga noh.. kannatame ära! :)

1 comment:

  1. Esimene maratoni-unenägu sai ka täna öösel ära vaadatud. Jooksin kuskil imelikul rajal maratoni, päris kindel ei olnud, kas ikka olen õiges kohas. Aga siis tuli joogipunkt ja olin seal üks esimesi. Joogipunktis pakuti erinevaid puuvilju, mis ei olnud enam esimeses värskuses, mõned olid isegi kergelt hallitanud. Millegipärast võtsin joogipunktis tossud ära jalast ja pärast tosse enam polnud seal, kuhu ma nad jätsin. Koristajatädi oli kuskile kappi viinud. Oi issand, kus ma neid tosse otsisin, lõpuks leidsin, aga kas ka rajale tagasi läksin, jäi nägemata, sest äratuskell päästis

    ReplyDelete