Mulgi maraton

Niih. Sai tehtud.
Stardis oli pilvine, aga kraadiklaas oli juba vaikselt 24 kraadini kerinud. Stardist läksin rahulikult ilusti oma tempos minema ja poolel maal olin ilusas 2.20 graafikus. Aga siis tuli päike välja, õhk läks kiiresti 5 kraadi soojemaks ja läks raskeks. 12. kilomeetril läksid jäsemed paiste, vasak toss hakkas kergelt varba peale käima ja võtsin tempot maha. Krampe ei tulnud ja lihas oli ka täitsa okei, aga kuumus lihtsalt küpsetas läbi. Vahetasin muudkui teeäärt, et mõni puuvarigi korraks natuke varjaks.
Joogipunkte oli rajal kokku 4 ja eilse ilma jaoks jäi minu jaoks selgelt väheks teisel poolel. 3,5 km enne finishit sõitis ergutav perekond autoga kõrvale ja sain juua. Selleks ajaks olid käed nii paistes, et pudeli hoidmiseks tuli juba veits vaeva näha, käsi lihtsalt ei paindunud. Siis oli juba suht ükspuha, mis ajaga finishisse kulgen. Lasin jala sirgu ja kõndisin vahepeal.Pulss ei tulnud enam kõndides ka alla 170. Viimase kilomeetri sõitis mees autoga kõrval ja lapsed karjusid, et jookse kiiremini. No ma ei viitsinud ka enam väga pingutada.
Muidu oli kift rada, maastik vaheldus, palju tõuse ja laskumisi, sirget teed oli vähe, vaheldumisi asfalt, kruus ja paar kilti oli päris metsavahel. Korraldus ka tipsen-topsen. Igati vahva jooks.
Aeg tuli ka vastav 2.45.05. Oma distantsil konkurentsitult viimane, aga naistest 8. koht lausa :). Vaatasin, et suurem enamus oli ikka sellised alla 2 tunni kõvad jooksjad ja arukad "turistid" lihtsalt ei startinud sellise ilmaga nii pikale maale. Aga noh, nüüd on märk maas ja ses suhtes olen rahul, et ma tean, et jõuan selle maa läbi joosta isegi 30 kraadise kuumuse ja mõningase ülekaaluga. Edasi tuleb ainult järjekindlalt trenni teha ja veits alla võtta. Sügisene maraton tuleb siledal maal, põhiliselt asfaldil ja kindlasti normaalsema ilmaga. Ja kaalunumber hakkab mul siis kindlasti juba kuuega.