No ei ole kõik. Mingi umbes pooled asjad ainult või nii, kui sedagi.
Vahepeal olen avanud kõik hooajad, mis suvel üldse avada on võimalik.
Endale ma lubasin, et sel aastal ei tee mingid mahurekordeid, eriti mitte jalgrattaga, aga hetkel ma olen küll suure hooga selles suunas teel, mis absoluutselt vastupidist räägib.
A samas on eelnev elu näidanud, et jalgrattast saab ikkagi väga järsku väga ääreni väga suur kopp. Kas see piir veel veidi liigub, eks see selgub sügiseks.
Üks lahedamaid rattatiire, mis ma sel aastal teinud olen ja ühtlasi ka kõige pikem oli selline:
Jooksnud olen veel vähe, aga vaikselt ikka kilomeeterid koguneb. Siuke veider vorm on praegu, et joosta võiks nagu väga kaua, a tempot jälle pole ollagi ja paremaks ka pole midagi läinud esialgu justkui.
Ja kohe saabuv kuumalaine paneb jälle hävitava jalahoobi sellele, mis vaikselt kuskilt nagu hakkaks tulema.
Rullsuusaga oli hooaja esimene sõit täitsa kohe superhea. Jalg ei värisenud, tasakaal oli ja kiirus ka oli (no ikka oma kategooriates räägime, eks) ja väga kerge oli sõita kui oled talvel korralikult suusatanud.
Rulluiskudega panin ma sama uljalt ja hea enestundega Pärnu rannas ühe otsa, mis oleks peaaegu lõppenud halvasti, sest ajasin hoo nii suureks ja siis ootamatult vaatasin, et kuradi kurat, tee saab otsa ja ma ei jõudnud isegi väga mõelda, kuidas oleks kasulikum kukkuda. Et ma ilmtingimata kukun, see oli selgemast selgem, aga ma ikkagi üritasin võtta pööret millegipärast, kuigi ohutum oleks olnud otse murule välja sõita. Aga kuidagi mul õnnestus see pööre teha nii, et vastu maad ma panin ainult sõrmeotsad ja ainus kaotus oli üks murdunud küüs.
Orienteerumas olen ka paar korda käinud. Täitsa iseseisvalt ja ilma igasuguse kompassi ja muu asjata. Selle üle olen ma kõige rohkem uhke, sest ma hakkan päriselt aru saama, mis kaardil on kirjas ja need poel olnud mingid mööda tänavaid jooksuasjad vaid nagu päriselt mets. Ok, mul võtab see kõik mega palju aega ja kaks korda ikka jooksen mingis 180 kraadi vastupidises suunas, a mingil hetkel ma olen ikkagi aru saanud asjadest ja järgi pole pidanud kedagi kutsuma. Varsti hakkab omama ka kompass juba mingit mõtet, sest ma umbes hakkan taipama, misasja sellega pihta hakata.
Vot. Aja peale ja teiste inimestega võidu olen teinud ainult trennis naljaviluks asju, a kuskil stardijoonel pole käinud. Noh, oleks kui TM leht poleks maas olnud ja ma oleks saanud oma nime rattarallile kirja panna. Uimerdasime seal Pillega läbi mingi lastesõidu, saime lükrameeste käest õiendada, et kergliiklusteel kõrvuti sõitsime ja nende keskmise kiiruse ära rikkusime, a meil oli sellest absoluutselt täiesti ükskõik.
Ühesõnaga konditsioon on päris hea ja hakkame sättima vaikselt igast suuremateks projektideks.
No comments:
Post a Comment