Tuesday, June 5, 2018

Rimi Juunijooks

Nii. Pärast pikka elu üle järelemõtlemist hakkas mul lõpuks igav ja panin jala joonele. Viimati olin ma jooksuvõistluse stardis ee.. ää.. Paide-Türi äkki? Ühesõnaga sada aastat tagasi. Kuna tunne ei olnud eriti tugev, siis alustasin tagasihoidlikult Kadriorus 5 km jooksuga, sest selle ma olin ikkagi juba igaks juhuks ära testinud, et 5 km joosta ma jõuan. No et iseküsimus, mis ajaga, aga kindlasti ei pea vähemalt kõndima. Lisaks olen ma elus ainult ühe korra 5 km aja peale jooksnud ja see oli ka tegelikult 4,7 km, nii et eriti traumeerivat võrdlusmaterjali ei ole ajaloost ka kuskilt võtta.

Nädala alguses ma mõtlesin, et võiks mingi 26 mintsaga ära ju joosta. Pärast teisipäevast jooksu mõtlesin, et ok, 28 minutiga äkki. Pärast kolmapäevast jooksu mõtlesin, et kurat, üle 30 mintsa oleks ikka veits jama.
Stardis oli muidugi mingi 40-50 kraadi kuuma ja päike paistis lagipähe. Siis ma mõtlesin veel ainult, et faaaakkk! :)
Muidugi ma alustasin jälle kuskilt viimasest reast ja pidin hakkama kõvasti mööda jooksma, mis oli alguses üpris keeruline, sest jube kitsas oli. Peaaegu minut läks stardipaugust jooneni jõudmiseks, kuigi rahvast polnud justkui väga palju. Protokollist vaatasin, et stardijoonest sain üle 755. ja finišis olin 380 kopikatega, nii et trügimisvormiga on hästi. Psühholoogiliselt oli väga meeldiv mööduda inimestest, füüsiliselt- mitte väga  :)
Jooks oli algusest peale raske, aga kokkuvõttes sain alla poole tunni vähemalt. Vist oli umbes 28.30 kanti ja neto aeg 27.30 midagi ehk siis pole väga hädagi. Aga keskmine pulss oli 174 ka muidugi :)
Huvitav, et joostes oli mul selline tunne, et tegelikult jõuan ma natuke kiiremini joosta, aga ma lihtsalt ei taha praegu. Täpselt samasugust mõtet mäletan SEB 2016 poolmaratonilt, siis oli täpselt samasugune ilm ja mõlemal korral oli pärast finišit tunne, et oleks see finišijoon 500 meetrit hiljem olnud, siis vist oleks pilt läinud. Kuumus on ikka väga õudne ja ma saan aru, kui lihtne on kuumaga ennast tilgutite alla joosta, sest mingid radarid loobivad ajju täiesti moonutatud infot reaalsusest. Huhh. Läks jälle hästi.

Õnneks on see õudne kuumus nüüd läbi ja saab elama hakata jälle.
Mitte et ma oskaks öelda, mida see nüüd täpselt tähendama peaks.



No comments:

Post a Comment

Meie muusika on minoor!

Kui vahepeal läks jooksuga juba päris kenasti ülesmäge (mis pigem tundus nagu allamäge.. heh, eesti keel on ikka ilus!), siis nüüd on kohal ...