Teist korda suusad all

Täna hommikul olid neljapäevasest trennist lihased jälle valusad. Eks seda oli ette arvata kah, sest sai ikka punnitatud elu eest ja lisaks jäi venitus ka pärast tegemata.
Aga suusatamist see eriti ei seganud. Käelihased olid ainult valusad ja väsisid ära vahepeal, muidu oli jälle üüberlahe. Isegi veel lahedam kui eelmine kord. Rada oli nii värske, et kui me rajale astusime, siis buraan just lõpetas raja sisseajamise. Lisaks sadas peale värsket lund. Ehk libisemist polnud ollagi. Pidamine selle eest oli täitsa okei. Pärast enam ei olnud okei, aga siis tõmmati ühel tõusul kiht peale ja läks jälle.
Täna sai kohendatud veidi tehnikat siit ja sealt. Eks siis hiljem näha ole, kui palju õpitust külge jäi ja palju seda rakendada oskan. Esimese hooga ütleks, et vist sain pihta küll.
Ja teist korda järjest oli nii, et kui kaks tundi täis saama hakkas, olin ma juba enamvähem rütmi kätte saanud ja käed-jala liikusid enamvähem koordineeritult. Just läks heaks noh, kui trenn jälle läbi sai. Aga küll jõuab siin suusatada veel nõrkemiseni. Peaasi on mitte vinti üle keerata.
Lahendamata on mu jaoks veel küsimus, kuidas joogivesi jäässe ei läheks. Täna oli ilm veit soojem ja veidi enne lõpu alles jäätus pudel ära. Eelmisel korral tuli juba poole trenni pealt jääkuubikuid lutsutada :D
Ühesõnaga siis 16,91 km klassikat, aeg 1.51, kaloreid 910, keskmine pulss 167, max pulss 183. Üllatavalt kõrge pulss jälle, tunne oli küll selline hea ja kerge. A ühe pügala võrra ikka juba madalam kui eelmine kord.