Monday, October 30, 2017

Lumi



Muidugi tuleb esimese lume postitus. Juhei! :)
Sellel aastal tegin ma kõik targasti ja esimest lund maha ei maganud.
Oktoobri alguses said rehvid vahetatud ja suuskade olemasolu sai samuti fikseeritud ja mullasuuskadel parakas alt maha kraabitud. No et saaks kohe lennata, kui maha sajab. Et ei juhtuks nii nagu juhtus eelmisel aastal.

Ja lumi sadas ka- täpselt sinna, kus vaja oli.
Raske on kirjeldada seda rõõmu, millega oma suusad Harku metsa maha panin 26. oktoobril.
Ega ma alguses ikkagi kahtlesin, kas seda lund on nii palju, et tasub minna, aga mingi sisemine hääl sundis töölt ikkagi kihutama, vilkuvate kollastega gaasi vajutama ja kasvõi korraks suusa lume peale panema.
Ja sai suusatada nii et vähe polnud!
Mina isiklikult suusatasin suurest eufooriast ühe soojaga 3 ringi Harku metsas, mis on kindlasti kõige edevam suusahooaja algus, mis ma üldse kunagi teinud olen. Täitsa lõpp lihtsalt, kui lahe oli tühjas metsas 8 km pikkusel ringil sõita.Tunne oli hea ja oleks võinud veelgi sõita, kui olmelised küsimused poleks jalaga tagunud. Ja noh, eks rada hakkas ka suusa all tasapisi deformeeruma. Igatahes sai sõidetud piisavalt, et infantiilne naeratus ikkagi paar päeva püsis vaatamata kõigele muule. Ja kui ma sellele õhtule tagasi mõtlen, paneb see mind siiani naeratama.

Vot tak.

Aga siis tuli mingi imelik aastaaeg tagasi.
Eile avastasin, et maal olid lõpuks vaarikad valmis saanud.

Jooksmisest on kopp ees.




No comments:

Post a Comment

Õnneks lund ei ole

Vigastus tähendab tegelikult kaugelt rohkem kui tühipaljas fakt, et maraton jäi jooksmata. Alustades juba sellest, et haiguslehte ei võta...