Golgnedgahegsa

Nonii, nonii. Isiklik uus aasta siis algas jälle vahepeal :) Sealjuures ikka samade lööklausetega nagu paljud eelnevad ja kardetavasti ka paljud järgnevad.
No ikka et  1. homsest hakkan alla võtma! 2. kunagi enam ei joo! 3. issand, kui loll ma olen! :) Nojah. Ma kahtlustan, et neid kolme lauset olen ma elus üldse kõige rohkem kasutanud, seega mingit traagikat justkui polegi.

Pärast eelmist blogipostitust pakuti mulle mitmeid variante, millest mu "augud" tekkida võivad. Kaalusin neid kõiki hoolega, testin vaikselt ja võibolla (aga esialgu ainult võibolla) hakkan kuskile jõudma. Paremaks justkui läheb tasapisi, aga suuri sõnu teha ei tahaks veel. Selline nukker ja veits väsinud alatoon on ikkagi märgatav.

Suusatamas käisin. Neli korda. Väga ettevaatlikult. Üle 1,5h järjest ei teinud. Esimesed kolm neist olid väga rahulikud.Viimase trenni tegin koos tütrega ja sellest sai selline intervall. Vahepeal aitasin last tõusust üles, siis tegin kiire kilomeetri, siis ukerdasin jälle koos lapsega jne. Kannatas teha küll natuke kiiremaid liigutusi. Samas järgmisel päeval olin ma ikkagi rohkem väsinud kui oleksin pidanud olema. Aga jällegi tunduvalt vähem väsinud kui nädal tagasi. Ühesõnaga väike progress justkui oleks.

Aga muidu oli suusatada väga mõnus. Lapsele ka meeldis, kuigi ta oli algul jälle rohkem pikali kui püsti. Aga paistab, et on emalt pärinud kange iseloomu ja loodetavasti ka suusapisiku :)